OÜ XX kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 29.06.2007. a otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmiseks täiteasjas nr 014/2007/765
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja OÜ XX (täitemenetluses võlgnik, registrikood xxx, asukoht xxx) Puudutatud isik kohtutäitur Marek Laanemets (kohtutäituri büroo asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn) sissenõudja H.K. (ik xxx, xxxx) sissenõudja esindaja advokaat Anne Haller (AB Raidla ja Partnerid) kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada kohtutäituri Marek Laanemetsa tegevus kohtutäituri tasu sissenõudmisel täiteasjas nr 014/2007/765 29.06.2007. a kohtutäituri tasu otsuse järgi ebaseaduslikuks.
3.Jätta rahuldamata avaldus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 60% ulatuses puudutatud isiku kohtutäituri Marek Laanemetsa kanda ja 40% ulatuses avaldaja OÜ XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaebus ja selle põhjendused
1.30.07.2007. a esitas OÜ XX Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa 29.06.2007. a otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmiseks täiteasjas nr 014/2007/765. Avalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 06.06.2007. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-07-17547 1(6)
2-07-28322 H.K. hagi OÜ XX vastu ning mõistis OÜ-lt XX H.K. kasuks välja 10 634 750 krooni ja viivised. 29.06.2007. a rahuldas kohus OÜ XX poolt esitatud kaja ning taastas tsiviilasjas nr 207-17547 menetluse. Samal päeval, mil kohus menetluse taastas, s.o 29.06.2007. a, esitas sissenõudja H.K. kohtutäitur Marek Laanemetsale täitemenetluse läbiviimiseks täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 07.06.2007. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-0717547. 06.07.2007. a esitas OÜ XX kohtutäiturile taotluse menetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 014/2007/765. 12.07.2007. a otsusega otsustas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 014/2007/765 peatada.
2.29.06.2007. a tegi kohtutäitur Marek Laanemets täiteasjas nr 014/2007/765 otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Nimetatud otsuse kohaselt tuleks OÜ-l XX tasuda täitemenetluse alustamise tasu 100 krooni, millele lisandub käibemaks ning kohtutäituri põhitasu summas 362 322.14 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 427 540.13 krooni. OÜ XX kohtutäituri tasu otsusega ei nõustu ning ei pea seda põhjendatuks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 474 lg 1 ei või viivitamata täita lahendit, mille tühistamise või muutmise lahend on avalikult teatavaks tehtud. Harju Maakohus oma 29.06.2007. a määrusega, millega taastati menetlus tsiviilasjas nr 2-07-17547, muutis oma varasemat lahendit, s.o tagaseljaotsust. Seega ei tohtinud kohtutäitur täitedokumenti täitmiseks võtta. Arvestades tagaseljaotsuste täitmise eripära, oleks pidanud kohtutäitur kontrollima, kas sissenõudja täitedokument on jõus. Menetluse taastamisega tagaseljaotsus ei jõustunud ning menetlus taastus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milline see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks oli kostja poolt hagile vastamata jätmine. Seega kõik toimingud ja õigused, s.h õigus esitada lahend sundtäitmisele, ei oma peale menetluse taastamist enam tähendust. Menetluse taastamise määrus on automaatselt lahend, mis tingib täitemenetluse lõpetamise lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p-st 4 ning samas tühistab ka sissenõudja õiguse kohesele sundtäitmisele. Juhul kui lubada täitemenetluse läbiviimist olukorras, kus selle aluseks olev tagaseljaotsus ei ole jõus ja menetlus on taastatud, riivab see võlgniku omandiga seotud põhiseaduslikke õigusi. Lisaks leiab avaldaja, et isegi juhul, kui nõustuda kohtutäituri õigusega saada tasu, on tasu määr lubamatult suur. Kohtutäituri tasu on oma olemuselt sarnane riiklikule lõivule ja selle määr peab olema kehtestatud kulupõhimõttest lähtuvalt. Arvestades kohtutäituri tasu eesmärki, hüvitada täitmisega seonduvad kulud, ei ole põhjendatud kohtutäituri tasu määra põhjendamine kulupõhimõttest erinevalt. Seega tuleb võlgniku omandikasutamise, käsutamise ja valdamise vabaduse piirangu mõõdukuse kindlakstegemiseks hinnata seda, kas seaduses sätestatud kohtutäituri tasu määr on vastavuses kohtutäituri poolt tehtavate toimingute keerukuse ja ajakuluga. Seadusandja on kohtutäituri tasu kehtestanud kindlas määras. Järelikult ei võimalda ettenähtud kohtutäituri tasu regulatsioon kohtutäituri tasu määramisel arvestada konkreetse täitmise keerukust ega täitmiseks kuluvat aega ning sellise regulatsiooni puhul ei ole tagatud võlgniku omandiõiguse piirangu mõõdukus. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja arvates kohtutäituri seaduses ette nähtud täitemenetluse võlgniku omandiõiguse piirang kooskõlas põhiseadusega. Samuti tuleks kohtul arvestada ning kontrollida täituri tasumäärade regulatsiooni vastavust põhiseadusele, kuna tagaseljaotsuse näol on tegemist koheselt sundtäidetava lahendiga, kus võib tekkida olukordi, et võlgnikul võib puududa isegi võimalus lahendit vabatahtlikult täita. Kohtutäitur Marek Laanemetsa seisukoht
3.05.09.2007. a esitatud vastuses kohtutäitur Marek Laanemets kaebuses toodud väidetega ei nõustu ning palub jätta kaebus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele rahuldamata. Vastuse kohaselt on väär ja põhjendamatu avaldaja väide, et Harju Maakohtu 07.06.2007. a tagaseljaotsuse täitmine ei ole lubatud, kuna Harju Maakohus muutis tagaseljaotsust oma 29.06.2007. a määrusega. Tagaseljaotsust ei ole Harju Maakohus määrusega ei muutnud ega tühistanud. TsMS § 418 lg 1 kohaselt on menetluse taastamise tagajärjeks see, et tagaseljaotsus 2(6)
2-07-28322 ei jõustu, mitte aga tagaseljaotsuse või selles sätestatud viivitamata täitmise kohustuse tühistamine. Kuna tsiviilasjas nr 2-07-17547 ei eksisteeri käesoleval hetkel lahendit, mis tagaseljaotsust muudaks või selle tühistaks, ei ole avaldaja viide TsMS § 474 lg-le 4 asjakohane. Arvestades menetluse taastamist tsiviilasjas nr 2-07-17547 asendab tagaseljaotsuse kas uus (tagaselja)otsus, millega hagi rahuldatakse ja mille tulemusena täitemenetlus jätkub, või millega jäetakse hagi rahuldamata ja mis tooks kaasa täitemenetluse lõppemise ning sellega seotud TMS §-s 474 sätestatud tagajärjed. Sissenõudja esitas tagaseljaotsuse täitmisele, kuna tagaseljaotsuse kohaselt kuulus see viivitamata täitmisele ning kohtutäituril polnud mingit alust täitemenetluse alustamisest keelduda. Kuna tagaseljaotsuses sisalduvat kohustust see viivitamata täita ei ole muudetud ega tühistatud, on see jätkuvalt täitedokumendiks ning selle alusel alustatud täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks puudub TMS § 48 lg-s 1 sätestatud alus. Avaldaja väide, justkui riivaks tagaseljaotsuse alusel alustatud täitemenetluse jätkamine taastatud kohtumenetluse olukorras võlgniku põhiseaduslikke õigusi, on ainetu. Kohtutäitur on oma 12.07.2007. a otsusega täitemenetluse peatanud ning täitetoiminguid ei tehta. Võlgnikul on võimalus täitemenetlusest vabaneda võla ja viivise täieliku tasumisega sissenõudjale ning seeläbi sissenõudja põhiseaduslike õiguste rikkumise kõrvaldamisega. Kohtutäitur selgitab ka, et tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) §-ist 21 on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korras muutmiseks. Antud täiteasjas on tegemist rahalise nõudega summas 9 464 427.45 krooni ning kohtutäituri tasu on arvestatud seaduses ettenähtud korras. Avaldaja on avaldanud, et KTS § 2512 kohaselt ei ole kohtutäituri tasu määr vastavuses kohtutäituri poolt tehtavate toimingute keerukuse ja ajakuluga. Kohtutäitur leiab, et eelpool mainitud täiteasja täitmine on suure tõenäosusega isegi väga keerukas ja ajaliselt pikk protsess (juhul, kui tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsus jäetakse muutmata, mis on äärmiselt tõenäoline). Kohtutäituri arvates on avaldaja saanud valesti aru kohtutäituri tasu eesmärgist. Kohtutäituri tasu maksab isik, kelle vastu on algatatud täitemenetlus. Eelduslikult ei ole sellisel juhul kohustatud isik oma kohustust nõuetekohasel viisil täitnud ning on ise oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud olukorra, kus sissenõudja on sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, et rakendada riiklikku sundi kohtutäituri näol. Avaldaja väited, et tagaseljaotsuse näol on tegemist koheselt sundtäidetava lahendiga ja et võlgnikul võib puududa võimalus lahendit vabatahtlikult täita ei vasta samuti tõele. Täitmisel oleva kohtuotsuse aluseks on poolte vahel 19.12.2006. a sõlmitud notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kohustus avaldaja tasuma sissenõudjale kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest 11 880 000 krooni. Avaldaja tasus sissenõudja kontole 13.06.2007. a 1 500 000 krooni, mis on senini ainuke laekumine. Avaldaja poolt on pahatahtlik väita, et tal on puudunud võimalus lepingut või lahendit vabatahtlikult täita. Eeltoodust tulenevalt palub kohtutäitur jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluse käik
4.Oma vastuses kohtule teatas kohtutäitur, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ega pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. 06.09.2007. a määrusega kohustas kohus avaldajat esitama kirjalik seisukoht kohtutäitur Marek Laanemetsa vastuse kohta 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest ning teatama samaks tähtajaks, kas ta soovib enda isiklikult ärakuulamist kohtu poolt või on nõus kirjaliku menetlusega. Avaldaja kohtule kirjalikku seisukohta kohtutäituri vastuse kohta ega taotlust enda ära kuulamiseks ei esitanud.
5.28.01.2008. a määrusega määras kohus menetleda OÜ XX kaebust kohtutäitur Marek Laanemetsa 29.06.2007. a otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmiseks täiteasjas nr 014/2007/765 kirjalikus menetluses ning andis avaldajale ja puudutatud isikule tähtaja 11.02.2008. a asja menetlemiseks tähtsust omavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kohus 3(6)
2-07-28322 määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 25.02.2008. a. Kohtutäitur Marek Laanemets esitas 04.02.2008. a kohtule täiteasja nr 014/2007/765 materjalid ning teatas, et jääb oma 29.08.2007. a koostatud vastuse juurde. Avaldaja täiendavaid tõendeid ega seisukohti kohtule ei esitanud.
6.25.02.2008. a määrusega uuendas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-07-28322 menetluse, luges puudutatud isikuks ka sissenõudja H.K. ning kohustas viimast esitama oma seisukoha (tl 149-150). Sissenõudja H.K. seisukoht
7.10.03.2008. a esitatud kirjalikus seisukohas leiab sissenõudja, et esitatud kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudja nõustub täielikult kohtutäitur Marek Laanemetsa 29.08.2007. a kohtule esitatud vastuses toodud seisukohtadega. Vastavalt TsMS § 418 lg-le 1 on menetluse taastamise ainsaks tagajärjeks see, et tagaseljaotsus ei jõustu. Antud juhul oli tagaseljaotsus täitedokumendiks mitte seetõttu, et see oli jõustunud, vaid seetõttu, et see kuulus viivitamata täitmisele. Seetõttu ei saanud menetluse taastamine tagaseljaotsuse sundtäidetavust ega selle õiguspärasust mõjutada. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb osaliselt rahuldada ja tunnistada kohtutäituri tegevus kohtutäituri tasu sissenõudmisel ebaseaduslikuks. Avaldaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
9.Kaebaja on esiteks vaidlustanud kohtutäituri tasu otsuse põhjusel, et täitedokumendiks olevat tagatiseta viivitamata täidetavat tagaseljaotsust ei tohi tulenevalt TsMS § 474 lg-st 1 täita, kuna antud tsiviilasjas on võlgniku kaja alusel menetlus taastatud ja täitedokument ei ole jõus. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täiteasja nr 014/2007/765 kohta avatud täitetoimikust nähtub, et H.K. esindaja advokaat Anne Haller on 28.06.2007. a esitanud kohtutäitur Marek Laanemetsale Harju Maakohtu 07.06.2007. a viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-07-17547 ning avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgniku suhtes ning täitemenetlus on algatatud kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt 29.06.2007. a. TsMS § 467 lg 1 esimese lause kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne jõustumist. Nimetatud sättest tulenevalt on seadusandja näinud ette võimaluse sundtäita jõustumata kohtuotsuseid juhul, kui need on tunnistatud viivitamata täidetavaks, mistõttu on ebaõige avaldaja väide justkui tulnuks kohtutäituril kontrollida esitatud asjaoludel sissenõudja poolt esitatud täitedokumendi jõusolekut. Seega on täitemenetluse alustamise eeldused täidetud ja kohtutäitur oli antud asjaoludel õigustatud ja kohustatud algatama täitemenetluse avaldaja suhtes.
10.Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 21 lg 3 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted on sätestatud KTS §-s 22. KTS § 222 lg 1 järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis tuleb vastavalt KTS § 222 lg-le 2 väljastada koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhindudes KTS § 23 lõikest 1 muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Seega on kohtutäituri tasu saamise eelduseks täitmisteate koos kohtutäituri tasu otsusega kättetoimetamine võlgnikule ning nõude sundtäitmine.
4(6)
2-07-28322 TsMS § 474 lg 1 esimese lause järgi ei või viivitamata täita lahendit, mille tühistamise või muutmise lahend on avalikult teatavaks tehtud. Kaebuses asjaolude kohaselt ja täiteasja nr 014/2007/765 kohta avatud täitetoimikust nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtutäiturile 06.07.2007. a avalduse ja Harju Maakohtu 29.06.2007. a kohtumääruse, millega rahuldati võlgniku kaja ning taastati menetlus tsiviilasjas, kus täitedokumendiks olev tagaseljaotsus oli tehtud. Kohus on seisukohal, et tagaseljaotsuse peale esitatud kaja rahuldav kohtumäärus on viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahendit tühistav lahend TsMS § 474 lg 1 tähenduses. Seega ei nõustu kohus sissenõudja seisukohaga justkui oleks vastavalt TsMS § 418 lg-le 1 viivitamatult täitmisele kuuluvale tagaseljaotsusele esitatud kaja alusel menetluse taastamise tagajärjeks vaid see, et tagaseljaotsus ei jõustu. Kohtu hinnangul ei saa tulenevalt TsMS § 474 lg-st 1 viivitamatult täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsust, millises asja menetlus on taastatud ka sundtäita. Sissenõudja arvates tulnuks võlgnikul sundtäitmise takistamiseks esitada vastavalt TsMS § 417 lg-le 6 koos kajaga vastav avaldus. Kohus leiab, et osundatud normis on sätestatud kohustatud isiku täiendav õiguskaitsevahend sundtäitmise vältimiseks ajavahemikus kaja esitamisest kuni selle lahendamiseni, kuid olukorras kus menetlus on taastatud, viivitamatu täitmine TsMS § 474 lg 1 järgi enam lubatav ei ole. Vastavalt TMS § 48 p-ile 4 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Lähtudes eeltoodust on kohtutäituril alus vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks. Vastavalt KTS § 221 lg-le 1 on kohustatud kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. KTS § 241 lg 3 kohaselt kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele nõude rahuldamiseta, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu ning see jääb kohtutäiturile täitemenetluse kulude katteks. Ettemaksu tagastamata jätmise kohta väljastatakse sissenõudjale kohtutäituri otsus. Osundatud sätetest tuleneb, et kohtutäituril tulnuks esitatud asjaoludel teha kohtutäituri tasu otsus kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamata jätmise kohta, mistõttu on võlgnikult kohtutäituri tasu 29.06.2007. a otsuse järgi sissenõudmine ebaseaduslik.
11.Avaldaja on leidnud, et KTS § 2522 ettenähtud täitemenetluse võlgniku omandiõiguse piirang ei ole kooskõlas põhiseaduse § 32 lg 3 koosmõjus põhiseaduse §-iga 113 ning kohtul tuleks kontrollida täituri tasumäärade regulatsiooni vastavust põhiseadusele. Esitatud taotlusest saab teha järelduse, et avaldaja hinnangul peaks kohus jätma nimetatud sätte kohaldamata tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks ja edastaks vastava määruse või otsuse Riigikohtule (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1). Avaldaja ei vaidlusta kohtutäituri tasu kui abinõu sobivust, vaid ta ei nõustu kohtutäituri tasu määra kehtestamisega kindlas määras kulupõhimõttest erinevalt, leides, et võlgniku omandiõiguse piirang ei ole mõõdukas. Kohtu arvates ei ole osundatud säte põhiseadusega vastuolus, sest põhiseaduse §-is 32 on sätestatud lihtne seadusereservatsioon, mille kohaselt omandiõigust tohib seadusega piirata ning vaidlusalusest sättest tulenev piirang on vajalik ja proportsionaalne. Kohtutäituri tasu määr on seatud sõltuvusse sundtäitmisele esitatud nõude suurusest. Seega on seadusandja lähtunud eeldusest, et suuremate nõuete menetlemine on keerukam ja aeganõudvam – seega kulukam. Avaldaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
12.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud 40% ulatuses avaldaja ja 60% ulatuses kohtutäituri kanda. 5(6)
2-07-28322 Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.