2-07-28322/5 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.29.06.2007. a tegi kohtutäitur Marek Laanemets täiteasjas nr 014/2007/765 otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Nimetatud otsuse kohaselt tuleks OÜ-l XX tasuda täitemenetluse alustamise tasu 100 krooni, millele lisandub käibemaks ning kohtutäituri põhitasu summas 362 322.14 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 427 540.13 krooni. OÜ XX kohtutäituri tasu otsusega ei nõustu ning ei pea seda põhjendatuks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 474 lg 1 ei või viivitamata täita lahendit, mille tühistamise või muutmise lahend on avalikult teatavaks tehtud. Harju Maakohus oma 29.06.2007. a määrusega, millega taastati menetlus tsiviilasjas nr 2-07-17547, muutis oma varasemat lahendit, s.o tagaseljaotsust. Seega ei tohtinud kohtutäitur täitedokumenti täitmiseks võtta. Arvestades tagaseljaotsuste täitmise eripära, oleks pidanud kohtutäitur kontrollima, kas sissenõudja täitedokument on jõus. Menetluse taastamisega tagaseljaotsus ei jõustunud ning menetlus taastus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milline see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks oli kostja poolt hagile vastamata jätmine. Seega kõik toimingud ja õigused, s.h õigus esitada lahend sundtäitmisele, ei oma peale menetluse taastamist enam tähendust. Menetluse taastamise määrus on automaatselt lahend, mis tingib täitemenetluse lõpetamise lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p-st 4 ning samas tühistab ka sissenõudja õiguse kohesele sundtäitmisele. Juhul kui lubada täitemenetluse läbiviimist olukorras, kus selle aluseks olev tagaseljaotsus ei ole jõus ja menetlus on taastatud, riivab see võlgniku omandiga seotud põhiseaduslikke õigusi. Lisaks leiab avaldaja, et isegi juhul, kui nõustuda kohtutäituri õigusega saada tasu, on tasu määr lubamatult suur. Kohtutäituri tasu on oma olemuselt sarnane riiklikule lõivule ja selle määr peab olema kehtestatud kulupõhimõttest lähtuvalt. Arvestades kohtutäituri tasu eesmärki, hüvitada täitmisega seonduvad kulud, ei ole põhjendatud kohtutäituri tasu määra põhjendamine kulupõhimõttest erinevalt. Seega tuleb võlgniku omandikasutamise, käsutamise ja valdamise vabaduse piirangu mõõdukuse kindlakstegemiseks hinnata seda, kas seaduses sätestatud kohtutäituri tasu määr on vastavuses kohtutäituri poolt tehtavate toimingute keerukuse ja ajakuluga. Seadusandja on kohtutäituri tasu kehtestanud kindlas määras. Järelikult ei võimalda ettenähtud kohtutäituri tasu regulatsioon kohtutäituri tasu määramisel arvestada konkreetse täitmise keerukust ega täitmiseks kuluvat aega ning sellise regulatsiooni puhul ei ole tagatud võlgniku omandiõiguse piirangu mõõdukus. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja arvates kohtutäituri seaduses ette nähtud täitemenetluse võlgniku omandiõiguse piirang kooskõlas põhiseadusega. Samuti tuleks kohtul arvestada ning kontrollida täituri tasumäärade regulatsiooni vastavust põhiseadusele, kuna tagaseljaotsuse näol on tegemist koheselt sundtäidetava lahendiga, kus võib tekkida olukordi, et võlgnikul võib puududa isegi võimalus lahendit vabatahtlikult täita. Kohtutäitur Marek Laanemetsa seisukoht

2-07-28322 ei jõustu, mitte aga tagaseljaotsuse või selles sätestatud viivitamata täitmise kohustuse tühistamine. Kuna tsiviilasjas nr 2-07-17547 ei eksisteeri käesoleval hetkel lahendit, mis tagaseljaotsust muudaks või selle tühistaks, ei ole avaldaja viide TsMS § 474 lg-le 4 asjakohane. Arvestades menetluse taastamist tsiviilasjas nr 2-07-17547 asendab tagaseljaotsuse kas uus (tagaselja)otsus, millega hagi rahuldatakse ja mille tulemusena täitemenetlus jätkub, või millega jäetakse hagi rahuldamata ja mis tooks kaasa täitemenetluse lõppemise ning sellega seotud TMS §-s 474 sätestatud tagajärjed. Sissenõudja esitas tagaseljaotsuse täitmisele, kuna tagaseljaotsuse kohaselt kuulus see viivitamata täitmisele ning kohtutäituril polnud mingit alust täitemenetluse alustamisest keelduda. Kuna tagaseljaotsuses sisalduvat kohustust see viivitamata täita ei ole muudetud ega tühistatud, on see jätkuvalt täitedokumendiks ning selle alusel alustatud täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks puudub TMS § 48 lg-s 1 sätestatud alus. Avaldaja väide, justkui riivaks tagaseljaotsuse alusel alustatud täitemenetluse jätkamine taastatud kohtumenetluse olukorras võlgniku põhiseaduslikke õigusi, on ainetu. Kohtutäitur on oma 12.07.2007. a otsusega täitemenetluse peatanud ning täitetoiminguid ei tehta. Võlgnikul on võimalus täitemenetlusest vabaneda võla ja viivise täieliku tasumisega sissenõudjale ning seeläbi sissenõudja põhiseaduslike õiguste rikkumise kõrvaldamisega. Kohtutäitur selgitab ka, et tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) §-ist 21 on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korras muutmiseks. Antud täiteasjas on tegemist rahalise nõudega summas 9 464 427.45 krooni ning kohtutäituri tasu on arvestatud seaduses ettenähtud korras. Avaldaja on avaldanud, et KTS § 2512 kohaselt ei ole kohtutäituri tasu määr vastavuses kohtutäituri poolt tehtavate toimingute keerukuse ja ajakuluga. Kohtutäitur leiab, et eelpool mainitud täiteasja täitmine on suure tõenäosusega isegi väga keerukas ja ajaliselt pikk protsess (juhul, kui tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsus jäetakse muutmata, mis on äärmiselt tõenäoline). Kohtutäituri arvates on avaldaja saanud valesti aru kohtutäituri tasu eesmärgist. Kohtutäituri tasu maksab isik, kelle vastu on algatatud täitemenetlus. Eelduslikult ei ole sellisel juhul kohustatud isik oma kohustust nõuetekohasel viisil täitnud ning on ise oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud olukorra, kus sissenõudja on sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, et rakendada riiklikku sundi kohtutäituri näol. Avaldaja väited, et tagaseljaotsuse näol on tegemist koheselt sundtäidetava lahendiga ja et võlgnikul võib puududa võimalus lahendit vabatahtlikult täita ei vasta samuti tõele. Täitmisel oleva kohtuotsuse aluseks on poolte vahel 19.12.2006. a sõlmitud notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kohustus avaldaja tasuma sissenõudjale kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest 11 880 000 krooni. Avaldaja tasus sissenõudja kontole 13.06.2007. a 1 500 000 krooni, mis on senini ainuke laekumine. Avaldaja poolt on pahatahtlik väita, et tal on puudunud võimalus lepingut või lahendit vabatahtlikult täita. Eeltoodust tulenevalt palub kohtutäitur jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluse käik