Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-43039

Põhivõlg 227791 218959 412765

18158

894411

Intress 28310 39884 51593

123908

Kokku 256101 258843 464358

20026

1018319

Maksuvõla tekkimise aluseks on OÜ P..d.. poolt maksuseaduste alusel esitatud deklaratsioonid, neis näidatud tasumisele kuuluvate summade ning tegelikult tasutud summade vahe, mis on kajastatud avaldusele lisatud kontokaartidel. Intress on arvestatud vastavalt maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 ja § 117. OÜ P..d.. on jätnud täitmata tulumaksuseaduse § 40 lg 4, § 54 lg 1, käibemaksuseaduse § 38, sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 4, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 3 ja kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p 4 järgi tulenevad kohustused tekitades riiklikes maksudes maksuvõla. Maksuhaldur asus OÜ P..d.. maksuvõlga sundsissenõudma, arestides 20.02.2007 võlgniku arveldusarved krediidiasutustes. Alates 21.03.2007.a OÜ P..d.. maksuvõlgu tasunud ei ole. Maksuhalduri poolt on esitatud 02.05.2007.a avaldus nr 13-5.1/17698 kohtutäiturile maksuvõlgade sissenõudmiseks kokku võlasummas 251 386 krooni. Võlausaldaja saatis võlgnikule juriidilisel aadressil ning juhatuse liikmete elukoha aadressidel 21.09.2007.a pankrotihoiatuse nr 13-5.2/13162 nõudega tasuda võlgnevus summas 1007049 krooni. MKS § 52 lg 1 kohaselt dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Ida maksu- ja tollikeskuse pankrotihoiatus on kätte saadud OÜ P..d.. juhatuse liikme D. P.`i elukoha aadressil. Võlgnik maksuvõlga 10 päeva jooksul alates hoiatuse kättesaamisest ei ole tasunud. Seisuga 11.10.2007.a on OÜ P..d.. maksuvõlg 1 018 319 krooni. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist, võlgnevus esineb pikema ajavahemiku jooksul, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtudes eeltoodust palub Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskus algatada OÜ P..d.. pankrotimenetlus ning kuulutada välja äriühingu pankrot. 2(6)

2-07-43039 Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt nõudis ajutine pankrotihaldur võlgnikult andmed varandusliku seisu kohta ja tehingute kohta viimase 2 aasta jooksul. Võlgniku juhatuse liikme D.P. poolt esitatud haldurile andmed võlgniku majandustegevuse kohta. Ajutine haldur samuti kogunud informatsiooni võlgniku kohta kolmandatelt isikutelt ja registritest. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et: 1) võlgnik omab pangaarveid – xxx pangas 1 837 krooni ja xxx 0 krooni; 2) kohustused pankadele puuduvad; 3) kohustused Maksu- ja Tolliametile 05.03.2008.a seisuga 1 096 671 krooni (s.h. põhivõlg summas 894 411 krooni); 4) vararegistrite andmetel varad puuduvad; 5) kohustused liisingfirmadele puuduvad; 6) kohtutäituritel täitmisel nõuded – Maksu- ja Tolliamet (maksuvõlad), OÜ Andrese Klaas (kohtuotsusest tulenev nõue summas 91 251 krooni). Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 30.08.2000.a. Osakapital 40 000 EEK. Ainuosanik H. A., kes olnud kogu aeg juhatuse liikmeks. Alates 01.06.2007.a. juhatuse liikmeks ka D. P.. Tegevjuhiks olnud H.A.. Nõukogu äriühingul puudub. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Võlgnikul puudub majandustegevus, töösuhted on lõpetamata 3 töötajaga (enamikkega lõpetatud mai 2007.a.), muud kehtivad (töötavad) lepingud puuduvad. Tegevus lõpetati maist 2007.aastast. Võlgniku põhitegevuseks oli mööbli toomine ja sellega seotud sisekujunduse elementide müük (tegutseti kaubamärk Nurk all www.nurk.ee). Tegevus toimus BREM-ilt üüritud pindadel (Viimsis Rohuneeme 1), mis tegevuse lõpetamisel lõpetati. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut. Võlgnikul raha pangaarvel 1 837 krooni. Kassas raha puudub. Nõuetest võlgnikul nõudeõigus Hermans OY vastu (Soome Vabariigi äriühing) summas 230 000 krooni. Nõue on ebaselge, kuna nimetatud Soome äriühing on keeldunud maksmast tehtud tööde eest. Võlgnikul on puudunud rahalised vahendid Soomes kohtusse pöördumiseks. Nõudeõigus AS YIT Ehitus vastu 14 160 krooni, samas AS YIT Ehitus on esitanud võlgnikule omakorda nõude praagi osas samas summas. Seetõttu on nõue ebaselge. Seetõttu ajutine haldur hindab nõuete väärtuseks 0.- EEK. Võlgnikul samuti erinevaid tööriistu-inventari, kuid mis on seoses nende aktiivse kasutamisega amortiseerunud. Ajutine haldur tuginedes oma varasematele kogemustele ei pea reaalseks leida ostjat nimetatud tööriistadele. Ajutine haldur hindab seetõttu inventari väärtuseks 0.- EEK. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt varasid (konservatiivselt hinnatuna) 1 837 EEK eest. Ajutisele haldur esitatud andmete kohaselt võlgnikul 3 võlausaldajat - Maksu- ja Tolliamet, seda 05.03.2008. seisuga 1 096 671 krooni, ERA Liisingu Inkassoteenused AS summas 1 980 000 krooni, OÜ Andrese Klaas summas 91 251 krooni. AS YIT Ehitus esitanud nõude summas 14160.- EEK (samas summas debitoorne nõue YIT Ehitus vastu). Ajutine haldur suheldes AS-ga YIT Ehitus on teada saanud, et YIT Ehitus teeb ühepoolse tasaarvelduse vastastike nõuete osas (esitatud arve tasumise tähtaeg 11.03.2008.). Eeldatavalt oleks veel võlausaldajaid viiviste nõuetes, kuid vastavaid nõudeid ei ole esitatud. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt kohustusi vähemalt 3 157 922 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas ca 3 156 000 EEK. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, mis kataks kohustusi, puudub tegevus ja ka võimalus tegevuse taastamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu ei hetkel ega ka tulevikus. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, puudub tegevus, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. 3(6)

2-07-43039 Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja samuti võimalus katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis omakorda võiks võimaldada läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varadeks on debitoorne nõue Soomes registreeritud äriühingu vastu. Et nimetatud sisse nõuda, on vajalik pöörduda Soome kohtusse võla sissenõudmiseks. Tuginedes kogemustele nimetatud kohtumenetlusele kuluks Soome Vabariigis ca 6 aastat (arvestades, et käiakse läbi kõik kohtuastmed). Eeldatav kulu võib olla 150 000 krooni. Kuna võlgnikul selleks rahalised ja ajalised võimalused puuduvad, siis Soome äriühingu vastu oleva nõude väärtus on 0 krooni. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tehinguid, millede osas oleks võimalik esitada tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse tegevuses kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses ka juhatuse liikmete tegevuses raske juhtimisvea tunnused. Juhatuse liikmetele saaks esitada etteheiteid seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega olukorras, kus võlgnik oli faktiliselt püsivalt maksejõuetu, kuid jätkas tegevust ja jättis esitamata võlgniku pankrotiavalduse. Selle tegevusetuse tulemusena on suurenenud võlgnevus Maksu- ja Tolliametile intresside arvel. Sellest tegevusetust tulenevalt oleks võimalik esitada hagi juhatuse liikmete vastu, kuid selleks omakorda on vajalik rahaliste vahendite olemasolu. Kõige eeltoodu alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui võlausaldaja (või ka võlgnik ise) peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks on vajalik rahaliste vahendite olemasolu. See eeldaks raha deponeerimist, mis kataks halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40 000 krooni. Nimetatud summas oleks võimalik finantseerida hagi esitamist juhatuse liikme H.A. vastu, kuid sellest ei jätkus hagimenetluse finantseerimiseks Soome Vabariigis (seal eeldatav kulu ca 150 000 krooni). Kui keegi on valmis deponeerima raha menetluskulude katteks, siis sel juhul ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksujõuetuse põhjuseks – mitterahuldav turuolukord (valitud vale turusegment ja müügiturg) ning ebapiisav riskide hindamine. Selle peamiseks põhjuseks eeldatavalt tegevjuhtkonna ebapiisavad teadmised/oskused äririskide hindamisel (st. see ei olnud eeldatavalt juhatuse liikme poolt tahtlik tegevus). Võlgnik tegeles Tallinnas mööbli tootmisega, müügiturud olid Tallinn ja Soome. Soomes tegutsedes ei suudetud õieti hinnata kõike riske, mis tekitas olukorra, et äriühingu tegevus kokkuvõtvalt tõi seal suurt kahju. Kuna tegevus oli niigi kasumikahjumi piiril, siis muutus ka omakapital selgelt negatiivseks. Seoses Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti poolt algatatud võla sissenõudmismenetlusega lõpetas võlgnik ka tegevuse. Maksejõuetuse põhjus – ajutise halduri hinnangul oli selleks ebarahuldav riskide hindamine. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod, maksejõuetuse põhjused muud asjaolud PankrS tähenduses. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise 4(6)

2-07-43039 aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule. Seoses äriühingu likvideerimisega äriühingu dokumentatsioon peab jääma 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine haldur: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3) määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige D.P.; 4) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu ja hüvitis, seda kokku summas 23 500 krooni; 5) vabastada ajutine pankrotihaldur oma kohustustest. Kohtuistung Kohtuistungil 12.03.2008.a jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad toetasid ajutise halduri arvamust. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning kuulanud 12.03.2008.a kohtuistungil ära võlgniku, võlausaldaja ja ajutise halduri, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Lähtuvalt esitatust kohus leidis, et puudub alus asuda teisele seisukohale, kui seda on avaldaja ja ajutine pankrotihaldur, kes oma tegevusega ja olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgniku püsiva maksejõuetuse välja selgitanud. Võlgniku kohta olemasolevast teabest nähtub, et võlgnik ei ole suutnud ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotikulude katteks. Võlausaldaja ei ole pankrotikulude kandmiseks raha kohtu deposiiti kandnud. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Muid menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5(6)

2-07-43039 Kohus leiab, et Osaühingu P..d.. olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige D. P.. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.