Xxxx(endine ärinimi XxxxOÜ) hagi Korteriühistu Xxxxvastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks ja Korteriühistu Xxxxkohustamiseks võimaldada hageja korteriomandile juurepääs raudvärava kaudu läbi sisehoovi
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja advokaat Raul Keba (e-post [email protected]) Kostja Korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas (e-post [email protected]) Kohtuistungil 03.04.2017, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada kehtetuks Korteriühistu Xxxx 28. juuli 2016 üldkoosoleku otsus p 2 osas.
3.Jätta rahuldamata Xxxxhagi nõude osas kohustada Korteriühistut Xxxxvõimaldama hagejale juurdepääs talle kuuluvale Xxxxkorteriomandile nr 22 raudvärava kaudu läbi sisehoovi ja andma hagejale juurdepääsu võimaldav pult. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
lahendada
kirjalikus
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Kohtule 11.10.2016 esitatud hagiavalduses palub XxxxOÜ (endine ärinimi XxxxOÜ, edaspidi hageja) tühistada Korteriühistu Xxxx(edaspidi kostja) 28. juuli 2016 üldkoosoleku otsus, millega kinnitati päevakorrapunkt 2; kohustada kostjat võimaldama hagejale juurdepääs talle kuuluvale Xxxxkorteriomandile nr 22 raudvärava kaudu läbi sisehoovi ja kinnistul asuva hoone edelaküljel paikneva jalgvärava ning kohustada kostjat ühendama Xxxxkorteriomandi nr 22 fonolukusüsteem hoone süsteemiga. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis 13.09.2017 määrusega vastu hageja osalise loobumise hagist ja lõpetas osaliselt menetluse korteriühistu kohustamiseks fonoluku ühendamise nõudes ja hageja korteriomandile juurdepääsu võimaldamise nõudes läbi sisehoovi jalgvärava. Kohus jätkab menetlust Xxxx hagis Korteriühistu Xxxxvastu korteriühistu 28.07.2016 üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudes ja Korteriühistu Xxxxkohustamiseks võimaldama hagejale juurdepääs talle kuuluvale korteriomandile raudvärava kaudu läbi sisehoovi.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Xxxxasuva korteriomandi nr 22 omanik alates
22.aprillist 2016. Xxxxasuva äriruumidega korterelamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on asutatud korteriühistu Xxxx. Hageja selgitas 22.04.2016 kirjas Xxxxasuvate korteriomandite omanikele, et ta kavatseb hakata mitteeluruumi nr 22 kasutama joogastuudiona joogatundide, meditatsioonipraktikumide ja töötubade läbiviimiseks. Hageja pakkus välja lahenduse, et laseb enda kulul teha kangialuse autovärava ühele poolele jalgvärava, mille kaudu saavad mitte-eluruumi külastajad siseneda stuudiosse maja tagumisest sissepääsust, kasutamata peaukse kaudu sisenemisel trepikoda ja/või lifti (sissepääs toimuks maja tagumisest uksest fonolukuga). Hageja märkis, et ta on avatud ka teistele konstruktiivsetele ettepanekutele. Nimetatud kirjale kostja ei vastanud. 23.05.2016 esitas hageja kostjale uue pöördumise. Muuhulgas esitas hageja palve osta hoone tagaukse võti ning väravapult. Hageja kinnitas, et ta kasutaks väravapulti vajadusel suuremate asjade toomiseksviimiseks, mitte hoovis parkimiseks. Ka antud pöördumisele kostja ei vastanud.
3.15.07.2016 sai hageja kostja juhatuse liikmelt Xxxxe-kirjaga teate üldkoosoleku kokkukutsumisest. 18.07.2016 edastas advokaadibüroo COBALT kostjale taotluse kaasomandi valdamise ja kasutamise õigusvastase piiramise lõpetamiseks. Pöördumises korrati ettepanekut teha peaukse, lifti ja koridori kasutamise vältimiseks autovärava ühele poolele jalgvärav stuudio külalistele ning korrati soovi osta maja tagauksevõti ning väravapult. Nimetatud taotlusele ei ole kostja vastanud. 28.07.2016 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorrapunktis 2. otsustati anda väravapuldid kasutamiseks ainult parkimiskohta omavatele korteriühistu liikmetele ning liikmed, kelle kasutuses ei ole parkimiskohta, kuid kes soovivad läbida autode sissesõidu väravat ja tunnelit jalgratastel või remondi või muu vajaduse korral, lepivad selle kasutuskorras kokku juhatuse liikme Xxxx. Üldkoosoleku protokolli vormistas kostja juhatus pärast korduvat meeldetuletust 12.08.2016. Kõnealuse küsimuse otsustamine eeldas kõigi kaasomanike nõusolekut.
4.Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus keelata või oluliselt raskendada hagejal kaasomandi osa kasutamist, rikub tema õigusi ning on seetõttu õigusvastane. Samuti on õigusvastane kostja käitumine kaasomandi osa kasutamise faktilisel keelamisel ja otsesel piiramisel. Korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuleb esmalt hinnata, kas korteriomanike lahendatava küsimuse saab üldse otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek, ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Hageja hinnangul ei ole kaasomandi osa ainukasutamise otsustamine hõlmatud KÜS § 13 lõikega 4, mistõttu kohaldub antud juhul AÕS § 72 lg 1, mille järgi võib kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. See tähendab, et üldkoosolekul on
häälteenamusega õigus otsustada kaasomandis oleva asja tavapärasest valdamisest ja kasutamisest erinev kasutuskord vaid juhul, kui sellega on nõus kõik korteriomanikud.
5.Kaasomandi osa kasutamise välistamine või oluliselt raskendamine hageja jaoks ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning puuduvad asjaolud, mille kohaselt hageja peaks selliseid mõjusid taluma. Vastavalt EHRi andmetele on hagejale kuuluva mitteeluruumi ametlik sissekäik/sissepääs 1 korruselt, s.t iseseiseva sissepääsu kaudu maja hoovist, mis ei ole seotud majas asuva ühegi teise korteriomandiga. Xxxxkorteriomandi nr 22 kohta on kinnistusraamatus avatud registriossa nr 25948201 sisse kantud märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta – „Väliparkimiskohtade ning rõdude ja terrassi valdamise ja kasutamise kord vastavalt 06.10.2011 lepingu punktidele 4.1, 4.2 ja 4.3 ning 12.10.2011 lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile ning 28.11.2011 lepingu punktile 4.1 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile“. Kasutuskorraga on määratud osade korteriomanike ainukasutusse ja valdusesse jäävad kinnistu sisehoovis paiknevad väliparkimiskohad. Kasutuskorra kohaselt peab kaasomanike valdusse ja kasutusse jäävate alade ja nende oluliste osade kasutamine kaasomanike poolt toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud alasid, kusjuures kaasomanike poolt nende valduses ja kasutuses olevate alade kasutamine ei tohi takistada teise kaasomaniku valduses ja kasutuses oleva ala kasutamisõigust. Kostja tegevuse tõttu (raudvärava puldi võimaldamisest keeldumine) ei ole hagejal mõistlikul viisil võimalik kinnistu kaasomandi osa (kinnistu sisehoovi) ega enda korteriomandit kasutada, kuna ta ei pääse nimetatud väravatest sisse ega välja.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Raudvärava puhul on tegemist väravaga, mille kaudu pääseb Xxxxtänavalt autotunnelisse ja sealt kaudu Xxxxtn 12 maja sisehoovi. Tunneli ja raudvärava projektijärgne eesmärk on tagada sõiduautodele juurdepääs maja sisehoovis asuvatele parklakohtadele. See kitsas tunnel pole mõeldud liikumiseks jala. Sinna pole võimalik ehitada jalgväravat. Hageja vaidlustatud kostja üldkoosoleku otsuse punktiga 2.1 kohustati ühistu juhatust tagama kõikidele parklakohtade omanikele töökorras väravapuldid. Teised korteriomanikud, kellel on vaja raudväravat läbida, lepivad juhatuse liikmega kokku raudvärava kasutuskorras. Hageja õigusi viidatud üldkoosoleku otsuse punkt 2.1 ei riku, sest otsuse selle punkti alusel on pandud ühistu juhatuse liikmele kohustus tagada hagejale juurdepääs läbi raudvärava ja autotunneli. Eelduslikult ei ole teistel korteriomanikel (peale parklakohti omavate kaasomanike) vaja pidevat läbipääsu läbi raudvärava, sest parklakohtade vahele saab sisehoovis sõidukiga seisma jääda vaid ajutiselt ja erandkorras.
7.Parkimiskohti reguleerivad kaasomanike kokkulepped ning need tagavad kaasomanikele, kellele on parkimiskoht ettenähtud oma parkimiskoha vaba ja segamatu kasutamise ööpäevaringselt. Tegemist on väga kitsa sisehooviga, kuhu vaevalt mahuvad manööverdama ainult need sõidukid, kellele on kasutuskorra järgi ette nähtud parkimiskohad. Hageja ei ole kordagi pöördunud juhatuse liikme poole palvega võimaldada talle läbipääs läbi autotunneli raudvärava konkreetse vajaduse tõttu (näiteks asjade transport vms). Ta nõuab vaid väravapulti ja seeläbi sisehoovi ööpäevaringset ja piiramatut kasutamist. Kui anda kostjale väravapult ja ta pargib sõiduki parklakohtadele parkinud sõidukite vahele, ei saa sõidukid parklast enam välja.
8.Hageja omandis oleva korteriomandi nr 22 välisuks viib laste mänguväljakule ja puhkealale. Projekti järgselt ei ole tegemist korteriomandi peamise nö ametliku sissekäiguga. Tegemist on uksega, kust hagejal on võimalik pääseda sisehoovis asuvale laste mänguväljakule ja puhkealale. Sellel kinnisele alale viiva jalgvärava ees on 2 parklakohta. On ilmselge, et sealtkaudu ei saa olla peamine juurdepääs ruumile nr 22 ja ammugi mitte ei ole võimalik sealtkaudu ilma teiste kaasomanike õigusi riivamata transportida näiteks mööblit või korraldada ehitustegevust. Hageja peamine juurdepääs oma korteriomandile on maja sees
oleva koridori kaudu ja koridori pääseb xxxx asuvast välisuksest. Sealtkaudu töötab ka üldine fonolukusüsteem.
9.Üldkoosoleku otsus ei ole kehtetu, kuna antud küsimust sai otsustada üldkoosoleku häälteenamusega. Kostja saab üldkoosoleku otsusega ja häälteenamusega (mitte kõigi kaasomanike nõusolekul) reguleerida autotunneli ja autovärava sissepääsu kui kaasomandi osade ühist majandamist. Seega kehtivad kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel nii kaasomandi valdamise kohta kinnistusraamatusse kantud kokkulepped, kui ka korteriühistu pädevuse piires vastu võetud üldkoosoleku otsused, mille alusel korraldatakse mõtteliste osade majandamist. Hageja vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p 2.1 on seadusega kooskõlas ja pädevuse piires vastu võetud otsus.
10.Kohtule 15.05.2017 esitatud lõplikes seisukohtades jääb kostja oma varasemate vastuväidete juurde, et sisehoovist ei ole projekti järgselt tegemist hageja korteriomandi peamise sissepääsuga. Plaanilt on näha, et jalgvärav jääb täpselt ühe auto taha. Hagejale on tagatud juurdepääs oma ruumile nr 22 maja sees olevast koridorist. Koridori pääseb läbi maja trepikodade ja vajadusel liftiga. Hageja väide, et autotunneli väravapulti vajab ta selleks, et pääseda oma korterini hoovist jalgrattaga, on otsitud. Autotunnel on projekti järgi mõeldud läbimiseks autodele. Oluline hageja takistamine sisehoovi pääsemiseks oleks juhul, kui hageja sooviks autotunnelit läbida autoga. Hageja ei ole pöördunud kordagi kostja juhatuse poole taotlusega avada autovärav selleks, et autoga või jalgrattaga autotunnelit läbida. Kui hageja nõue kostja 28.07.2016 üldkoosoleku otsuse punkti 2 tühistamiseks on suunatud tõepoolest otsuse vastu võtnud korteriühistu vastu, siis hageja teine nõue autoväravast läbipääsu tagamiseks on suunatud eeskätt kaasomanike vastu. Kostja 28.07.2016 üldkoosoleku otsuse punkti 2 tühistamiseks puuduvad alused. Tegemist on otsusega, mis ei ole seadusega vastuolus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kohus rahuldab hageja nõude korteriühistu otsuse tühistamise (ehk kehtetuks tunnistamise) osas ja jätab rahuldamata hageja nõude kohustada korteriühistut võimaldama hageja korteriomandile juurdepääs raudvärava kaudu läbi sisehoovi.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.Kohus tuvastab järgmised õiguslikku tähendust omavad asjaolud: - hageja on alates 22.04.2016 Tallinnas Xxxxasuva korteriomandi nr 22 omanik; - Xxxxasuva äriruumidega korterelamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on asutatud korteriühistu Xxxx; - OÜ Xxxxkorteriomanike vahel sõlmiti 06.10.2011 notariaalne kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe, mis kanti kinnistusraamatusse; - hageja saatis 22.04.2016 Xxxxasuvate korteriomandite omanikele kirja, milles selgitas kavatsust hakata mitteelurummi nr 22 kasutama joogastuudiona joogatundide, meditatsioonipraktikumide ja töötubade läbiviimiseks; - nimetatud kirjas pakkus hageja välja, et laseb enda kulul teha stuudio külastajatele kangialuse autovärava ühele poolele jalgvärava, mille kaudu saavad mitte-eluruumi külastajad siseneda stuudiosse maja tagumisest sissepääsust, kasutamata peaukse kaudu sisenemisel trepikoda ja/või lift; - hageja esitas 23.05.2016 kostjale uue pöördumise, korrates ettepanekut teha jalgvärav
stuudio külalistele ja palve osta hoone tagaukse võti ning väravapult; - 15.07.2016 saatis kostja juhatuse liige KÜ liikmetele kutse KÜ Xxxxmaja üldkoosolekule 28.07.2016 kl 18:30; - 28.07.2016 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorrapunktis 2.1 otsustati anda väravapuldid kasutamiseks ainult parkimiskohta omavatele korteriühistu liikmetele; - 28.07.2016 üldkoosoleku päevakorrapunktiga 2.1 otsustati, et liikmed kelle kasutuses ei ole parkimiskohta, kuid kes soovivad läbida autode sissesõidu väravat ja tunnelit jalgratastel või remondi või muu vajaduse korral, lepivad selle kasutuskorras kokku juhatuse liikme Xxxx; - 11.10.2016 esitas hageja kohtule kostja vastu hagi; - kostja juhatuse liige teatas hagejale 25.10.2016 e-kirjaga, et korteriomandi fonolukk nr 22 avatakse homme, so 25.10.2015 ning õueala jalgvärava võti pannakse mitteeluruumi nr 22 postkasti; - käesoleval ajal on hagejal juurdepääs korteriomandile jalgvärava kaudu ja hageja korteriomand on ühendatud fonoluku süsteemiga.
14.Korteriühistuseaduse (KÜS) 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohus tuvastas eelnevalt, et korteriühistu üldkoosolek toimus 28.07.2016 ning hageja esitas hagi kohtusse 11.10.2016. Seega esitas hageja kohtule hagi KÜS § 13 lg 3 sätestatud tähtaega järgides.
15.Korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuleb hinnata, kas korteriomanike lahendatava küsimuse saab otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek, ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Samuti tuleb hinnata, kas otsus ei ole tehinguna tühine.
16.Seega kohus analüüsib, kas raudvärava puldi kasutamise üle saab otsustada üldkoosoleku häälteenamusega või mitte. Kohus leiab, et koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole. KÜS § 2 lg 1 määrab korteriühistu pädevuse, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Üldkoosoleku otsuse punktiga 2.1 otsustati anda väravapuldid kasutamiseks ainult parkimiskohta omavatele korteriühistu liikmetele ning liikmed kelle kasutuses ei ole parkimiskohta, kuid kes soovivad läbida autode sissesõidu väravat ja tunnelit jalgratastel või remondi või muu vajaduse korral, lepivad selle kasutuskorras kokku juhatuse liikme Xxxx. Kohus leiab, et raudvärava ja autotunneli kohta tehtud üldkoosoleku otsus on kaasomandi kasutamise keskne otsus. Nimetatud otsusega on sisuliselt otsustatud autotunneli ja raudvärava kasutamise kord.
17.Õiguskirjanduse kohaselt kaasomandi esemeks oleva asja kasutuskord võib hõlmata väga paljusid küsimusi seoses asja kasutamisega, nt liikumine maatükil, autode parkimine, maatüki kasutamine aiapidamiseks jne. kasutuskord on üks olulisemaid küsimusi, mille suhtes peavad kaasomanikud kas kokku leppima või tegema enamuse otsuse. Üldjuhul tuleb sõlmida siiski kasutuskorra kokkulepe ja vaid teatud piirides võiks mõnedes kasutuse küsimustes vastu võtta häälteenamusega otsuseid. Silmas tuleb pidada seda, et kasutuskorra kokkuleppe puhul saab tegemist olla kõigi kaasomanike kokkuleppega, mida ei saa asendada nt korteriühistu üldkoosoleku otsus, v.a kui ühistu liikmeks on kõik korteriomanikud, kes üldkoosolekul ka osalevad (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 72 komm 3.2.1, lk 314).
18.AÕS § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja
kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 lg 1 alusel võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (vt ka Riigikohtu 18. jaanuari 2011. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Vaidlustatud otsuse punktiga 2.1 otsustasid ühistu liikmed reguleerida autotunneli ja sellega seotud raudvärava kasutuse. Nimetatu ei ole kohtu hinnangul korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa ühine majandamine. Tegemist on ühise asja kasutamise küsimuse otsustamisega ja selleks on vaja kaasomanike kokkulepet.
19.Nimetatud otsuse p-ga 2.1 otsustati, et värava puldi saavad need korteriomanikud, kellele kuuluvad parkimiskohad. Korterelamu Xxxxomanikud on sõlminud kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkulepped ning nimetatud kokkulepped on kantud ka kinnistusraamatusse (tl 24-146). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vaatamata asjaolule, et hagejale ei ole kasutuskorra kohaselt ette nähtud ühtegi parkimiskohta, paiknevad kinnistu sisehoovis alad, mille suhtes ei ole kasutuskorraga ühtegi korteriomaniku ainukasutust ette nähtud. Sisuliselt on nimetatud otsuse p-ga 2 otsustatud, et juhatuse liikme Xxxxainupädevuses on autotunneli ja raudvärava kasutamise lubamine või keelamine. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalune üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega, kuna nimetatud küsimus ei kuulunud korteriühistu pädevusse ja tuleb tunnistada kehtetuks.
20.Järgmisena kohus analüüsib, kas nimetatud üldkoosoleku otsuse p 2 saab lugeda kaasomanike vaheliseks kokkuleppeks. Kohus viitas eelnevalt õiguskirjandusele, mille kohaselt kasutuskorra kokkuleppe puhul saab tegemist olla kõigi kaasomanike kokkuleppega, mida ei saa asendada nt korteriühistu üldkoosoleku otsus, v.a kui ühistu liikmeks on kõik korteriomanikud, kes üldkoosolekul ka osalevad. MTÜS § 22 lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. KÜ Xxxx põhikirja punkti 7.9.1 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühistu liikmetest s.h liikmed, kes osalesid elektroonilisel hääletamisel (tl 193 pöördel). Koosolekul osales 18 ühistu liiget ja puudub 4 liiget (tl 22). Otsuse poolt hääletas vastavalt protokollile 22-st 15. Seega ei ole tegemist kõigi kaasomanike kokkuleppega, kuna kõik ühistu liikmeks olevad korteriomanikud ei osalenud üldkoosolekul ega hääletanud nimetatud otsuse p 2 poolt.
21.Järgmisena kohus analüüsib hageja nõuet kostja vastu juurdepääsu võimaldamiseks raudvärava kaudu läbi sisehoovi. Hageja leiab, et õigusvastane on kostja käitumine kaasomandi osa kasutamise faktilisel keelamisel ja otsesel piiramisel. Hageja on esitanud nimetatud nõude korteriühistu vastu. Kohus märgib, et AÕS § 72 lg 5 eeldus on, et nõude esitaja on kaasomanik ning nõue esitatakse teiste kaasomanike vastu. Seega tuleb hageja teine nõue esitada kaasomanike vastu ning sellest nõuet saab otsustada üksnes kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega on teine nõue suunatud kaasomanike vastu, kuna juurdepääsu küsimus tuleb otsustada kaasomanike kokkuleppel. Korteriühistu ei ole pädev häälteenamustega vaidlusalust küsimust otsustama. Kohus märgib, et isegi juhul kui hageja nõue võiks nõue kuuluda rahuldamisele AÕS § 89 alusel, tuleks nõue esitada nende kaasomanike vastu, kes hageja õigusi rikuvad.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid ei oma kohtu arvates tähtsust ja seetõttu kohus neid kohtuotsuses ei käsitle. Tulenevalt TsMS § 238 lg 5 jätab kohus vastuvõetud, kuid otsuses käsitlemata tõendid arvestamata.
MENETLUSKULUD
23.Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui
kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi osaliselt, so ühe nõude osas ning teise osas jättis rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.