xxx hagi xxx OÜ ja xxx vastu saamata jäänud palga ja töölepingu lõpetamise hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
-
kostja I: xxx OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx)
-
kostja I seadusjärgne esindaja ja kostja II: xxxi (isikukood xxx; elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
27. veebruar 2008.a -
hageja xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahulda hagi kostja xxx OÜ suhtes.
2.Mõista kostjalt xxx OÜ hageja xxx kasuks välja saamata jäänud töötasu (palk) 2006.a veebruari, märtsi, aprilli, mai ning juuni eest kogusummas 54 476 (viiskümmend neli tuhat nelisada seitsekümmend kuus) krooni, hüvitus kasutamata
üheksakümmend seitse) krooni, töölepingu lõpetamise hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses 26 000 (kakskümmend kuus tuhat) krooni, viivis palga maksmisega viivitamise eest kogusummas 8 952 (kaheksa tuhat üheksasada viiskümmend kaks) krooni ning ühe kuu keskmine palk 13 000 (kolmteist tuhat) krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest.
3.Jätta hagi kostja xxx suhtes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja xxx menetluskulud kostja xxx OÜ kanda ning kostja xxx menetluskulud hageja kanda.
2.Jätta kostja xxx OÜ menetluskulud kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. märtsil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.22. novembril 2006.a kohtule esitatud hagis palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja saamata jäänud töötasu (palga) 2006.a veebruari, märtsi, aprilli ja mai eest kogusummas 52 000 krooni (s.o 4 x 13 000 kr) ning lisaks palga 2006.a juunis faktiliselt töötatud 4 tööpäeva eest summas 2 476 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kasutamata puhkuse kompensatsiooni 12,33 puhkusepäeva eest kogusummas 5 497 krooni ning hüvitise vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg-le 2 kahe kuu keskmise palga ulatuses, s.o 26 000 krooni. Lisaks on hageja hagis esitanud viivisenõude palga maksmisega viivitamisega eest vastavalt palgaseaduse (PalS) §-le 35. Viivisevõlg töölepingu lõpetamise päeva (06.06.2006) seisuga moodustas hageja arvutuste kohaselt 8 952 krooni. Hageja palub kostjatelt TLS § 119 lg 2 alusel välja mõista ka ühe kuu keskmise palga 13 000 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Kokku palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 107 925 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli hageja ja xxx OÜ (edaspidi kostja I) vahel 18. oktoobril 2005.a sõlmitud tööleping nr 23, mille punkti 4.1 järgi pidi kostja I maksma hagejale töötasu 13 000 krooni kuus. Kostja I täitis nimetatud kohustust kuni 2006.a jaanuarini, viimane töötasu maksmine toimus 30. märtsil 2006.a jaanuari kuu eest. Kostja I ei ole täitnud oma kohustust kuni hageja algatusel TLS § 82 p 1 alusel toimunud töölepingu lõpetamiseni 6. juunil 2006.a. Kuivõrd kostja I ei täitnud enda kohustusi ka kuu aja jooksul arvates töölepingu lõpetamisest, esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile (töövaidlusasi nr 9.01-02/1433-06). Kostja I esindaja töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud. 22. novembril 2006.a väljastas töövaidluskomisjon otsuse menetluse lõpetamise kohta töövaidlusasjas seoses avaldaja (s.t hageja) pöördumisega kohtu poole. Hageja hinnangul on saamata jäänud palga ja töölepingu lõpetamise hüvitise tasumise mõistlik tähtaeg hagiavalduse kohtule esitamise ajaks möödunud ning kuna kostja I on jätnud oma kohustused korrektselt täitmata, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja xxx (edaspidi kostja II) vastutab hageja käsitluse kohaselt kostja I täitmata kohususte eest solidaarselt kostjaga I. Hagejal on alust arvata, et kostja I on püsivalt maksejõuetu, kuid tõendid selle kohta puuduvad. Kostja II on kostja I osanik ja juhatuse liige. Hageja viitab nõude materiaalõigusliku alusena seejuures äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-tele 1 ja 2 ning § 188 lg-tele 1 ja 2.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostjad hagile kirjalikult vastanud ei ole. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus, kirjaliku vastuse nõue ja hagimaterjalid on kostjale II, kes on ka kostja I seadusjärgne esindaja, kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg-ga 1 kätte toimetatud. Nimetatud menetlusdokumendid saab lugeda kättetoimetatuks vastavalt TsMS § 322 lg-le 1 (vt toimik, lk 38).
MENETLUSE KÄIK
4.28. novembril 2007.a toimunud eelistungile ega 27. veebruaril 2008.a toimunud eelistungile ja selle jätkuna toimunud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Kohtukutsed on kostja I seadusjärgsele esindajale ja kostjale II isiklikult kätte toimetatud (vt toimik, lk 43 ja 49). Kostjad ei ole teatanud kohtule istungitele ilmumata jätmise põhjustest ega taotlenud istungite edasilükkamist.
27.veebruari 2008.a eelistungil rahuldas kohus hageja taotluse asja sisuliseks lahendamiseks kostjate osavõtuta.
5.Kohtuistungil jäi hageja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kostja I suhtes. Kostja II suhtes tuleb jätta hagi rahuldamata.
7.Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, mille kohaselt hageja ja kostja I vahel 18. oktoobril 2005.a sõlmitud tööleping, mille alusel pidi kostja I maksma hagejale töötasu 13 000 krooni kuus. Kostja I on jätnud hagejale välja maksmata palga 2006.a veebruari, märtsi, aprilli ja mai eest ning 2006.a juunis faktiliselt töötatud nelja tööpäeva eest. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud 6. juunil 2006.a TLS § 82 lg 1 alusel. Lõpparve koosseisus kostja I poolt tasumisele kuuluvad summad (s.h kompensatsioon kasutamata puhkepäevade eest) on hagejale välja maksmata. Loetletud hagi aluseks olevad asjaolud loeb kohus kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 4 kostjate poolt omaks võetuks. Töölepingu sõlmimist hageja ja kostja I vahel 18. oktoobril 2005.a ning töölepingu lõpetamist 6. juunil 2006.a tõendavad ka hagile lisatud dokumentaalsed tõendid: tööleping koos lisaga, lahkumisavaldus ning väljavõte hageja tööraamatust (vt toimik, lk 6-8, 9 ja 10). Hagile lisatud palgalehtede põhjal saab tõendatuks lugeda hageja kalendrikuu keskmise töötasu suuruse 13 000 krooni (vt toimik, lk 11-19).
8.Vastavalt TLS §-le 1 on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Tulenevalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud töölepingu punktist 4.1 oli hageja töötasu 13 000 krooni kuus ning tööandjal oli õigus sõltuvalt töö tulemustest maksta lisatasusid. Lepingu punkti 4.3 järgi tuli töötajale palka maksta üks kord kuus hiljemalt järgneva kuu kümnendal tööpäeval. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja I tööandjana jätnud hagejale välja maksmata palga (töötasu) 2006.a veebruari, märtsi, aprilli ja mai eest (s.o kokku nelja kuu eest) ning 2006.a juunis faktiliselt töötatud nelja tööpäeva eest. Seega kuulub kostjalt I hageja kasuks välja mõistmisele nelja kuu saamata jäänud palk 52 000 krooni (s.o 4 x 13 000 kr) ning ka saamata jäänud töötasu 2006.a juunis töötatud päevade eest 2476 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks saamata jäänud töötasuna välja seega 54 476 krooni.
9.Puhkuseseaduse (PuhkS) §-st 7 tuleneb töötaja õigus puhkusele. Sama seaduse § 9 lg 1 järgi on töötaja põhipuhkuse minimaalne kestus 28 kalendripäeva. PuhkS § 13 lg 1 kohaselt on
töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal. Vastavalt PuhkS §-le 25 on tööandja töölepingu lõppemise korral kohustatud maksma töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Puhkusetasu ja hüvitise suuruse ning maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega (PuhkS § 26 lg 3). Puhkusetasu arvutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001. a määrusega nr 278. Nimetatud korra § 4 lg-st 1 tulenevalt korrutatakse töösuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel sama korra (määruse) kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võetakse kasutamata puhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud töölepingu punktis 5.1 on ette nähtud töötaja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Hageja töötas kostja I juures seitse täiskuud (s.o 2005.a november – 2006.a mai). Hageja väitel on ta kasutanud nimetatud perioodil neli puhkusepäeva. Hageja arvutuste ja hagiavaldusele lisatud palgalehtede põhjal oli hagejal töölepingu lõpetamisel õigus kasutamata jäänud puhkuse eest saada rahalist hüvitist kokku summas 5 497 krooni (12,33 puhkusepäeva ees). Nimetatud summa väljamaksmiseks lõpparve koosseisus on võtnud kostja I kohustuse ka töölepingu lisas, millega on vormistatud töölepingu lõpetamine (vt toimik, lk 8). Asja materjalidest nähtuvalt on kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest 5 497 krooni hagejale senini välja maksmata ning tuleb seega kostjalt I hageja kasuks välja mõista.
10.Tulenevalt TLS § 82 lg-st 1 võib töötaja lõpetada nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu, teatades sellest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Sama paragrahvi teise lõike esimeses lauses sätestatu näeb ette, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja ja kostja I vahel sõlmitud tööleping lõpetatud TLS § 82 lg 1 alusel. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt oli hageja keskmine töötasu kostja I juures töötades 13 000 krooni. TLS § 82 lg 2 kohane hüvitus töölepingu lõpetamisel moodustab seega 26 000 krooni. Nimetatud hüvituse väljamaksmiseks lõpparve koosseisus on võtnud kostja I kohustuse ka töölepingu lisas, millega on vormistatud töölepingu lõpetamine (vt toimik, lk 8).
11.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise vastavalt PalS §-le 35 kuni töölepingu lõpetamiseni 6. juunil 2006.a. PalS § 35 paneb tööandjale kohustuse maksta töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Nähtuvalt hagile lisatud palgalehtedest kuulus hagejale 2006.a nii veebruari, märtsi, aprilli kui ka mai eest väljamaksmisele palk 10 410 krooni, lähtudes brutotöötasust 13 000 kr (vt toimik, lk 15-18). PalS §-s 35 nimetatud 05-protsendilisest viivisemäärast lähtudes on ühe päeva viivise suuruseks seega 52,05 krooni (10 410 x 0,5 %). Hageja on arvestanud veebruarikuu väljamaksmisele kuulunud palgalt (10 410 kr) viivist 88 päeva eest kokku 4580 krooni, märtsikuu palgalt 57 päeva eest kokku 2967 krooni ning aprillikuu palgalt 27 päeva eest kokku 1405 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates palaga-arvestusperioodile järgnevad kuu 10. kuupäevast. Töölepingu punkt 4.3 näeb samas ette palga maksmise järgneva kuu 10. tööpäeval. Samas ei ole kostjad hageja viivisearvestuse perioodi vaidlustanud ning kohtu hinnangul on arvutuskäik iseenesest õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus PalS § 35 alusel kostjalt I hageja kasuks välja kokku 8 952 (s.o 4 580 kr + 2 967 kr + 1 405 kr) krooni.
12.Vastavalt TLS § 74 lg-le 2 on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. PalS § 29 järgi on tööandja kohustatud maksma tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses TLS-is sätestatud korras. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud 6. juunil 2006.a. Töölepingu lisast töölepingu lõpetamise kohta kuulusid lõpparve koosseisus väljamaksmisele puhkusekompensatsioon summas 5 497 krooni ja kahe kuu eest hüvitis suuruses 26 000 krooni (vt toimik, lk 8). Kohtule teadaolevate asjaolude põhjal ei ole nimetatud summasid hagejale käesoleva hetkeni välja makstud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TLS § 119 lg-st 2, kuulub kostjalt I hageja kasuks välja mõistmisele ühe kuu keskmine palk summas 13 000 krooni.
13.Hagi rahuldamine kostja II suhtes ei ole kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kohtule teadaolevalt kostja II on kostja I juhatuse liige. Kostja II ei ole vastu vaielnud ka hageja väitele, et ta on kostja I osanik. ÄS § 187 lg 1 (alates 01.01.2006.a kehtiv redaktsioon) kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 näeb ette, et sama teises lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Tulenevalt ÄS § 188 lg-st 1 vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ÄS § 187 lg-s 2 või § 188 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme või osaühingu osaniku vastutuse tekkimise aluseid. Samuti ei ole hageja hagiavalduses vastutuse aluseks olevaid konkreetseid asjaolusid välja toonud. Kõnealuse vastutuse tekkimiseks ei piisa üksnes kostja I maksejõuetuse tõendamisest. Isegi kui eeldada, et kostja I (s.t hageja endine tööandja) on püsivalt maksejõutu, tuleks täiendavalt tuvastada, et kostja II on kostja I juhatuse liikmena rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees ning kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Nimetatud seisukoht on kinnitust leidnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt: Riigikohtu 6. mai 2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03 (p 22-23)). Ka ÄS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleks tuvastada kostja II õigusvastane käitumine kostja I osanikuna ning põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja II käitumise vahel. Kohus on andnud hagejale võimaluse tõendada kostja II vastu esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid, lükates asja arutamise edasi 28. novembril 2007.a toimunud eelistungil (vt toimik, lk 44-45). Kohtu poolt hageja taotluse alusel kogutud tõendid (vt toimik, lk 57-76 ja 79-80) ei ole kohtu hinnangul piisavad nõude rahuldamiseks kostja II vastu. Nimetatud tõendite põhjal võib üksnes järeldada, et kostja I on olnud pikemaajaliselt makseraskustes.
14.Kohus märgib, et seaduses sätestatud juhtudel võivad äriühingu juhatuse liikmel tekkida erandina kohustused ka ühingu võlausaldajate ees. Selliseks erandiks on peetud 7. juulil 2001.a jõustunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumist, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus osaühingu võlausaldajate ees. (vt nt: Riigikohtu 22 septembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05 (p 12)). Käesoleval juhul hagi sellisel alusel esitatud ei ole.
15.Seega rahuldab kohus hagi kostja I suhtes täies ulatuses ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu (palga) 2006.a veebruari, märtsi, aprilli ja mai ning juuni eest
kogusummas 54 476 krooni, hüvituse kasutamata jäänud puhkusepäevade eest 5 497 krooni, töölepingu lõpetamise hüvitise hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses 26 000 krooni, viivise palga maksmisega viivitamise eest kogusummas 8 952 krooni ning ühe kuu keskmise palga 13 000 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Kostja II suhtes jätab kohus hagi rahuldamata.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi kostja I suhtes, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja I kanda. Kostja II suhtes jääb hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus kostja II menetluskulud hageja kanda. Kostja I menetluskulud jäävad kostja I enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.