2.Mõista kostjalt Osaühing xxx hageja xxx kasuks põhinõudena (põhivõlana) välja 9 464 427,45 krooni (üheksa miljonit nelisada kuuskümmend neli tuhat nelisada kakskümmend seitse krooni ja 45 senti).
3.Mõista kostjalt Osaühing xxx hageja xxx kasuks välja viivitusintress (viivis) 0,025% põhinõudelt (9 464 427,45 krooni (üheksa miljonit nelisada kuuskümmend
2-07-17547 neli tuhat nelisada kakskümmend seitse krooni ja 45 senti)) päevas alates 13. juunist 2007.a kuni põhinõude täitmiseni (põhivõla tasumiseni).
4.Jätta 13. märtsi 2008.a Harju Maakohtu määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Osaühing xxx kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. märtsil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.3. mail 2007.a Harju Maakohtule saabunud hagis palus hageja mõista kostjalt välja 19. detsembril 2006.a sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust (edaspidi ka kinnistu müügileping) tulenev põhivõla summas 10 634 750 krooni, hagi esitamise kuupäevaks (2. maiks 2007.a) sissenõutavaks muutunud viivise summas 218 012,58 krooni ning viivise 0,025% põhivõlast päevas alates 2. maist 2007.a kuni põhivõla tasumiseni. 13. juulil 2007.a kohtule esitatud avalduses on hageja oma nõudeid muutnud ning palunud kostjalt välja mõista kinnistu müügilepingust tuleneva põhivõla summas 9 464 427,45 krooni ning viivise 0,025% põhivõlast päevas alates 13. juunist 2007.a kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. detsembril 2006.a xxx, asuva kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu. Kinnistu müügilepingu punkti 2.1 kohaselt müüs hageja kinnistu kostjale hinnaga 12 000 000 krooni, millest 120 000 krooni oli kostja hagejale tasunud enne lepingu sõlmimist. Ülejäänud ostuhinna, s.o 11 880 000 krooni kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 2.2 tasuma hagejale kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest, s.o hiljemalt 22. detsembriks 2006.a. Ettepaneku lepingu sõlmimiseks tegi hagejale kostja. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ja nõuetele oli kostja hagiavalduse esitamise päeva seisuga tasunud hagejale lepingu alusel vaid 1 500 000 krooni (s.h enne lepingu sõlmimist tasutud 120 000 krooni). Seejuures pole kostja nõudele vastu vaielnud ja nõude vaidlustamiseks puuduvad hageja hinnangul ka alused. Kostja on vastuseks hageja meeldetuletustele ja nõuetele esmalt lubanud, et tasub kogu võlgnevuse hiljemalt 28. veebruariks 2007.a ning märtsi alguses toimunud telefonivestluses kinnitanud valmisolekut tasuda kogu võlgnevuse hiljemalt märtsi lõpuks. Kostja on ka hiljem andnud lubadusi võlg tasuda, kuid võlg on siiani hagejale tasumata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumisega viivitamisel vastavalt kinnistu müügilepingu punktile 2.3 viivist 0,025% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostja hagejale lepingu alusel tasunud kokku 1 500 000 krooni järgmiselt:
2-07-17547 - 120 000 krooni on kostja vastavalt kinnistu müügilepingu punktile 2.1. tasunud enne lepingu sõlmimist; - 880 000 krooni on kostja kooskõlas lepingu punktiga 2.2. tasunud 22. detsembril 2006.a, s.o tähtaegselt; - 500 000 krooni on kostja hagejale tasunud 9. veebruaril 2007.a. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-le 8 arvestas hageja 9. veebruaril 2007.a laekunud 500 000 krooni esmalt selleks kuupäevaks vastavalt lepingu punktile 2.3 arvestatud viivise katteks. Viivise suuruseks seisuga 9. veebruar 2007.a oli 134 750 krooni (s.o 0,025% x 11 000 000 krooni (võlgnetav ostuhind) x 49 päeva (päevade arv ajavahemikus 22.12.2006-09. 02.2007)). Ülejäänud osa 9. veebruaril 2007.a tasutud 500 000 kroonist, s.o 365 250 krooni, arvestas hageja võlgnetava ostuhinna katteks. Seega oli kostja põhivõla suuruseks hagiavalduse esitamise päeva seisuga 10 634 750 krooni. Võlgnetavast summast lähtudes on viivise suuruseks 2 658,69 krooni päevas. Päeva viivise suuruse on hageja saadud järgmise arvestuse tulemusena: 0,025% x 10 634 750 krooni (võlgnetav ostuhind). Kostja oli hagi esitamise hetkel viivituses 82 päeva ja hagi esitamise seisuga sissenõutava viivise suuruseks on seega 218 012,58 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivise 0,025% põhinõudest päevas kuni põhinõude (ostuhinna tasumiskohustuse) täitmiseni.
3.Hageja on oma 13. juulil 2007.a kohtule saabunud seisukohas kostja vastuse suhtes täpsustanud ülalnimetatud hagiavaldust. Kostja on 13. juunil 2007.a tasunud hagejale täiendavalt 1 500 000 krooni. Selleks ajaks oli 10 634 750 krooni suuruse võlgnevuse tasumiselt kogunenud viivist summas 329 677,45 krooni (s.o 218 012,58 krooni (02.05.2007 seisuga kogunenud viivis) + 42 päeva (s.o 02.05. 2007-13.06.2007 möödunud päevade arv) x 0,025% x 10 634 750 krooni (põhivõla suurus 13.06.2007 seisuga). Seega oli 13. juuli 2007.a seisuga põhivõla suuruseks hageja arvutuste kohaselt 9 464 427,45 krooni (s.o 10 634 750 krooni (põhivõla suurus 13.06.2007 seisuga) + 329 667,45 krooni (viivise suurus 13. juuni 2007.a seisuga) – 1 500 000 krooni (13. juunil 2007.a võlgnevuse katteks tasutud summa). Nimetatud summa pakub hageja palub kostjalt koos jätkuvalt koguneva viivisega välja mõista.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
4.Kohtule 26. juunil 2007.a esitatud kirjalikus vastuses leiab kostja, et tõendamata on hageja väited, et tasutud on vaid 1 500 000 krooni. Samuti on kostja väidete kohaselt tõendamata hageja väited, et kostja pole hagile vastu vaielnud ning nõude vaidlustamiseks puuduvad ka alused. Samas on hageja korduvalt nõustunud maksete tähtaja pikendamisega. Kostja leiab, et hageja on esitanud kohtusse hagi pahatahtlikult. Hageja kinnitab, et kohtusse pöördumise eesmärgiks on vaid täitedokumendi saamine. Samas ei ole hageja teinud ühtki muud ettepanekut enda nõude võimalikuks tagamiseks. Tõendamata on hageja väited, et mittetähtaegse täitmise tõttu on hageja kahju kandnud. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja vastu esitatud põhinõue tuleb rahuldada, tuleks siiski kostja arvates viivise summat vähendada.
MENETLUSE KÄIK
2-07-17547
5.Kuna kostja ei vastanud tähtaegselt hagile kirjalikult, rahuldas kohus 7. juunil 2007.a hagi tagaseljaotsusega. 29. juuni 2007.a määrusega rahuldas kohus kostja poolt esitatud kaja ja taastas menetluse.
6.5. märtsil 2008.a toimunud eelistungile ja selle jätkuna toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse saab lugeda kostja esindajale kättetoimetatuks (vt toimik, lk 104). Kostja ei teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist.
5.märtsi 2008.a eelistungil rahuldas kohus hageja esindaja taotluse asja sisuliseks lahendamiseks kostja kohalolekuta.
7.Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada.
8.13. märtsi 2008.a määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks ja seadis haginõude tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kostja omandis olevatele kinnisasjadele alljärgnevalt: - Kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud kinnistule asukohaga xxx, registriosa number xxx, hüpoteek summas 2 527 594 krooni hageja kasuks. - Kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud kinnistule asukohaga xxx, registriosa number xxx, hüpoteek summas 2 527 594 krooni hageja kasuks. - Kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud kinnistule asukohaga xxx, registriosa number xxx, hüpoteek summas 2 527 594 krooni hageja kasuks. - Kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud kinnistule asukohaga xxx, registriosa number xxx, hüpoteek summas 2 527 594 krooni hageja kasuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Lähtudes hageja ja kostja väidetest, puudub pooltel vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 19. detsembril 2006.a kinnistu müügileping, millega hageja müüs xxx, asuva kinnistu kostjale hinnaga 12 000 000 krooni. Ostusuhinnast oli 120 000 krooni kostja hagejale tasunud enne lepingu sõlmimist. Ülejäänud ostuhinna, s.o 11 880 000 krooni kohustus kostja vastavalt kinnistu müügilepingu punktile 2.2 tasuma hagejale kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest, s.o hiljemalt 22. detsembriks 2006.a. Kokku on kostja kinnistu müügilepingust tulenevate kohustuste katteks tasunud hagejale 3 000 000 krooni.
10.Kostja 26. juunil 2007.a kirjalikus vastuses sisalduvate vastuväidete kohaselt on tõendamata hageja väited, et tasutud on vaid 1 500 000 krooni. Samuti on kostja väidete kohaselt tõendamata hageja väited, et kostja pole hagile vastu vaielnud ning nõude vaidlustamiseks puuduvad ka alused. Samas on hageja korduvalt nõustunud maksete tähtaja pikendamisega. Kostja leiab, et hageja on esitanud kohtusse hagi pahatahtlikult. Hageja kinnitab, et kohtusse pöördumise eesmärgiks on vaid täitedokumendi saamine. Samas ei ole hageja teinud ühtki muud ettepanekut enda nõude võimalikuks tagamiseks. Tõendamata on hageja väited, et mittetähtaegse täitmise tõttu on hageja kahju kandnud. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja vastu esitatud põhinõue tuleb rahuldada, tuleks siiski kostja arvates viivise summat vähendada.
11.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks
2-07-17547 omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja täitnud enda kinnitu müügilepingust tulenevad kohustused kostja ees ning kostja on omandanud lepingu esemeks oleva kinnistu (vt toimik, lk 6-13 ja 23). Tulenevalt kinnistu müügilepingu punktist 2.2 kohustus kostja 11 880 000 krooni suuruse osa ostuhinnast tasuma hagejale hiljemalt 22. detsembriks 2006.a. Hageja poolt esitatud väidete ja tõendite põhjal on kostja jätnud nimetatud kohustuse 9 464 427, 45 krooni ulatuses täitmata. Kostja ei ole kohtu hinnangul vastupidist tõendanud. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmata jätmisega on kostja seega rikkunud kinnistu müügilepingu punkti 2.2. ning VÕS-i ülalviidatud sätteid. Ostuhinna tasumata jätmisega on kostja oma kohustust rikkunud (VÕS § 100). Hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul puudub kostjal õiguslik alus kinnistu müügilepinguga võetud ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks. Olemasolevate tõendite põhjal otsustades ei ole kostjapoolne kohustuste rikkumine vabandatav (VÕS § 103) ning puuduvad ka mistahes muud kohustuse mittetäitmist õigustavad asjaolud. Tõenditest nähtuvalt on kostja seadusjärgne esindaja kohtuväliselt ka tunnistanud, et kostjal lasub ostuhinna tasumise kohustus (vt toimik, lk 21-22; ka lk 50-51 ja lk 59-60). VÕS § 88 lg-st 8 tuleneb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seejuures ei või võlgnik VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi 8. lõikes sätestatust erinevat järjekorda. Seega oli hagejal õigus lugeda 9. veebruaril 2007.a ja 13. juunil 2007.a kostjalt laekunud summade arvelt esmalt kaetuks sissenõutavaks muutunud viivise (viivitusintressi) nõue (ning arvestada üksnes ülejäänu põhikohustuse katteks). Seega kuulub hagi põhinõude summas 9 464 427,45 krooni osas rahuldamisele.
12.Kohus leiab, et õiguslikult põhjendatuks saab lugeda ka hageja viivisenõuet. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 0,025% põhivõlast päevas alates 13. juunist 2007.a kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kinnistu müügilepingu punkti 2.3 kohaselt on viivise suuruseks, mida hagejal on ostuhinna tasumisega viivitamisel õigus kostjalt nõuda, 0,025% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,025% päevas rahuldatud põhinõudelt (s.o 9 464 427,45 krooni) alates 13. juunist 2007.a kuni põhinõude tasumiseni.
13.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus veel järgmist. Hagiavalduse esemeks olev nõue on suunatud hageja ja kostja vahel sõlmitud kinnistu müügilepingus kokku lepitud ostuhinna tasumata osa ja selle tasumisega viivitamisest tuleneva viivise väljamõistmisele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et esitatud nõuete rahuldamata jätmiseks pidanuks kostja
2-07-17547 tõendama, et hagiavalduse esemeks olevat nõuet ei ole tekkinud või et hagiavalduse esemeks olev nõue on rahuldatud. Kostja ei ole menetlus käigus väitnud, et hagiavalduse esemeks olevat nõuet ei ole tekkinud. Kostja on väitnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole nõuet hageja poolt väidetust suuremas osas rahuldanud. Taoline kostja käsitlus ei ole aga kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduva tõendamise regulatsiooniga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduse esemeks oleva nõude (osaline) rahuldamine on vastuväide, mida saab esitada ja mida sellest tulenevalt peab tõendama kostja. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja nõue on rahuldatud hageja poolt väidetust suuremas ulatuses. Kostja on kirjalikus vastuses hagiavaldusele muu hulgas märkinud, et hageja ei ole tõendanud, et tal on rahalise kohustuse mittetähtaegse täitmisega seoses tekkinud kahju. Kostja on samuti leidnud, et viivise summat tuleks vähendada. Samas jääb kostja vastusest selgusetuks, millistel põhjustel seda teha tuleks. Kostja väide, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta on ostuhinna mittetähtaegse tasumise tõttu kahju kandnud, on kohtu arvates õiguslikult asjakohatu. Tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et kahju olemasolu ei ole viivise nõude esitamise eelduseks ei kinnistu müügilepingu punkti 2.3 ega ka VÕS-i § 113 lg 1 kohaselt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja ostuhinna tasumisega viivitanud. Seetõttu on hagejal tekkinud õigus viivist nõuda. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul ka põhjused viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus viivist vähendada, kui viivis on ebamõistlikult suur, arvestades seejuures eelkõige kohustuse täitmise ulatust kostja poolt, hageja õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur ning puuduvad alused selle vähendamiseks. Hageja on eakas füüsiline isik, kostja seevastu kinnisvaraturul tegutsev äriühing. Kohtule teadaolevalt on kostja tasunud hagejale kokku vaid 3 000 000 krooni. Seejuures ei ole pooled kinnistu müügilepingus kokku leppinud täiendavaid tagatisi ostuhinna tasumise osas. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senisest praktikast lähtuvalt peaks kostja suutma tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, m.h et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Vastupidine on tõendamiskoormis üksnes viivise nõudmise korral põhivõlast suuremas ulatuses (vt nt: Riigikohtu 14. juuni 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 18-19)). Ka kostja ülejäänud vastuväited ei anna alust hageja nõuete osaliseks või täielikuks rahuldamata jätmiseks.
14.Seega rahuldab kohus hagi kostja vastu täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 9 464 427,45 krooni ning viivise 0,025% päevas rahuldatud põhinõudelt (s.o 9 464 427,45 krooni) alates 13. juunist 2007.a kuni põhinõude täitmiseni.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi kostja vastu, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
2-07-17547
16.13. märtsi 2008.a Harju Maakohtu määrusega on rahuldatud hageja taotlus hagi tagamiseks ning seatud haginõude tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kostja omandis olevatele kinnisasjadele alljärgnevalt: - Kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud kinnistule asukohaga xxx, registriosa number xxx, hüpoteek summas 2 527 594 krooni hageja kasuks. - Kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud kinnistule asukohaga xxx, registriosa number xxx, hüpoteek summas 2 527 594 krooni hageja kasuks. - Kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud kinnistule asukohaga xxx, registriosa number xxx, hüpoteek summas 2 527 594 krooni hageja kasuks. - Kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas registreeritud kinnistule asukohaga xxx, registriosa number xxx, hüpoteek summas 2 527 594 krooni hageja kasuks. Kohtumääruse alusel on nimetatud hüpoteegid 19. märtsil 2008.a kohtunikuabi poolt kinnistusraamatusse kantud. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.