(Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2008.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad
2-06-22199 BIAS hagi KL vastu 135 162.84 krooni nõudes Hageja BIAS (reg kood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja Juhan Raudam; Kostja KL(ik XXX elukoht XX). 04.03.2007.a. hageja esindaja Juhan Raudam
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Jätta BIAS poolt kantud menetluskulu KL kanda. AS-il BI on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon ( lg 1). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 135 162.84 krooni, sh tagastamata krediidisumma 73 021.48 krooni, intress 10 480.18 krooni, viivis 36 156.88 krooni, leppetrahv 14 604.30 krooni, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja nõude aluseks on 24.11.2005.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping, mille kohaselt hageja andis kostjale üle krediidisumma 20000.00 krooni ning kostja kohustus maksma hagejale intressi 33.06% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 6938.90 krooni. 28.11.2005.a. sõlmisid hageja kostja kokkuleppe tarbijakrediidilepingu krediidisumma suurendamiseks 25 000 krooni võrra ja intressimääraks loeti 28.67% krediidisummast aasta kohta. 19.12.2005.a. sõlmisid hageja ja
kostja kokkuleppe tarbijakrediidilepingu krediidisumma suurendamiseks 20 002.24 krooni võrra ja intressimääraks loeti 28.52% krediidisummast aasta kohta. 26.01.2006.a. sõlmisid hageja kostja kokkuleppe tarbijakrediidilepingu krediidisumma suurendamiseks 10 020.57 krooni võrra ja intressimääraks loeti 28.4% krediidisummast aasta kohta. Kostja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud ega reageerinud ka hageja saadetud kirjalikele meeldetuletustele, mille tõttu 28.05.2006.a. hageja ütles lepingu üles. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole. Menetluse käik Kostja 04.03.2008.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. Kostja oli teadlik istungi toimumise ajast, mida tõendab toimikus olev väljastusteade, millise on vastu võtnud kostja poeg. Kostja ei ilmunud ka eelmisele kohtuistungile, millisele oli kostjale kohtukutse kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ja § 113 lg 1, mille alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 135 162.84 krooni.
Menetluskulud
Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 jätab kohus menetluskulu täielikult kostja kanda.
hageja
Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.