Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
26.03.2008.a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-52535
Tsiviilasi
BAS-i (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi DK (K , isikukood XXX, elukoht XXX ) vastu 135 000,00 krooni saamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Kinnitada BAS-i ja DK vaheline kompromissileping: DK kohustub tasuma BAS-ile võlgnevuse 99 288,98 krooni ja menetluskulud 3 375 krooni, kogusummas 102 663,98 krooni, tasudes alates märtsist 2008.a kuni märtsini 2009.a igakuiselt hiljemalt 25. kuupäevaks vähemalt 1 300,00 krooni. Võla jäägi kohustub DK tasuma hiljemalt aprillis 2009.a ühekordse maksena. DKtasub kompromissilepingu osamaksed BAS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Sampo Pangas, märkides viitenumbriks XXX Kompromissilepingu osamaksete tasumisega viivitamisel kohustub DK tasuma viivist BASile 0,07115 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad DK kanda. Kui DKei tasu kompromissilepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on BAS-il õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kohtutäituri poole kõigi kompromissilepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks DKlt.
Täitemenetluse alustamisel on DK kohustatud kostjale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada BAS-i (registrikood 10183757) pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o. 3 375 krooni BAS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas, märkides selgituseks „lep nr 0600520/26st, tsiviilasi nr 2-07-52535“. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 18.12.2007 esitas BAS (edaspidi hageja) hagi DK (edaspidi kostja) vastu 135 000,00 krooni saamiseks. Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 18.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0600520/26st (edaspidi leping). Hageja palus kostjalt välja mõista nimetatud lepingust tuleneva tagastamata krediidisumma summas 69 950,27 krooni, viivised summas 2 163,40 krooni, intress summas 7 657,10 krooni, leppetrahv summas 13 990,05 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 800 krooni ja kahjuhüvitis summas 40439,18 krooni, kogusummas 135 000,00 krooni ning menetluskulud. 17.03.2008 esitas hageja kohtule taotluse kompromissilepingu kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ja antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Poolte kompromiss Kohtule esitatud kompromissilepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse 99 288,98 krooni ja menetluskulud 3 375 krooni, kogusummas 102 663,98 krooni, tasudes alates märtsist 2008.a kuni märtsini 2009.a igakuiselt hiljemalt 25. kuupäevaks vähemalt 1 300,00 krooni. Võla jäägi kohustub kostja tasuma hiljemalt aprillis 2009.a ühekordse maksena. Kostja tasub kompromissilepingu osamaksed hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Sampo Pangas, märkides viitenumbriks XXXXXXXXXXXXXX Kompromissilepingu osamaksete tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist hagejale 0,07115 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Kui kostja ei tasu kompromissilepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kohtutäituri poole kõigi kompromissilepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt.
Täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud kostjale tasume leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Pooled paluvad kompromissileping kinnitada ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissilepingu ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromissileping kuulub kinnitamisele. Pooled on jõudnud vaidlusküsimuse rahumeelse lahenduseni, mistõttu puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Antud juhul ei ole vajalik menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine, kuna esitatud kompromissilepingus on pooled kinnitanud teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest ning kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud antud tsiviilasjas riigilõivu 17.12.2007.a summas 6 750 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 3 375 krooni.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.