Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-07-45589 01.novembril 2005.a sõlmisid AS L.Rei ja SE juhatuse liikme lepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juhatuse liikmeks. Lepingu punkt 3.1. kohaselt on juhatuse liikme tasuks 30 000 krooni kuus alates 01.novembrist 2005.a. AS L.Rei (pankrotis) ei tasunud SE’ele lepingus kokkulepitud tasu. AS L.Rei (pankrotis) võlgnevus võlausaldaja SE ́e ees on nõudeavalduse esitamise seisuga 03.05.2007.a. alljärgnev: Tasumata juhatuse liikme tasu Puhkuse kompensatsioon

KOKKU

527 000 krooni 40 133,33 krooni 567 133,33 krooni

Tulenevalt eelpooltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse 106 lg 1 palub hageja tunnustada tema nõue summas 567 133,33 krooni AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostjate vastuväited ja esitatud asjaolud. Kostjad kohtule esitatud kirjalikes vastustes hagi ei tunnusta ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostjad leiavad, et hagi on ka materiaalõiguslikult põhjendamatu ning vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu alljärgnevatel põhjustel. Hageja nõude aluseks on juhatuse liikme leping, mille kohaselt on hagejale jäetud juhatuse liikme tasu maksmata 17 kuu ja 17 päeva ulatuses. SE täitis AS-i L. Rei (pankrotis) juhatuse liikme kohustusi 1. novembrist 2005. a. kuni 17. aprill 2007.a. Tartu Maakohtu 2004. a. AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluse (tsiviilasi nr 2-2194/04) käigus on toonane aktsiaseltsi ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi esitanud Ajutise pankrotihalduri aruande AS-i L. Rei pankrotimenetluses. Nimetatud aruande kohaselt oli ASil L. Rei (pankrotis) 22. detsembri 2004. a seisuga vara 68 518 184,47 krooni eest ning AS-i L. Rei (pankrotis) maksejõuetus tõendamata. Maakohtu põhjendustega nõustus Tartu Ringkonnakohus oma 8. aprilli 2005. a lahendis nr 2-2-170/2005. AS L. Rei (pankrotis) võõrandas 2005.a oktoobris kinnistuid 40 412 850 krooni eest. Seega laekus praeguseks pankrotistunud AS-i L. Rei (pankrotis) arveldusarvele kinnistute müügitehingust 2005.a oktoobris 40 412 850,80 krooni. Hageja asus AS-i L. Rei (pankrotis) juhatuse liikme kohustusi täitma alates 1. novembrist 2007.a., st ajal, mil AS-il L. Rei (pankrotis) oli vara palju. Märgitud müügitehingust aasta möödumisel oli AS-i L. Rei (pankrotis) majanduslik seisund väidetavalt niivõrd halb, et hageja kui AS L. Rei (pankrotis) juhatuse liige otsustas 24. oktoobril 2006.a. võtta OÜ-lt Elikante laenu 400 000 krooni, intressiga 12 % aastas ja viivisega 182,5 % aastas. Kostjate jaoks on arusaamatu, kuidas jõudis AS-i L. Rei (pankrotis) majanduslik seisund nii kiiresti halba seisu, et aktsiaselts vajas laenu. Lisaks on AS L. Rei (pankrotis) 3. juuli 2006.a tasaarvestuse kokkuleppe kohaselt loovutanud 1 miljoni krooni eest OÜ-le Mattel Grupp 5 216 518-kroonise AS-i L. Rei (pankrotis) nõude OÜ Idealeks Invest vastu, mille viimane on tasunud pärast väidetavat loovutamist AS-ile L. Rei (pankrotis). Seega loovutati 5 miljoni kroonine nõue 1 miljoni krooni eest. Mõlemad eelpoolnimetatud tehingud sõlmiti perioodil, kui hageja oli AS-i L. Rei (pankrotis) juhatuse liige. Kostjate jaoks on arusaamatu, miks sõlmis hageja laenulepingu nii kõrge intressi- ja viivisemääraga ning loovutas nõude nii madala hinnaga.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-07-45589 Juhatuse liikme ülesandeks on juhtida ettevõtet võimalikult parimal viisil, mitte ettevõtet pankrotti ajada. Kostjad leiavad, et hageja on ettevõtet juhtinud ebamõistlikult ning ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi vajaliku hoolsusega, mistõttu on ta ettevõtte viinud pankrotti. Kuivõrd AS-i L. Rei (pankrotis) majanduslik olukord halvenes oluliselt hageja tegevuse tulemusena, siis on hageja käitunud ebamõistlikult ja viinud AS-i L. Rei (pankrotis) pankrotti. Kostjad on veendumusel, et juhatuse liikmele määratud tasu on aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ei kuulu välja maksmisele. Kostjad pööravad tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole väidetavalt tasu saanud 1.11.200517.04.2007, st terve perioodi eest, kui ta oli AS-i L. Rei (pankrotis) juhatuse liige. Kostjatele jääb arusaamatuks, millistel põhjustel hageja üldse täitis juhatuse liikme ülesandeid üle pooleteist aasta, kuigi ta tasu selle eest ei saanud. Samuti jääb kostjatele ebaselgeks, juhul kui AS-i L. Rei (pankrotis) majanduslik olukord ei võimaldanud juhatuse liikme tasu maksta, siis millistel põhjustel hageja ei esitanud pankrotiavaldust AS-i L. Rei (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks ning teisel juhul, kui AS-il L. Rei (pankrotis) raha oli, siis millistel põhjustel hageja kui tasu väljamaksmiseks õigustatud isik ise ei maksnud endale juhatuse liikme tasu välja. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et hageja nõude aluseks olev leping on fiktiivne ja õiguslikku tähendust ei oma. Kostjad leiavad ka, et hageja on käesolevas asjas käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning seeläbi kaotanud õiguse nõuda AS-lt L.Rei juhatuse liikme tasu. Kostjate seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-108-05, milles kolleegium leidis, et „Kostjad esitasid töövaidluskomisjonile avaldused aasta pärast lepingute lõpetamist. Sellise käitumisega on kostjad astunud vastuollu hea usu põhimõttega. Kuivõrd kostjad olid ise hageja juhatuse liikmed ja osanikud, oli neil endal õigus ja kohustus lahendada töö eest tasu maksmise küsimused.“ (otsuse p. 24). Seega on Riigikohus nimetatud lahendis leidnud, et kui äriühingu juhatuse liige ei korralda töö eest tasu maksmise küsimusi mõistliku aja jooksul pärast vastava nõude tekkimist, on nimetatud isik käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et hageja on AS L. Rei juhatuse liikmena otseselt põhjustanud AS L. Rei maksejõuetuse. Kostjad märgivad, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on 26. aprilli 2005. a lahendis asjas nr 3-2-1-39-05 asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on „ [...] olemuselt sarnane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul, ning sellele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted.“. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja ei ole olnud AS-le L.Rei lojaalne ega tegutsenud juhatuse liikmele vajaliku hoolsusega, kuna on põhjustanud AS L.Rei pankroti. Nii oli AS L.Rei ajutise halduri aruande kohaselt seisuga 22. detsember 2004. a aktsiaseltsil vara kokku 68 518 185 krooni. Lisaks võõrandas AS L.Rei 10. oktoobril 2005. a Tartu mnt 80 kinnistud, millest 40 412 850 krooni 80 senti laekus lepingu kohaselt AS L.Rei kontole. Vaatamata eeltoodule kuulutati 27. aprillil 2007. a välja AS L.Rei pankrot, kuna hageja sõnul ei olnud Kostjate seisukohta, mille kohaselt hageja on põhjustanud AS L.Rei pankroti, tõendab muuhulgas asjaolu, et hageja nimetas pankrotimenetluse algatamisel AS-le L.Rei kuuluva Tallinna Kinnisvara OÜ osa väärtuseks üksnes osaühingu osa nimiväärtuse. Samas on kostjale teadaolevalt Tallinna Kinnisvara OÜ väärtus tunduvalt suurem, kuna osaühingule kuulub muuhulgas AS-lt L.Rei omandatud kinnistu Tallinnas, asukohaga Tartu mnt 80K (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr 2481701). Lisaks eeltoodule leiavad kostjad, et hageja on sõlminud AS L.Rei nimel aktsiaseltsile ilmselgelt kahjuliku tasaarvestuskokkuleppe, millega kinnitas AS L.Rei võlgnevust Osaühing Mattel Grupp ees,

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-07-45589 summas 4 216 518 krooni. Eeltoodust asjaoludest tulenevalt on ilmne, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning seeläbi kaotanud õiguse nõuda AS-lt L.Rei juhatuse liikme tasu. Hageja vastuväited kostjate vastusele. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et kõik kostjate väited pankroti põhjustamise ja pankrotikuritegude kohta on paljasõnalised ja oletuslikud ning ei vasta tegelikkusele. Oma väidete tõenduseks ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, mistõttu tuleb need väited jätta tähelepanuta. Lisaks eeltoodule peab hageja vajalikuks rõhutada, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole pankrotikuritegude uurimine ega konkreetsetele tehingutele hinnangute andmine, mistõttu ei oma nimetatud kostjate väited mingisugust õiguslikku tähendust käesoleva asja lahendamise seisukohalt. Samuti ei saa omada kohustuse kehtivuse seisukohalt tähendust asjaolu, kas lepingut on varem täidetud või mitte. Reaalsus on see, et AS L.Rei poolt lepingut varem täidetud ei ole ja see millisel põhjusel seda tehtud ei ole, ei oma asjas tähendust. Kogu OÜ Mapri Projekt vastus põhineb oletuslikel väidetel. OÜ Mapri Projekt süüdistab hagejat, AS L.Rei nõukogu liikmeid ja teisi võlausaldajaid dokumentide võltsimises, äriühingu maksejõuetuse tahtlikus tekitamises, ühe võlausaldaja teisele eelistamises jne. Tuleb asuda seisukohale, et kogu süüdistuste ja väidete laviin põhineb ainult oletustel, millistel puudub igasugune tõenduslik alus. Kuni kohus ei ole tuvastanud mingi dokumendi võltsitust ei saa ka viidata sellele dokumendile kui võltsitule või ebausaldusväärsele. Samas ei ole OÜ Mapri Projekt taotlenud mistahes ekspertiiside läbiviimist või muul moel enda väiteid dokumentaalselt põhistanud. Väidetavad vormilised puudused otsuse vormistuses ning asjaolu, et seda ei esitatud varasema menetluse käigus, ei muuda nõukogu otsust võltsituks ega ka kehtetuks. Nõukogu otsuse varasem esitamine ei olnud vajalik, kuna nõuet ei olnud vaidlustatud ning üldiselt piisab lepingulise suhte olemasolu tõendamiseks lepingu ärakirja esitamisest. Samast põhimõttest lähtus ka hageja. Hageja jääb samuti seisukoha juurde, mille kohaselt lepingu alusel väljamaksete tegemata jätmine selleks vahendite puudumise tõttu ei muuda nõuet olematuks. Hageja on seisukohal, et oma tegevuses AS L.Rei juhatuse liikmena ei ole ta võltsinud või sõlminud tagant järele lepinguid, rikkunud hoolsuskohustust ega kahjustanud võlausaldajate huve, ammugi mitte põhjustanud tahtlikult maksejõuetust. Kuni sellised asjaolud ei ole tuvastatud kohtu poolt või kostja ei ole lisaks paljasõnalistele väidetele esitanud dokumentaalseid tõendeid, ei näe hageja võimalust hageja nõude rahuldamata jätmiseks õiglases tsiviilkohtupidamises. Kohtu seisukoht Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks tuleb rakendada pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) §106 ja 107 sätteid, mille kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-07-45589 võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kes nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. Nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine allub pankrotiasja läbivaatavale kohtule. Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et SE poolt esitatud hagi OÜ KVL Ehitus ja OÜ Mapri Projekt vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges, tutvudes nii tsiviiltoimiku materjalidega kui ka uuritud tõenditega, tõendatuks, et AS-i L. Rei (pankrotis) ja SE vahel on 01.11.2005.a sõlmitud juhatuse liikme leping, mille kohaselt on määratud juhatuse liikme tasuks 30 000 krooni kuus. Kohus nõustub siinkohal hageja väitega, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole pankrotikuritegude uurimine ega konkreetsetele tehingutele hinnangute andmine, mistõttu ei oma nimetatud kostjate väited õiguslikku tähendust käesoleva asja lahendamise seisukohalt. Kui aga lähtudagi asjaolust, et SE on oma tegevusega pankrotistunud ettevõttele kahju tekitanud, kohaldub aäriseadustiku § 315 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Kuivõrd juhatuse liikme teenistusleping on oma olemuselt käsundusleping, siis kohaldub juhatuse liikme lepingule võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundiandja ei ole aga käesoleval juhul täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et SE nõue AS-i L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses summas 567 133.33 krooni kuulub tunnustamisele II – rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-07-45589 TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil.

Rein Pokk Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.