AS Kohtla-Järve Soojus hagi N J ́e 5 955,38 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
03. märts 2008
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791; asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
Silver Peepmaa (volikirja alusel)
Kostja:
N J (IK xxx; elukoht: xxx)
vastu võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi N J ́e vastu võlgnevuse 5 955,38 krooni nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas 16. oktoobril 2007.a. Viru Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 5 955,38 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja Kohtla-Järve linna xxx asuva korteri nr xx 1(3)
24.09.1996.a. Poolte vahel on lepinguline suhe. Hageja on tarninud soojusenergiat ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja on kohustatud tasuma osutatud teenuste, sh kütte ja kuuma vee eest. Kostja on oma maksekohustusi täitnud osaliselt, mille tulemusena on kostja võlgnevus kuni 01.05.2003.a tarbitud soojusenergia eest 5 955,38 krooni.
2.Tulenevalt TsK § 173 lg1, § 222 lg 1 ja lg 2, § 242 lg 1; VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 2 ning § 208 lg 1 palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 5 955,38 krooni.
II Kostja vastus
3.Kostja oma 31.10.2007 kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on nõue aegunud. Vastavalt hagiavaldusele on võlgnevus summas 5955,38 krooni tekkinud seisuga 01.05.2003.a. Hagi on kohtusse esitatud 15.10.2007.a.
III Kohtuistung 03.märtsil 2008.a.
4.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja esindaja selgitas, et võlgnevus on tekkinud ajavahemikus jaanuar 2002 kuni mai 2003, kuna kostja on tasunud tarbitud soojusenergia eest osaliselt. Kostja poolt viidatud TsÜS § 146 lg1 ei ole antud juhul kohaldatav. Kuna arved on tasutud osaliselt, ei saa olla olukorda, et arveid ei oleks kätte saadud. Tegemist on kostja tahtliku käitumisega ja aegumistähtaeg 3 aastat ei ole kohaldatav.
5.Kostja hagi ei tunnistanud, selgitades, et selles majas ei saanud elada, kuna see oli antisanitaarses olukorras. Ta pöördus hageja poole, et soojus välja lülitataks, kuid seda ei tehtud. Tema korteris ei elanud, ta üüris korterit välja ja korteri eest tasus üürnik. Kuna nii palju aastaid on möödunud, ei ole tal kviitungeid alles.
IV Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning kuulanud kohtuistungitel ära poolte seletused ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamata jätmisele.
7.Kohus tuvastas, et N J omandas korteri asukohaga xxx 24.09.1996.a sõlmitud ostumüügilepingu alusel (tl 7). Kohtla-Järve Linnavolikogu 21.mai 2004 otsusega oli tunnistatud peremehetuks ja hõivatud Järve linnaosas asuvate ehitiste reaalosad, sh xxx korter xx (tl 33).
8.Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 8-12) nähtub, et korterile xxx Kohtla-Järve osutatud teenuste eest on ajavahemikus jaanuar 1994.a kuni mai 2003 esitatud arveid kokku summas 22729,76 krooni, millest kostja on tasunud 16974,27 krooni. Seega seisuga 06.05.2003. moodustab võlgnevus kokku 5 755, 38 krooni, mille kohta on esitanud hageja nõude 16.10.2007.a., märkides hagiavalduses, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud pooltevahelist kestvuslepingut. Viimane makse arvestuse kohaselt on kostja poolt teostatud 17. märtsil 2002 (tl. 11).
9.Poolte vahel ei ole vaidlus selles, et nende vahel on lepinguline suhe, hageja on tarninud soojusenergiat ja kostja on selle vastu võtnud. TsK § 173 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2(3)
10.Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist, kuna võlgnevus on tekkinud seisuga 01.05.2003, hagi aga on esitatud 15. oktoober 2007. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult (TsÜS § 146 lg 4).
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumis-tähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest; lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
12.Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hagis esitatud nõude 5 955,38 krooni puhul on tegemist võlgnevuse summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul 2002 – mai 2003.a esitatud arvete kostja poolt tasumata jätmisest. Hageja esitas hagi 16.oktoobril 2007.a. Lähtudes tehingute suhtes kohaldatavast kolmeaastasest aegumistähtajast, tuleb aegunuks lugeda kõikidest nendest tasumata arvetest tulenevaid nõudeid, mis olid kuni 31.12.2003.a. muutunud sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3).
13.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg1) . Hageja ei ole tõendanud ega kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Seega kohtul puudub alus kohaldada TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega.
14.Riigikohus on 22.02.2007 kohtumääruses. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seoses aegumise kohaldamisaega kuulub hagi rahuldamata jätmisele.
V Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hagimenetluse kulud hageja kanda.
17.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Helgi Vinni Kohtunik:
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.