Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Koos kajaga tuleb isikul, kes tähtaegselt hagile ei vastanud esitada kohtule kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 2 000 (kaks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ XX (hageja) on kohtule esitanud hagi J.J.i ja F.T.i vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju summas 66 397,47 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 27.11.2003 ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel korteriomandi asukohaga Xx-x, xx. Müügilepingu p 2.1.6 kohaselt on eelnimetatud korteriomand kostja I valduses ja kasutuses. Lepingu p 2.1.7 on märgitud, et korter on registreeritud kostjate elukohana. Lepingu p 2.1.8 on märgitud, et korteri kasutamisega seotud kommunaalteenuste eest on korteri kasutajatel võlg 594 krooni. 08.12.2003 tegi hageja kostjatele ettepaneku sõlmida alates 29.11.2003 Xx-x eluruumi kohta kirjalik üürileping. Hageja märkis 08.12.2003 ettepanekus, et juhul, kui kostjad ei ole huvitatud üürilepingu sõlmimisest, tuleb neil vabastada Xx-x, x asuv eluruum hiljemalt 01.01.2004. Samuti märkis hageja antud ettepanekus, et vastasel juhul on ta sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostjad ettepanekule ei reageerinud ja valdavad hageja omandit tasuta tänaseni. 06.11.2007 ja 03.12.2007 esitas hageja kostjatele üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kuna kostjad ei soovinud sõlmida kirjalikku üürilepingut. Hageja palus kostjatel vabastada eluruumi hiljemalt 01.01.2008. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostjad keeldusid üürilepingu sõlmimisest ja ei nõustu ka eluruumi vabastama, et lõpetada hageja õiguste rikkumine. Samuti ei tasu kostjad KÜ-le X Xx kommunaalmakseid (vesi, kanalisatsioon, remondi, prügivedu jm teenuse eest). Seoses sellega on kostjad tekitanud OÜ-le XX olulise materiaalse kahju 66 397,47 krooni, mida korteriühistul on õigus nõuda hagejalt kui korteriomanikult. Hageja ettepanekule võlgnevus tasuda kostjad reageerinud ei ole. Kohus saatis kostjale I kohtukutse ilmuda 04.03.2008 kl 15.00 toimunud kohtuistungile. Kostja I on kohtukutse kätte saanud hoiustamisega vastavalt kohtutäitur Mati Kadaku poolt esitatud aktile menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Kohus on saatnud kostjale II hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude ja kohustanud kostjat II vastama hagile hiljemalt 29.02.2008. Kostja II sai määruse kätte 19.02.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral ja kohtusse mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 04.03.2008 toimunud kohtuistungile ilmunud hageja esindaja palus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et hagi on selles toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Asjaõigusseaduse § 80 lg 2 kohaselt on asja omanikul õigus nõuda asja ebaseadusliku valduse lõpetamist. Kostjad kasutavad ebaseaduslikult eluruumi asukohaga Xx-x, X, x vald, Harju maakond. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 järgi võib kasutaja eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Vastavalt VÕS § 393 lg-le 3 kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja on hageja ja kostjate vahel olnud lepingu üles öelnud ja alates 01.01.2008 palunud eluruumi valduse vabastada. Kostjad ei ole ülesütlemisavaldusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõppeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Asjaõigusseaduse § 34 lg 1 järgi on valdus ebaseaduslik kui see ei põhine õiguslikul alusel. AÕS § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Kuna hagejad on kostjatega sõlmitud eseme tasuta kasutamise lepingu sisuliselt üles öelnud (hageja on ülesütlemise avalduse ise küll tähistanud kui üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus) ja kostjad ei ole ülesütlemisele vastuväiteid esitanud, tuleb hagi rahuldada ja tunnustada Xx-x, X asuva eluruumi valduse rikkumise ebaseaduslikkust kostjate poolt ning nõuda Xx-x, X asuv eluruum välja kostjate ebaseaduslikust valdusest. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele. TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on TsMS § 46 p 1 kohaselt riigilõiv, mida hageja on hagi esitamisel tasunud 21.09.2004 summas 3 500 krooni ja 16.11.2007 täiendavalt 3 500 krooni, kokku 7 000 krooni. Hageja on esitatud hagis taotlenud kohtukulude jätmist kostja kanda. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 7 000 krooni. Samuti TsMS § 60 lg

1 alusel 590 krooni (295 x 2) 03.12.2007 ja 19.12.2007 hageja poolt tasutud menetlusdokumendi kohtutäituri kaudu kättetoimetamise tasu

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.