Tsiviilasja number
2-05-8723
Otsuse kuupäev
31.märts 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS A(reg. kood xxx,xxx) hagi MK(isikukood xxx, elukoht teadmata) vastu võla nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
13.märts 2008
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Marlen Šarton
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista MK AS A kasuks 9 681,60 EEK (üheksa tuhat kuussada kaheksakümmend üks krooni ja 60 senti) ja kohtukulud 1 184,08 EEK (üks tuhat ükssada kaheksakümmend neli krooni ja 08 senti).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. EAS (REAS õigusjärglane) sõlmis MK17.02.1997 liitumislepingu, mille alusel pakkus hageja kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud EAS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning EAS loovutas nõude koos kõrvalnõudega (viivis) kostja vastu hagejale. Samuti väljastati kostjale nõude loovutamise teate. EAS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 4 840,80 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni
käesoleva hetkeni ei ole kostja kohustist täitnud. Hageja on arvestanud ajavahemiku 25.11.1997-12.05.2005 eest viivist 65 955,90 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõla, on hageja lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt vähendanud viivisesummat põhivõla suuruseni. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 4 840,80 krooni ja viivise 4 840,80 krooni, kokku 9 681,60 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat oli kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kostja elukoht on asja menetlemisel muutunud, ning kostja ise oma uue elukoha andmeid kohtule teatanud ei ole. Kostja oma kirjalikus vastuses 21.11.2005 hagi ei tunnista. Kostjale jääb arusaamatuks kas lepingul on tema allkiri või mitte, kuna lepingu ärakiri on väga halva kvaliteediga. Täiesti alusetu on viivise nõue. Kostjat ei ole väidetavalt 17.02.1997 sõlmitud lepingust tulenevast viivisekohustusest kordagi teavitanud ei kirjalikus ega suulises vormis. Ei saa lugeda vastava nõude kirju edastatuks, kui neid saadetakse aadressile Sirbi 24-1, mis pole reaalselt kostja elukohana eksisteerinud juba 90-ndate keskpaigast saati. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 17.02.1997 on REAS-i ja MK vahel sõlmitud liitumisleping. Liitumislepingu on allkirjastanud REAS-i esindaja ja kostja. Lepingu pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks oleva Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Liitumislepingus on kostja oma elukohaks märkinud Xxx. Kõik arved ja teatised on kostjale saadetud nimetatud aadressil. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli kostja elukohaks kuni 08.06.2000 Xxx. Kostja ise väitis, et ta ei elanud nimetatud aadressil 90-ndate aastate keskpaigast. Eeskirja punkt 4.2.4 kohaselt oli kostja kohustatud koheselt teenuse osutajale kirjalikult teatama aadressi muutumisest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on oma elukoha muutumisest lepingu poolt teavitanud, millest võib järeldada, et kostja ei ole käitunud võlausaldaja suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Käesoleval ajal kostja elukoha kohta registris andmed puuduvad ning kostja ei ole kirjalikes vastustes oma elukoha aadressi märkinud. REAS on kostjale esitanud rida arveid. Võlateatisest (t.lk 21) nähtub, et kostja on jätnud temale esitatud arved kokku summas 4 840,80 krooni tasumata. Antud juhul on kostja jätnud tasumata tarbitud teenuste eest, mis ei ole lubatud lähtuvalt TsK § 174 sätestatust. Seega on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Samuti reguleerib viiveseid VÕS § 113 lg 1, mille järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus on pooled kokku leppinud, et maksete mitteõigeaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud viimasele kuupäevale järgnevast kalendripäevast 0,5 % võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 EEK kuus ühe liidesenumbri kohta. Kostja vastuväide viivise alusetusest on põhjendamatu. Teenuse osutaja on kostjale väljastanud arved kostja poolt osundatud aadressil. Asjaolu, et kostja muutis oma elukohta ning seetõttu ei saanud ta arveid kätte, ei oma antud vaidluses tähtsust, sest kostja oli kohustatud teenuse osutajale teavitama aadressi muutumisest. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav viivis põhivõla suuruses summas on põhjendatuid ja kuulub rahuldamisele. Eelnevast lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9 681,60 krooni, millest põhivõlg on 4 840,80 krooni ja viivised 4 840,80 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 700 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg. 1 p. 1, summas 484,08 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.