Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja põhjendused N.A. ja kostja sõlmisid 20.10.2006 võlatunnistuse, millega kostja tunnistas oma võlgnevust võlausaldaja ees kokku summas 5000 krooni. Nimetatud kokkuleppega andis kostja kirjaliku lubaduse tasuda võlgnevus hiljemalt 04.11.2006. 03.10.2007 sõlmisid N.A. ja hageja nõude loovutamise lepingu nr 560310-100L. Samal kuupäeval sõlmiti ka selle lepingu lisa nr 1, mille kohaselt loovutas N.A. hagejale 5000 krooni suuruse nõude kostja vastu. Kokkuleppe kohaselt loovutati nõue hagejale täies ulatuses ehk koos kõrvalnõuetega, sealhulgas õigusega nõuda viivitusintresse. N.A. on 03.10.2007 nõude loovutamisest teavitanud ka kostjat. Hoolimata kirjalikult sõlmitud kokkuleppest ei ole kostja täitnud nimetatud võlatunnistusega võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei ole tasunud esialgsele võlausaldajale nimetatud võlatunnistuses kokku lepitud summat. Hagiavalduse esitamise kuupäevani on hageja üritanud korduvalt kostjaga ühendust saada, kuid kõik püüdlused lahendada asi kohtuväliselt ei ole tulemusi andnud. 21.11.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt enda kasuks 20.11.2007 seisuga välja mõista võlg ja viivis summas 5556.63 (5000+556.63) krooni ning alates 21.11.2007 viivis 1.53 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 25.01.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 20.10.2006 sõlmitud võlatunnistuse, nõude loovutamise lepingu nr 560310-100L, nõude loovutamise lepingu lisa nr 1 ja kostjale saadetud teatisega nõude loovutamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 8 lg 2 näeb ette, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 20.11.2007 võlg ja viivis summas 5556.63 krooni ning alates 21.11.2007 viivis 1.53 krooni päevas (0.0305556% päevas 5000 kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.