Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Pärast laenu saamist ei täitnud kostja oma kohustusi AS-i BIG ees, mis tõttu kreeditor esitas Tartu Maakohtule hagi võlanõudes hagejate ning kostja vastu. 17.08.2004 sõlmiti hageja 1, kostja ja AS-i BIG vahel kokkulepe tsiviilasjas nr 2-1129/04 kohtule esitamiseks. Seejärel täitis hageja 1 käenduslepingust tuleneva kohustuse järgmistes osades: 22.07.2005 3390.93 krooni, 23.07.2005 1422.50 krooni, ja 22.08.2005 16000 krooni kokku 20813.43 krooni. Hageja 2 täitis oma käenduslepingust tuleneva kohustuse järgnevalt: 06.10.2005 1000 krooni, 17.10.2005 2500 krooni, 07.10.2005 1000 krooni, 16.11.2005 500 krooni, ja 09.12.2005 100 krooni, kokku 6000 krooni ulatuses. 26.11.2007 esitasid hagejad Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles paluvad kostjalt regressi korras hageja 1 kasuks välja mõista 20813.43 krooni ning hageja 2 kasuks 6000 krooni, kokku 26813.43 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 25.01.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud hagejate 1 ja 2 konto väljavõtetega, tarbijakrediidilepinguga nr 03064/15k, ja 20.03.2007 hagejate ja AS Balti Investeeringute Grupp vahel sõlmitud käenduslepingutega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja 1 kasuks välja 20813.43 krooni ning hageja 2 kasuks 6000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hagejate menetluskulud kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.