Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

08.03.2007.a. on Harju Maakohtusse hageja poolt esitatud ja 15.03.2007.a. kohtumäärusega menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.1999.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja ei ole osutatud teleteenuste eest hagejale tasunud 1 ́910,17 krooni. Hageja on kostjale kohtuvälises menetluses saatnud võlanõude ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks, kostja ei ole kohustust täitnud. Lähtuvalt kohtupraktikast ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivist põhivõlast väiksemas ulatuses so. 1 ́909,17 krooni. Hageja leiab, et vastavalt võlaõiguse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse enne 1 juulit 2002.a. tekkinud võlasuhetele tsiviilkoodeksit. Õiguslikult põhjendab hageja nõuet Tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 kohaselt, mis sätestab, et ühepoolne kohustise täitmine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK §de 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustise mittetäitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ja sätestatud viivisena lepingus. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ja TsK § 231 lg 1 kohaselt kuulub tasumisele viivis. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 kohaselt on menetlusdokument kostjale kätte toimetatud avalikult so. teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldatud teates on kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud. TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Poolte vahel on võlasuhe, mis on tekkinud 11.11.1999.a.. sõlmitud liitumislepingust (leping). VÕSRakS § 11 kohaselt tuleb antud suhtele kohaldada TsK sätteid. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 sätestab, et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Lepingu kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuste eest hagejale vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole ja hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste kohaselt on viivise määraks 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja nõuab viivist 1 ́909,17 krooni. Seega on õiguslikult põhjendatud nii võlgnevuse kui ka viivise nõue.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.