Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Asjaolud ja hageja nõue

01.07.2005.a. esitas AS EK kohtule hagi QKAS-i vastu 145 386 krooni saamiseks liikluskahjuna. Kostja võlgnevus hageja ees tuleneb Kindlustusseaduse §-i 18 ja TsK §-i 387, milliste sätete kohaselt on kindlustusandjal nõudeõigus väljamakstud kindlustushüvitise osas kahju tekitanud isiku vastu. QKAS-i singulaarne õiguseelneja NKAS oli kindlustanud J. V tsiviilvastutuse liikluskindlustuse lepinguga. NKAS-il kui kindlustusandjal on LKS §-de 5, 7 lg. 1, 26 lg. 1 ja 2 ning 28 lg. 1 ja 3 alusel kindlustatu poolt kannatanule tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus. Hageja esitas 24.04. 2003.a. kostjale kahju hüvitamise nõude summas 145 386 krooni, kuid kostja pole hagejale seni kahju hüvitanud. J. V oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobeseisundis ning Tartu Linnakohtu 21.06.2003.a. otsusega tuvastati J. V süü 08.02.1998.a. Tartus, Jaama t. asetleidnud liiklusõnnetuse põhjustamises. Kostja õiguseelneja oli J. V kindlustusandjaks. Hageja palub kohtul välja mõista QKAS-lt hageja kasuks 145 386 krooni liikluskahju hüvitamiseks. Menetluse käik maakohtus Kostja QKAS taotles kohtult 17.10.2005.a. asjas menetluse peatamist põhjusel, et Tallinna Linnakohtus käib sama liikluskahju osas tsiviilprotsess, mille käigus tuvastatakse liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide süülisust ja sellel kohtuotsusel on oluline tähtsus käesoleva tsiviilasja asjaolude tuvastamisel. Tallinna Linnakohus peatas 21.10.2005.a. kostja taotlusel asjas menetluse võimatusel enne teise tsiviilasja läbivaatamist tsiviilkohtumenetluses.

asja läbivaatamise

10.10.2007.a. esitas hageja kohtule vastuse kostja 27.09.2007.a. seisukohale ning palus kohtul välja mõista kostjalt viivised summas 39 000 krooni põhivõla ulatuses. Põhivõla summas 39 000 krooni on kostja hagejale tasunud. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja kohtu määratud korraldavale kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik alates 01.11.2007.a, mida tõendab kostja töötaja (sekretäri) allkiri väljastusteatel toimikus lk. 72. Kostjat on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi viiviste väljamõistmiseks rahuldada. Hageja palus kohtul jätta kostja kanda kohtukulud riigilõivuna. Kostja on põhivõla summas 39 000 krooni hagejale asja menetluse käigus tasunud. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt LKS § 45 lg. 4 ja lg. 5, sest kindlustusandja peab viivise tasuma, ootamata kannatanu sellekohast taotlust. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 tuleb riigilõiv, mille tasumisest on hageja hagi esitamisel kohtule vabastatud, välja mõista kostjalt riigituludesse.. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 5 600 krooni riigituludesse, sest hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud Riigilõivuseaduse §-i 16 lg. 1 p. 4 ning TsMS §-i 57 lg. 1 alusel. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 17.03.2008.a

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.