Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-44510/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.03.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1098

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-44510

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2008 Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-44510

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S.L. vastu 193 000 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu); hageja esindaja Ülle-Nancy Liiv kostja S.L.

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S.L. vastu.

2.Välja mõista S.L. 193 000 krooni (sada üheksakümmend kolm tuhat) Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud S.L. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord S.L. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

Sarnased lahendid

Võlaõigus

23.novembril 2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi S.L. vastu sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel laenu tagasimaksmise võlgnevuse 193 000 krooni, millest 96 660,05 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 996,25 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 510,68 krooni viivis, 19 332,01 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 966,60 krooni lepingu muutmise tasu ning 55 634,41 krooni kahjuhüvitis. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 193 000 krooni. Hageja saatis 06.06.2007 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 28.06.2007 lepingu üles. Kuna pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja krediidisumma katteks ühtegi makset tasunud, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks endiselt 96 660,05 krooni. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,01 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1., 5.3. ning VÕS § 100, §101 lg 1 p 1, § 108 lg 1alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 11 996,25 krooni. Lepingu p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seadusega sätestatud määras tasumata summalt aastas. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on viivise määraks 25,04 % võlgnetavalt summalt aastas. Kuna kostja ei ole krediidisumma katteks mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 29.06.200719.10.2007 suurenenud 7493,19 krooni võrra. Viivise kogu summa on 7 510,68 krooni. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 19 332,01 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 100, §101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning lepingu p 9.3. ja p 5.3. alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hageja sissenõudmisega seotud kulud olid 900 krooni. Lepingu alusel kohustus võlgnik tasuma hagejale 966,60 krooni lepingu muutmise tasu. Kostja ei ole seda tasunud. Kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõue on 55 634,41 krooni, mille moodustab lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 193 000 krooni. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade toimetati kostjale kätte isiklikult 11.02.2008. Määratud tähtajaks kostja kohtule vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud lepingusumma. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tuleneval alusel hüvitamisele. Balti Investeeringute Grupi Pank AS varaline kahju seisneb kasus, mida VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 tulenevalt oleks isik saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tuluna tuleb mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingus ning mille saamisega hageja lepingu sõlmimisel mõistlikult arvestas. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S.L. vastu 193 000 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.