Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale hagejale ja kostjale avaliku teatavakstegemisega.

I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. 26.11.2007 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi E K `i vastu võlgnevuse 15794.21 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt oli kostja korteriomandi asukohaga Jaama 15-6 Jõhvi omanik kuni 19.11.2007.a. Elamumajas Jaama 15 ei ole korteriühistut moodustatud. Alates 01.01.2007.a. teenindab hageja elumaja korteriomanike ühise otsuse ja elamu teenindamise lepingu nr 74 alusel. Korteriomanikud on hagejale loovutanud õiguse alates 01.01.2007 koguda hooldustasu ja sisse nõuda võlgnevused 0,05% ulatuses iga õigeaegselt tasumata päeva eest. Elamu hooldajale on ka loovutatud õigus sisse nõuda soojuse tarbimise võlgnevused koos 0,07% viivistega. Kostja ei ela aastaid temale kuuluvas korteris ning tema tegelik asukoht on hagejale teadmata. Seisuga 01.12.2007 on kostja hooldustasu võlgnevus hageja ees 3230.25 (põhivõlg 3043.95 krooni, viivis 186.30 krooni) ning soojuse tarbimise võlgnevus summas 12563.96 (põhivõlg 10966.01 krooni, viivis 1597.95 krooni). Hageja tugineb nõude esitamisel Võlaõigusseaduse ja Korteriomandiseaduse sätetele ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 15794.21 krooni Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – kinnistusosakonna tõend, Jõhvi Vallavalitsuse tõend, tõend hooldustasu arvestuste ja viiviste kohta, tõend soojuse tarbimise arvestuste ja viiviste kohta, elamu teenindamise leping nr 74, Jaama 15 elanike otsus, nõuete loovutus, soojuse ostu-müügileping.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjale hagimaterjalide saatmist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna hageja andmeil ei ela kostja registrijärgses elukohas. Kohus kontrollis kostja andmeid Rahvastikuregistri ja MTA andmebaasidest, mille järgi on kostja elukohaks xxxx linn ning edastas hagimaterjalid nimetatud aadressile. Materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus palus hagejalt täiendavaid andmeid kostja asukoha kohta. Hageja esitas kohtule Ida PP tõendi selle kohta, et kostja asukoht on politseile teadmata ning Jõhvi Vallavalitsuse tõendi selle kohta, et kostja omab elukohta kohaliku omavalitsuse täpsusega alates 11.02.2008.a., milleks on Jõhvi linn.

TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 29.01.2008.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale anti hagile vastamise tähtajaks 20 päeva. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 20.03.2008.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 lausel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 317; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 23. mail 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.