Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2008. a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-17666
Tsiviilasi
Elfriide Kivi tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17.01.2008. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elfriide Kivi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 17.01.2008 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata.
hagi
Asta
Kattai
vastu
omandiõiguse
Määrus on lõplik.
Määruse peale oli määruskaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohaldades TsMS §-de 62 lg 1; 63 ja TsÜS § 135; 136 lg 1, 6 sätteid, algas määruskaebuse esitamise tähtaeg määruse hageja esindajale kättetoimetamisele järgnevast päevast – 01.12.2007 ja lõppes 10.12.2007. Seega ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt ja esineb tulenevalt TsMS § 637 lg 1 p 2 alus selle menetlusse võtmisest keeldumiseks.
maa, millel asub ka saun, mille hagejale kuulumist enne maa tagastamist hageja tsiviilkohtumenetluses tuvastada püüab. Lahendis nr 3-2160-03 on Riigikohus leidnud, et kohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla ainuüksi see, et välistada (ja järelikult ka hankida) tõendit teises kohtumenetluses. Halduskohtumenetluses on pooleks R. Kivi, seega on R. Kivi isik, kellel on huvi tsiviilasja lahendi vastu. Menetlusabi andmine hagejale ei ole põhjendatud, sest hagejal puudub huvi vaidluse eseme suhtes. Hageja on tema poolt erastatud maa ja seega kõik seotud õigused kinkinud R. Kivile. R. Kivi on huvitatud sellest, et tunnistada maa tagastamine ebaseaduslikuks ja seejärel ilmselt nõuda kahju hüvitamist. Sauna kuuluvus enne maa erastamist ei puuduta hageja niisugust huvi, mille kaitsmiseks on hagejal õigus riigilt menetlusabi saada. Lisaks on menetlusabi andmine ka ilmselt ebaõiglane arvestades, et antud menetluse kulud jäävad igal juhul hageja kanda, sest kostjalt ja kolmandalt isikult menetluskulude väljamõistmine ja nende menetluskulude jätmine nende endi kanda on esitatud nõuet arvestades ilmselt ebaõiglane. Hageja poolt kohtumenetluses taotletav hüve ei ole väärtus, mille kaitseks on kehtestatud riigi menetlusabi regulatsioon. Tsiviilasja lahendist on tegelikult huvitatud R. Kivi, kes peaks ka menetluskulud kandma.
TsMS § 224 kohaselt mitme lepingulise esindaja olemasolu korral võib neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Teistsugune esindusõiguse ulatuse määramine ei kehti teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagejal oli kaks iseseisvat ja piiramatu esindusõigusega esindajat, siis piisas kättetoimetamisest ühele neist.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.