Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2008, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-5314
Tsiviilasi
Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagi R.V. vastu 6 058,20 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • •
hageja Elisa Mobiilsideteenused AS (rk 10261411, asukoht Vilmsi 47, 10126 Tallinn), hageja esindaja : Kristel Tähhe –Kaljulaid (Lindorff Eesti AS, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn); kostja R.V.
Kohtuistungi toimumise aeg
11. märts 2008
Protokollija
Jane Oidsalu
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus
o t s u s t a s:
VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses ning Võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse või Võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses või Võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna arve esitati kostjale 11.09.2000.a. siis kuulub kohaldamisele TsÜS-is sätestatud aegumine. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult või mitte ja kas seetõttu on aegumisetähtaeg kolm aastat või kümme aastat.
Hageja on 25. juulil 2007 esitanud kohtule täiendava seisukoha, milles toob välja Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tsiviilasjas 2-06-25741, kus kohus on väljendanud järgnevat seisukohta: Arvete mittetasumist ei saa lugeda automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Tahtluse tuvastamiseks peab hageja tõendama, et kostja kavatsused olid suunatud tagajärjele, mille kohaselt jääksid hagejal saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Hageja leiab, et krediidilimiidi olemasolu lepingus ei kohustunud hagejat väljahelistamisteenust sulgema, mistõttu kostja tahtlikult suunas oma tegevuse sellele, et hageja ei saaks lepingust tulenevat tasu. Kohus eelneva käsitlusega ei nõustu. Krediidipiiri sisseseadmine sellisel kujul nagu seda on tehtud pooltevahelises lepingus ei tohi kanda ainult teleteenuse osutaja huve. Krediidipiiri sisseseadmisega seab klient endale piiri, millises osas ta soovib või on suuteline vastu võtma teleteenust. Kliendil on õiguspärane ootus, et krediidilimiidi ületamisel suletakse tema väljahelistamise teenus, kuna klient on ületanud temale etteantud krediidipiiri. Krediidipiiri mõte kaoks kliendi jaoks ära, kui krediidipiiri ületamisel saaks piiramatus koguses teleteenust edasi kasutada. Sellisel juhul saavad kannatada eelkõige kliendi huvid, kes on seadnud piirangu sisse enda huvide kaitseks. Sellise piirangu aktsepteerimisega on teleteenuse osutajal kohustus jälgida, et krediidipiiri ületamisel ei ole võimalik enam suurema summa eest teenust edasi kasutada. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et kuna hageja ei olnud õigustatud summale, mille maksmisest kostja keeldus, et saa rääkida ka tahtlikust kohustusest kõrvale hoidumisest ega ka aegumistähtajast 10 aastat TsÜS § 146 lg 4 mõttes. Kostja kohustus tekkis 11.09.2000.a., mistõttu TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt aegus nõue 11. septembril 2003. Kuna kostja on esitanud TsÜS § 143 toodud taotluse aegumise kohaldamiseks on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada aegumist. Kuigi käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada aegumist, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Pooltevahelise lepingu tingimuste tõlgendamisel tuleb arvestada poolte tahet lepingu sõlmimise ajal. TsK § 165 lg 1 sätestab, et leping loetakse sõlmituks kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Vaieldamatult oli krediidipiiri kindlaksmääramine hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu oluline punkt. Krediidipiiri sisseseadmisega avaldas kostja soovi piirata enda igakuiseid mobiilside kulutusi teatud summaga. Kuna hageja ei seletanud lepingu sõlmimisel täpsemalt, mida kujutab endast nende poolt pakutav krediidipiir, eeldas kostja, et pakutava teenuse tulemusena ei ole tal võimalik kulutada kuus mobiilside teenuse peale rohkem kui krediidipiiris märgitud summa. Kohus leiab, et kostja oli sellisele ootusele õigustatud. Krediidipiiri täpsemalt lahti seletamata jätmisel hageja poolt tuli kostjal lähtuda mõistliku tarbija poolt „krediidipiirile“ antavast definitsioonist. Krediidipiiri võib mõista kui tarbijale antud võimalust tarbida teenust teatud summa piires. Kostja ei pidanud teadma, et hageja ettevõte käsitleb krediidipiiri mõiste selle tavapärasest keelelisest kasutusest teises tähenduses. Seetõttu omas kostja õigustatud ootust, et krediidipiiri ületamisel sulgetakse tema käsutuses oleva sim-kaardi väljaminevad kõned. Arvestades eeltoodut, jätab kohus rahuldamata Elisa Teleteenuste AS-i hagi R.V. vastu 6 058,20 krooni nõudes. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.