Võlaõigus › Muud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

moodustamise ajal omandiõigusest saunale. Saunaaluse maa kandmisega kinnistusraamatusse on saun muutunud maatüki oluliseks osaks. XXX kinnistu omanik Annika Lall on kinnistu, millisel asub vaidlusalune saun, omandanud heauskselt kinnistusraamatu andmete alusel.

MAAKOHTU LAHEND

või ehitusloata püstitatud ehitist (õigusliku aluseta püstitatud ehitist) või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, loeti AÕSRS § 14 lg 1 alusel maatüki oluliseks osaks. Õigusliku aluseta püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes oli võimalik AÕSRS § 13 sätete kohaldamine, s.t taolise ehitise vallasasjaks lugemine ehitisele kasutusloa andmise teel ning seejärel oli võimalik ka nimetatud ehitise käsutamine. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimus ehitusseaduse alusel, kuid vastavalt AÕSRS § 14 lg 1 viimasele lausele ei või sellega rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Seega õiguslikul alusel püstitatud ehitisteks saab lugeda ehitisi, mis on püstitatud seadusliku ehitusloa ja maakasutusõiguse alusel. Selliseid dokumente vaidlusaluse sauna kohta esitatud ei ole. Hageja on esitanud küll Krootuse kolhoosi juhatuse koosoleku protokolli 11.09.1989 V. Kivile 0,4 ha õueaiamaa eraldamise kohta koos majaaluse pinnaga, kuid kohtu hinnangul see dokument käesolevas asjas saunaaluse maa kasutusõigust ei tõenda, kuna asjas ei ole tõendeid selle kohta, et V. Kivi oleks olnud kunagi elamu omanik, mille juurde E.K. 1969. a väidetavalt sauna ehitas. Hooneregistrisse ja hiljem ehitisregistrisse omaniku kohta tehtav kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust hoonele, nimetatud registrite eesmärk on andmete kogumine hoonete kohta ning andmed hoonete omaniku kohta kantakse registrisse omandiõigust tõendava alusdokumendi alusel. E.K. hoonete registrisse kandmisel on kasutusluba esitatud vaid sauna kohta, teiste hoonete kohta seda ei ole, kuna nimetatud hoonete suhtes omandiõiguse tekkimine oli tõendatud ostu-müügilepinguga. Omandiõigust ei tõenda ka hoone kindlustamine, nimetatud toiming ei ole kehtiva seaduse alusel ega olnud ka enne asjaõigusseaduse kehtimahakkamist omandiõiguse tekkimise aluseks. Seega tuleb käesolevas asjas hinnata saunale 06.08.1996 kasutusloa andmise õiguspärasust. XXX valitsus on vastuseks R.K. teabenõudele 20.07.2004 maa ostueesõigusega erastamise menetluses 27.07.2004 teatanud, et saun, mis asub R.K. le kuuluvast elamust ca 100 m kaugusel Piigaste oja kaldal, paikneb õigusjärgsetele omanikele tagastatud maal. Vastava katastriüksuse moodustamisel on maakorralduse põhimõtteid järgitud ning piiride mahamärkimisel piiriprotokollile vastuväiteid ei esitatud. E. K. kui tolleaegsele hoonete omanikule oli tagatud võimalus erastada oma elamu juurde kuni 2 ha maad. R.K. vaide XXX valitsuse korralduste tühistamiseks lahendamise menetluses on XXX valitsus andnud 19.10.2004 korralduse, milles selgitab, et väidetavalt E.K. omandis olnud saun on püstitatud ilma ehitusloata ja maaeralduseta, seega ilma õigusliku aluseta. Sellise ehitise olemasolu ei ole maa mittetagastamise aluseks ning see on muutunud pärast ehitise aluse maa kinnistamist vastavalt TsÜS § 54 lg-le 1 maatüki oluliseks osaks. 1996 a. kehtinud planeerimisja ehitusseaduse § 70 lg 3 võimaldas küll omavolilisi ehitisi kasutusloa andmise teel seadustada ning XXX volikogu määrusega 16.02.1996 kinnitatud XXX ehitusmääruse p 4 kohaselt oli võimalik õigusliku aluseta hooned, mille ehitamist oli alustatud enne planeerimis- ja ehitusseaduse kehtimahakkamist 22.06.1995 vallavalitsuses arvele võtta ning saada neile vallavalitsuse poolt väljastatav kasutusluba. Kuid E.K. valduses olevale saunale kasutusloa väljastamiseks puudub vallavalitsuse korraldus. Tunnistaja M.S. kinnitas, et kinnistute piiride looduses märkimise juures oli lisaks õigustatud subjektidele ja maamõõtjale ka V. Kivi, kes näitas, kuhu ta soovib maad Kivile kuuluvate hoonete juurde. Nendeks hooneteks olid elumaja ja pikk ehitis – kõrvalhoone. Piirid märgiti selliselt, nagu V. Kivi soovis, E.K. kohalviibimist tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja ei tea, kes nende ehitiste tegelik omanik oli. Sauna tunnistaja ei näinud. Tagastataval maal asus veel kuivati, mis jäi A.K. le väljamõõdetavale maatükile ja suvilad, milliste all olevat maad ei tagastatud, vaid kompenseeriti. Kohus möönis, et kuna faktiliselt asusid tagastataval maal saun ja kuivati, siis on XXX valitsuse korralduse 02.09.1996 p 3, mille kohaselt tagastataval maal hooned puuduvad, eksitav, kuid kui lähtuda asjaolust, et katastriüksuste piiride looduses kooskõlastamise ning piiriprotokolli koostamise ajal 24.07.1996 ei olnud saunale veel väljastatud ka kasutusluba, siis oli tegemist

seadustamata ehitisega, mida AÕSRS § 13 alusel ei saanud lugeda ka mitte vallasasjaks, vaid tegemist oli maatüki olulise osaga. Sauna ja teiste E.K. valduses olevate hoonete omandiõiguslik olukord oli ilmselgelt erinev – ülejäänud hoonete omandiõigus oli tekkinud õiguslikul alusel ja nende all ning ümbruses olev maa mõõdeti tagastatava kinnistu piirides moodustatava katastriüksuse koosseisust välja, saunaalust maad aga mitte. Ülaltoodust saab teha järelduse, et E. K. puudus omandiõigus käesoleval ajal XXX kinnistul paiknevale ehitisele – saunahoonele ka enne maa ehitise all oleva maa kinnistusraamatusse kandmist. Kuigi ehitisele on 03.08.1996 väljastatud kasutusluba nr 67, siis kohtu hinnangul oli sellise kasutusloa väljaandmine vastuolu tõttu seadusega tühine. Kohus hindas kasutusluba kui dokumentaalset tõendit ja leidis, et nimetatud dokumendi väljaandmisel on rikutud selleks kehtestatud korda. Asjas ei ole tõendatud, et vallavalitsus oleks välja andnud korralduse kasutusloa andmiseks. Ebaseaduslikult väljaantud kasutusluba ei andnud E. K. ehitise käsutusõigust ning kuna ajal, mil reaalne ehitise käsutamine (kinkelepingu sõlmimine) toimus, oli lepingus märgitud saun juba muutunud kolmanda isiku omanduses oleva kinnisasja oluliseks osaks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

samas on kolmas isik kinnistu heauskselt omandanud E.K. , kes selle omakorda heauskselt omandas A.K. lt. Isegi hüpoteetiliselt ei ole võimalik, et kolmas isik või kostja kahjustas hageja reaalseid või kujutletavaid õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.