1.Lõpetada V. V.i pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
2.V. V.i võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: I järgu nõudeid ei ole. II järk: - Danske Bank AS - Swedbank AS
16 943,59 eurot 4 015,66 eurot
jaotis 80,84% jaotis 19,16%
3.Vabastada Reet Relvik V. V.i pankrotihalduri kohustustest.
4.Kinnitada pankrotihalduri tasu 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 40 senti. 1(7)
4.1 Anda V. V.ile menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks, sealhulgas: 4.1.1 hüvitada riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot – koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel); 4.2 Pankrotihalduri tasu (p 4.1.1) kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahendutest menetlusabina OÜ Reet Relviku Õigusbüroo arvelduskontole nr EE7161010502001977002 .
5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
6.Algatada V. V.i kohustustest vabastamise menetlus.
7.Kohustada V. V.it täitma usaldusisiku ülesandeid tema kohustustest vabastamise menetluses ja esitama üks kord aastas kohtule aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.11.2018. a.
8.Kohtumäärus saata V. V.ile, Reet Relvikule ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 03.01.2017. a määrusega kuulutati välja V. V.i pankrot, pankrotihalduriks nimetas kohus Reet Relviku. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 26.01.2017 a, kus kinnitati pankrotihaldur ja jäeti pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 28.04.2017. a, kus tunnistati võlanõudeid kogusummas 20 959,25 eurot. Võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli ka usaldusisiku kandidaadi esitamine. Võlausaldajad koosolekule ei ilmunud ja usaldusisiku kandidaati üles ei seatud. Pankrotihaldus on seisukohal, et võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid juhul, kui kohus alustab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kinnitas 12.07.2017. a halduri poolt esitatud jaotusettepaneku nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas.
2.Pankrotihaldur teatas 20.09.2017. a tulenevalt PankrS § 158 lg 1 kohtule, et V. V.i pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks. Haldur tegi PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada V. V.i pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2(7)
3.Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt:
3.1.Andmed pankrotivara ja pandieseme ning nende müügist saadud raha kohta. Pandiesemeid müüa ei olnud. Pankrotivaraks oli sõiduauto Honda CIVIC, registreerimismärgiga xxx, 1996. a. väljalase, mis müüdi hinnaga 200 eurot. Pankrotivarasse muid laekumisi ei toimunud. Raha algjääk oli 5,75 eurot. Võlgnik töötab OÜ-s METTRO Tehnika, ta on saanud igakuulist töötasu, mis jääb alla TMS § 132 lg 1 ettenähtud miinimummäära. Lisaks töötasule on võlgnik saanud sotsiaaltoetust igakuuliselt 53,70 eurot ning töövõimetusega seotud pensioni keskmiselt 130 eurot kuus. Nimetatud sissetulekutele ei ole sissenõude pööramise õigust TMS § 130-132 alusel. Võlgniku abielu L. V.iga lahutati 02.05.2011. a ning 17.05.2011 a. on sõlmitud notariaalne ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping koos kinnistamisavaldusega. Nimetatud tehingu tagasivõitmise aluseid haldur ei leidnud.
3.2.Pankrotimenetluse kulude aruanne. Pankrotimenetluses on pankrotivara arvelt tasutud ajutise halduri tasu koos käibemaksuga summas 205 eurot. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa on hüvitatud riigi menetlusabi korras koos käibemaksuga summas 341 eurot. Pankrotimenetluse kulud perioodil 03.01.2017. a kuni 20.09.2017. a on kantud halduri büroo poolt. Haldurile esialgset tasu pole määratud.
3.3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta. Jaotise alusel väljamakseid teha ei saanud rahaliste vahendite puudumise tõttu.
3.4.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I rahuldamisjärk puudub. II rahuldamisjärgus tunnustati nõudeid kokku summas 20 959,25 eurot. Jrk nr
Nõude esitaja Danske Bank AS Swedbank AS
Tunnustatud nõude Saamata summa Jaotis % suurus (eurodes) (eurodes) 16 943,59 16 943,59 4 015, 66 4 015,66
80,84 19,16
Swedbank AS nõue on tunnustatud tingimusliku nõudena, võlgnik on J. V.i õppelaenu käendaja. III rahuldamisjärk puudub.
3.5.Andmed müümata vara ja saadaoleva vara kohta. 3(7)
Müümata vara ei ole saadaolevaks varaks on võlgniku võimalikud tulevased töötasud.
3.6.Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Haldur on läbi viinud seadusega ettenähtud koosolekud ning teostanud vajalikud toimingud pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pärast pankroti väljakuulutamist teatas haldur võlausaldajatele pankrotist ning andis häälte määramiseks nõude esitamise tähtaja. Haldur määras hääled võlausaldajate I üldkoosolekuks ja viis koosoleku läbi. Haldur viis läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur koostas jaotusettepaneku ja esitas selle kohtule kinnitamiseks. Haldur on esitanud kohtule vajalikud aruanded, pidanud halduri toimikut ja jääb seda hoidma menetluse lõppemisel. Haldur on kulutanud eelnimetatud ülesannete täitmiseks minimaalselt 12 tundi. Haldur palub halduri tasu mõista Reet Relviku Õigusbüroo OÜ-le koos käibemaksuga. Kuna pankrotivara puudub, palub haldur välja mõista halduri tasu riigi vahenditest summas 397eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna raha menetluse läbiviimiseks puudus, on haldur kasutanud oma büroo ressurssi ja vahendeid vajalike toimingute tegemiseks. Halduri kulude hüvitamisest haldur loobub vahendite puudumise tõttu. Pankrotihaldur on täitnud pankrotiseadusest tulenevad kohustused, kuid menetlust jätkata ei ole võimalik pankrotivara puudumise tõttu ning selle tekkimine ei ole tõenäoline.
3.7.Kohtutega seotud menetluskulud ja hagidega seonduv. Kohtuga seoses olevaid menetluskulusid ei ole. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse hagi esitada.
3.8.Maksejõuetuse põhjus Halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2016. a. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankroti põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
3.9.Haldur taotleb pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamist Pankrotihaldur taotleb V. V.i nimel menetlusabi halduri tasu määramisel seadusega ettenähtud ulatuses (PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2) alusel. 3.10 Pankrotihaldur palub: - lõpetada V. V.i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; - vabastada pankrotihaldur Reet Relvik V. V. pankrotihalduri kohustustest; - määrata haldurile tasu 397 eurot (sisaldab tulumaksu ja sotsiaalmaksu), millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi arvelt. Tasu määrata halduri büroo Reet Relviku Õigusbüroo OÜ arveldusarvele EE161010502001977002.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4(7)
4.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
5.Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud II järgus kokku nõudeid 20 959, 25 eurot, millest - Danske Bank AS - Swedbank AS
16 943,59 eurot; 4 015,66 eurot.
Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et V. V.i maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tunnustatud nõuded on viidatud ulatuses jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V. V.i pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Reet Relviku V. V.i pankrotihalduri kohustustest.
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd V. V.i pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur V. V.i nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. - haldur palub määrata halduri tasu summas 476, 40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi (TsMS § 182 lg 3) ja mõista see välja riigi vahenditest. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 12 tundi. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on põhjendatud. 5(7)
8.V. V. on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku V. V.it täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab V. V.it usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). 6(7)
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.