Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXX või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXX), viitenumber

XXXXXXXXXXXX.

Asjaolud BIGPAS esitas 27.11.2007 hagi MM vastu 135 000 krooni saamiseks. 07.01.2008 määrusega jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude kahju 38 868,32 krooni hüvitamise ja võla sissenõudmisega seotud kulude 1 000 krooni hüvitamise, kokku 39 868,32 krooni osas. Menetlus jätkus 95 131,68 krooni osas, millest 68 966,87 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 8 897,92 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3 473,52 krooni viivis ja 13 793,37 krooni leppetrahv. 07.02.2008 tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi 95 131,68 krooni osas. 07.01.2008 määruse peale esitas hageja määruskaebuse ning palus nimetatud määruse tühistada. 17.03.2008 määrusega kohus rahuldas määruskaebus ja tühistas käesolevas tsiviilasjas 07.01.2008 tehtud määruse, millega kohus jättis hagi 39 868,32 krooni osas läbi vaatamata. Kohtu põhjendused TsMS § 448 lg 1 p 1 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud hagi 135 000 krooni saamiseks. Kohus on 07.01.2008 tagaseljaotsusega rahuldanud hageja nõude 95 131,68 krooni osas ning 17.03.2008 määrusega tühistanud 07.01.2008 määruse, millega jättis hageja nõude 39 868,32 krooni osas läbi vaatamata. Seega on lahendamata hageja nõue 39 868,32 krooni osas. Kostja ei ole hagile vastanud ning kohus leiab, et hagiavaldus on asjaoludele tuginedes õiguslikult põhjendatud. Tuginedes TsMS § 448 lg 1 p-le1 ja TsMS § 407 lg-le 1 leiab kohus, et hageja nõue tuleb 39 868,32 krooni osas rahuldada täiendava tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. BIGPAS-i ja MM vahel 04.04.2007 a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0713781/96st nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS-i § 12 lg-st 1 lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise

võimaluse kaotamises. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on ka 39 868,32 krooni osas õiguslikult põhjendatud ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 07.01.2008 tagaseljaotsusega on kohus jätnud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.