Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
24. märts 2008.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-07-17555 Bäckerei Schledorn GmbH hagi AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) vastu nõude 172 772.87 krooni tunnustamiseks AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) pankrotimenetluses Hageja Bäckerei Schledorn GmbH, asuk. Hirschkampstraße 12, Oberhausen, Saksamaa Liitvabariik, lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee Kostja AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis), registrikood xxxxxxx, asuk. Lihula mnt 19, Haapsalu linn, seaduslik esindaja pankrotihaldur O. E. 11. märts 2008.a
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta rahuldamata Bäckerei Schledorn GmbH hagi AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) vastu nõude 172 772.87 krooni tunnustamiseks AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulud jätta hageja Bäckerei Schledorn GmbH kanda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Vastavalt hagiavaldusele (tl 3-5) ja menetluses esitatud täiendavatele seisukohtadele (tl 68-69, 81-82, 105-106) ning kohtuistungil seletatule kuulutati 06.12.2006.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-24371 välja Haapsalu Leivatehas AS pankrot (tl 6-11). Hageja Bäckerei Schledorn GmbH on esitanud Haapsalu Leivatehas AS (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse (tl 12-14), mille kohaselt on hageja osutanud
Tsiviilasi nr 2-07-17555 kostjale/võlgnikule konsultatsiooniteenuseid ja kandnud muid kulusid, mille kohta on hageja esitanud ka arved nr 1020, 5015, 5016, 1004, 1017, 1019 ja 1020 (tl 15-28, sama numbriga arved 1020 on erinevatest kuupäevadest ja sisuga). Haapsalu Leivatehas AS (pankrotis) ei ole nimetatud arveid tasunud, millega seoses on hagejal kostja vastu nõue summas 172 772.87 krooni. 28.03.2007.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja nimetatud hageja nõude (koosoleku protokoll tl 29-33). Lähtudes eeltoodust palub hageja tunnustada kohtul nõude olemasolu Haapsalu Leivatehas AS (pankrotis) vastu. Hageja on AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) aktsionär. Lisaks sellele on hageja ettevõtja, kes omab pikaajalist kogemust ja oskusteavet jahutoodete tootmise valdkonnas Saksamaal. Hageja vastavat kogemust ja oskusteavet sooviti rakendada Eestis AS-s Haapsalu Leivatehas, eesmärgiga toota Eestis asuvas tehases Saksamaa standarditele ja kvaliteedile vastavaid jahutooteid. Kostja nõusolek ja sellele vastav kohustus tasuda hagejale viimase poolt osutatud konsultatsiooniteenuste eest ja hüvitada hageja poolt kantud kulud tuleneb eelkõige tavast ja pooltevahelisest varasemast praktikast, mille kohaselt hageja on ka varasema koostöö käigus esitanud vastavaid konsultatsiooni- ja kuluarveid, mida kostja on alati ilma vastuväideteta aktsepteerinud ja maksnud. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks kostja väide, et kuna esitatud dokumendid on allkirjastamata, siis ei oma need dokumentaalse tõendi väärtust. Eesti seadused ei sätesta arvete allkirjastamise kohustust. Hagejal puuduvad dokumentaalsed tõendid hageja poolt kostjale osutatud konsultatsiooniteenuste sisu ja maksumuse kohta, sh dokumentaalsed tõendid arvetel nr 1019, 1020, 5015 ja 5016 esitatud kulutuste sisu kohta. Konsultatsioonilepingu esemeks oli eelkõige hagejapoolne kostja tootmistegevuse nõustamine, uute pagaritoodete retseptide loomine ja nende rakendamine kostja tootmises. Eeltoodut tõendab näiteks esitatud toodete nimekiri (tl 83-85). Nimekirjas on tooted, mis hageja töötas välja kostja tarbeks. Pooltevahelise konsultatsioonilepingu olemasolule viitab ka poolte varasem praktika, mille tõendamiseks esitas hageja varasemad arved nr 1001, 1012 ja 1013 (tl 86-91), mis kõik on kostja poolt tasutud – seda tõendab esitatud pangaväljavõte (tl 92). Kõnealuste arvete tasumine kostja poolt ei tõenda küll lepingu eset, kuid need tõendavad, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe ja lepinguline suhe konsultatsiooniteenuste ostmiseks, samuti selle kohta, et kostja hüvitab hagejale viimase poolt seoses konsultatsiooni osutamisega kantud või muud kostjaga seotud kulud. Kõnealuse konsultatsiooniteenuse osutamise ja selle eest tasumise osas esitas hageja lisaks eelnevale tunnistaja (kostjale raamatupidamisteenust osutanud büroo juhataja) A. O.ütlused. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid Kostja vaidleb kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 47-48), täiendavates seisukohtades (tl 101-102) ning kohtuistungil antud ütlustes hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul on hageja nõue alusetu ja tõendamata, kuna hageja ei ole täpsustanud, milliseid konsultatsioone osutati ning milliseid kulusid kanti. Puuduvad hageja ja kostja vahelised lepingud või muud kokkulepped teenuste osutamise või kulude kandmise kohta ning kokkulepped hinna suhtes. Tõendamata on ka vastava teenuse osutamine hageja poolt ning kostja poolt teenuse saamine. Esitatud tõenditest ei selgu asjas olulisi asjaolusid. Lisaks on hageja esitatud dokumendid allkirjastamata, mistõttu ei ole neil dokumentaalse tõendi väärtust. Kostja hinnangul on vastava teabe eest konsultatsiooniteenuse nõude esitamine põhjendamatu. Tulenevalt oma õigustest ja kohustustest ning suhtest äriühinguga (A.S. oli arvete esitamise ajal nii hageja kui kostja juhatuse liige, lisaks kostja enamusaktsionär ja tegevjuht) oli hagejal kohustus kostjaga oma teadmisi ja oskusi jagada, sh tootmistegevust arendada ja äritegevust juhtida.
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-07-17555
Kohaldatavad õigusnormid, tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul see tunnustamata jäeti. Kui nõude vastu vaidles haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. PankrS § 107 kohaselt saab nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille võlausaldaja oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Käesolevas asjas väidab hageja, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel osutas hageja kostjale konsultatsiooniteenust ning vastavalt kohtuistungil selgitatule esitas osutatud teenuse ja sellega seonduvate kulude eest arveid. Arvetel märgitud teenuse hinna määras hageja esindaja väitel hageja ise, kuid selles oli väidetavalt poolte vahel kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooles kohustuvad midagi tegema. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping võib VÕS § 11 lg 1 kohaselt olla ka suuline, kui seadus ei sätesta lepingu kohustuslikku vormi. Hageja väidetud konsultatsiooniteenus (retseptide väljatöötamine kostja tehases juurutamiseks) on kohtu hinnangul oma õiguslikult olemuselt käsundusleping, millele kohalduvad VÕS 35. peatüki sätted. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja, antud juhul hageja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja, antud juhul kostja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Olles uurinud esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole suutnud kohut veenda nõude aluseks olevatel arvetel märgitud teenuste ja kulude tegeliku osutamise/kandmise osas, samuti ei ole hageja suutnud selgitada pooltevahelise lepingu sisu, esitatud pakkumusi, nõustumusi ja lepingu tingimusi, seda ka nt teenuse hinna osas (vastavalt VÕS § 627 sätetele ja konsultatsioonilepingu üldisele olemusele tuleb eeldada, et nõustamine peaks olema tasuline). Kohus nõustub kostjaga, et haginõue on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus märgib, et: 1) hageja väide, et sarnaseid arveid esitati regulaarselt ja nende eest maksti kostjalt hagejale varasemalt aastate jooksul ja pretensioone esitamata, on küll tõendatud esitatud varasemate arvetega (nr 1001, 1012 ja 1013), kostja pangakonto väljavõtte ja tunnistaja A. O. ütlustega, ent see ei muuda tõendatuks asjas vaidlusalustel arvetel olevate teenuste osutamist. VÕS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda muuhulgas ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, kuid olukorras, kus ilma selgelt määratletud hinnakokkulepeteta esitab üks lepingupool arveid erinevatele summadele ilma sisu selgituseta (kõik arved konsultatsiooni eest on erinevates summades, mis erinevad rahalises väärtuses kordades – vrd 2500 EUR ja 850 EUR) ei saa lugeda üksnes arvete esitamisega tõendatuks lepingulist suhet, mille sisuks oleva teenuse saamist arve saanud pool eitab, ja on lisaks täiesti kõrvale jäetud teenuse hinna määramisest; 2) vaatamata kohtu ettepanekuile ei ole hageja suutnud esitada täiendavaid tõendeid arvetel lisaks konsultatsiooniteenusele või sellest eraldi märgitud erinevate kulutuste kohta, nagu nt „Patrick Leja reisikulud summas 182.71 EUR“ (arve nr 1019), „Lukumeister a.conto töötasud summas 1300 EUR“, „Böcker summas 96 EUR“, „Lend ja konsultatsioon summas 810 EUR“, „Äriregistri tõlge summas 140 EUR“ (arve nr 1020 31. augustist 2006) jne. Milline on nende erinevate kulutuste seos väidetava konsultatsiooniteenusega, jääb kohtule selgusetuks; 3) hageja esitatud leivatoodete nimekiri ei tõenda, et just selles nimekirjas toodud tooted juurutati kostja tootmisse, pealegi puudub nimetatud tõendil kuupäev ja viide või seos AS
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-07-17555 Haapsalu Leivatehasele või selle toodangule. Tunnistaja A. O. ütlused, et ta on Haapsalu Leivatehases maitsnud väidetavalt hageja väljatöötatud retseptide alusel kohapeal toodetud leivatooteid, ei anna alust esitatud leivatoodete nimekirja seostamiseks kostjaga, pealegi on hageja nõue rajatud konsultatsiooniteenustele 2006.aastal, millisel ajal tunnistaja väitel ta enam leivatehase toodangut maitsmas ei käinud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätetele jäävad menetluskulud hageja kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.