Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Asjaolud 13.11.2007.a. Harju Maakohtusse hageja poolt esitatud ja 16.11.2007.a. kohtumäärusega menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt osutas EAS (Elisa) kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel sõlmitud liitumislepingutele nr 1557675, 1557945,1558025. Hageja on kostjale osutanud teenuseid kogusummas 12 ́513,70 krooni eest, kuid kostja ei ole teenuste eest tasunud. Hageja on kostjale müünud järelmaksuga mobiiltelefoni Motorola V3 ja lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma osamakseid summas 165.00 krooni kuus. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata 18 osamakset, kokku summas 2868, 00 krooni. Esitatud hagi põhjendab hageja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhetest tulevase kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Viivisenõuet põhjendab hageja toetudes VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi arvates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 kohaselt intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Pooled on kokku leppinud viivises määraga 0,15% päevas, so 54% aastas, tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Viivisearvutuse kohaselt on kostja viivisevõlgnevus 9413,60 krooni ( 0,15% x 408 päeva x 15381,70/100=9413.60). Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja ei ole märgitud aadressil menetlusdokumente vastu võtnud. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 09.01.2008.a. kirjast nähtuvalt on politseile MK elukoht teadmata ja isik on politsei poolt tagaotsitav seoses kriminaalasja eeluurimisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 kohaselt edastati menetlusdokument kostjale avalikult. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Vastavasisuline teade on avaldatud 25.01.2008.a. Teates on antud vastamiseks aega 20 päeva alates käeoleva teate kättetoimetamisest alates. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu andmetel ei ole kostja kohtupoolt määratud ajaks s.o 17.03.2008.a. vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt VÕS § 3 p –le 1 on võlasuhte tekkimise aluseks leping. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja on sõlminud AS-ga Eliitumislepingud ja lepingu mobiiltelefoni järelmaksuga ostmiseks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks lepingu mittetäitmine või täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kohustuste täitmise viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel raha maksmise kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmise viivitamisega tulenevat viivist VÕS § 113 alusel. Mobiiltelefoni järelmaksuga ostmiseks sõlmitud lepingule tuleb kohaldada VÕS § 208 alusel müügilepingu kohta sätestatut. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja ostjale üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viiviseks VÕS § 94 sätestatud intressimäärale lisandub 7% aastas. Viivise määraks on pooled kokku leppinud 0,15% päevas, so 54% aastas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Kostja viivisevõlgnevus hageja ees on 9413,60 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja nõuda tulevikus, alates 08.11.2007.a. sissenõutavaks muutuvas viivitusintressi protsendimääraga 0,15% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.