Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Eelnev menetlus Hageja esitas 27.09.2006.a. kohtule hagiavalduse kostjalt 13 340,14 krooni saamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega ja TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, sest kostja aadress on rahvastikuregistris näidatud kohaliku omavalitsuse täpsusega, hagiavalduses märgitud aadressil kostja ei ela ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6ndas osas. Kohus määras kostjale 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.01.2008.a., seega menetlusdokumendid loetakse kättetoimetatuks 22.02.2008.a. ning vastamise tähtpäev saabus 13.03.2008.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks Kohus leiab et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 30.01.2006.a. toimunud liiklusõnnetusest, mille põhjustas kostja sõidukiga Renault reg märgiga 813ANR. Kostja sõiduki suhtes oli sõlmitud KAS-is liikluskindlustuse tavaleping, kuid kehtivat liikluskindlustuse poliisi kostjal ei olnud. Kostjal oli, perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, tasumata kindlustusmakse. Hageja poolt on kindlustushüvitisena liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahjude korvamiseks välja makstud 12 759,00 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud kindlustusjuhtumi käsitluskulud summas 1913,85 krooni. Kostja on osa võlgnevusest tasunud ning hetkel on kostja võlgnevus hageja ees kokku 13 340,14 krooni. Tulenevalt Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) §-st 48 lg 2 p 6 on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. Vastavalt LkindlS §-le 48 lg 3 on hagejal õigus koos tagasinõudega nõuda sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.