Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). 7). Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ning kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.01.2008 esitas hageja Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajale (õige oleks Jõhvi kohtumaja) hagi V K `i vastu kahju 2848.80 krooni, viivitusintressi 821.34 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt toimus 22.01.1998.a. Lääne-Virumaal Peterburi maanteel liiklusõnnetus, milles sai kannatada Side Autobaas`le kuuluv sõiduk. Liiklusõnnetuse teate kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja. Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju oli kokku 14 243.97 krooni. ASA Kindlustuse kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping, seetõttu hüvitas ASA Kindlustus õnnetusega tekkinud liikluskahju. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond omandas ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) alusel tekkis ASA Kindlustusel tagasinõudeõigus kostja vastu, kuivõrd kostja ei esitanud oma sõidukit liiklusõnnetuse järgseks ülevaatuseks 5 tööpäeva jooksul. ASA Kindlustus esitas 19.03.1998.a. kostjale regressnõude, milles palus kostjal tasuda seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused hagejale kokku summas 2848.80 krooni. Kostja ei ole nõutud summat tasunud ning hageja esindajal ei ole õnnestunud kostjaga ka kohtuväliselt kokkulepet sõlmida. Vastavalt VÕSRakS §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, varasemalt kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3 % viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. LKS § 68 lg 5 sätestab, et enne LKS praegu kehtiva seaduse redaktsiooni jõustumist toimunud liiklsukahju hüvitamisel rakendatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on

õigus esitada kostja vastu tagasinõue LKS § 38 lg 2 p 6 alusel 20% ulatuses, kui isik ei esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale ja ei andnud seletusi liiklusõnnetuse kohta. Liikluskindlustuse seadusega lõpetati Eesti Liikluskindlustuse Fondi kui Vabariigi Valitsuse poolt liikluskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik ja asutati Eesti Liikluskindlustuse Fond kui mittetulundusühing. Vastavad õigused ja kohustused läksid esimeselt ühingult teisele üle. ASA Kindlustus palus kostjale 19.03.1998.a. saadetud teatisega kostjal teostada tagasimakse hiljemalt 02.04.1998.a. Kostja antud nõuet täitnud ei ole. Seisuga 08.01.2008.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 821.34 krooni (0,0082% x 3516 päeva x 2848.80/100=821.34). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse ka viivise, mis ei ole hagi esitamisel veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summa kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – teade liiklusõnnetusest, sõiduki ülevaatuse akt, arve nr 98/359, väljavõte kindlustuspoliisist nr A01-7.98872T, maksekorraldus, regressnõue.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja selle lisad käskjalaga hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil ning kohustas kostjat kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja isiklikult allkirja vastu kätte saanud aadressil xxxx- 18.02.2008.a. Seega oli kostjal vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 10.03.2008.a. TsMS § 394 kohaselt peab hagimaterjalide kättetoimetamise korral olema hagile vastuse esitamise tähtaeg vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohus järginud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi selgitas kohus kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hagiavalduses ka piisavalt kirjeldatud. Hageja esitatud tagasinõue liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamiseks

tuleneb liikluskindlustuse seadusest. Vastavad nõude aluseks olevad liikluskindlustuse seaduse sätted ja ka kohustisõiguslikud üldalused on hagiavalduses ära toodud, kahju ja ka kahju käsitluskulu arvestus ja vastavad tõendavad dokumendid on avaldusele lisatud. TsK § 231 võimaldas kahjunõude sissenõutavaks muutumisest alates arvestada rahaliselt kohustuselt viivist ning kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega hagis ka selliselt, et taotletakse veel mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kohtult protsendina iga viivitatud päeva kohta kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 02. mail 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.