Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

poolte

taotluse

Määruse kohaselt ei ole kokkulepet võimalik kinnitada, sest kokkuleppe tingimused ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning kahjustavad osapoolte huve ja õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s 430 sätestatust tulenevalt on kompromissiks kohtu menetluses olevas õigusvaidluses sõlmitav kokkulepe, millega pooled lepivad kokku hagiesemeks oleva nõude täitmise mahu, korra, ja tingimused. Antud juhul ei sisalda poolte poolt esitatud kompromissileping mingitki kokkulepet hagiesemeks oleva nõude osas, vaid viidatud on üksnes hageja kavatsusele loobuda nõuetest kostja vastu, juhul kui osutub kohaselt täidetuks pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täidetavusest tulenevalt peab kompromissileping sisaldama taolisi tingimusi hagieseme osas, milliste täitmist saab hiljem vastaspoolelt nõuda. Poolte poolt esitatud kompromiss ei sisalda ühtegi sundkorras täidetavat tingimust. Hageja valmisolek loobuda hagiavalduses esitatud nõuetest kostja vastu juhul, kui täidetakse pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss, ei ole käsitletav täidetava tingimusena, sest hagist loobumine on hageja subjektiivne õigus, millist ei saa realiseerida sundtäitmise raames. Seega ei ole kompromiss täidetav. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 178 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on kompromiss pankrotimenetluses võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Asja materjalidest nähtuvana on pankrotivõlgnikuks hageja (OÜ Redstar), mistõttu kompromiss pankrotimenetluses saab olla sõlmitud üksnes hageja ja OÜ Redstar võlausaldajate vahel, mitte aga võlausaldajate ja kostja vahel. Siit johtuvalt erinevad pankrotimenetlusega hõlmatud isikute ring ja nõuded menetletava hagiasja pooltest ja nõudest. Seega ei ole võimalik menetletavas tsiviilasjas sõlmitava kompromissilepingu tingimusi ja nende täitmist siduda pankrotimenetluses sõlmitud kompromissi ja selle täitmisega. Kompromiss esitatud kujul on vastuolus heade kommetega, sest see võib olulisel määral rikkuda kostja seadusega kaitstud huve ja õigusi. Hageja on esitanud hagi kostja vastu, nõudes viimaselt kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-des 127, 128 ja 1043 sätestatust tulenevalt on kahju tekitamisest tuleneva kohustuse korral tsiviilvastutuse tekke eelduseks kohustuslike koosseisuliste elementide - kahju, õigusvastane käitumine, põhjuslik seos kahju tekitaja õigusvastase käitumise ja kannatanul seeläbi tekkinud kahju vahel ning kahju tekitaja süü samaaegne esinemine. Nimetatud koosseisuliste elementide olemasolu tõendamiskohustus lasub hagejal. Antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit oma nõude kinnitamiseks, vaid piirdunud subjektiivse ja meelevaldse hinnanguga kahju võimalike tekkepõhjuste kohta; kostja pole hagi tunnistanud ning on viidanud hageja väidete paljasõnalisusele ja nõude tõendamatusele. Siit johtuvalt on hageja nõue ebaselge ning ebapiisavalt tõendatud, mistõttu kompromiss esitatud kujul võib olulisel määral rikkuda kostja seadusega kaitstud huve ja õigusi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

OÜ Redstar taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kinnitada poolte vahel 21. novembril 2007 sõlmitud kompromiss. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on vääralt tõlgendatud õigusnorme. Kohus võib kompromissi jätta kinnitamata TsMS § 430 lg-s 3 toodud alustel, kuid selliseid aluseid antud asjas ei esine. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik; 2) on ebaõige seisukoht, et pooled ei ole kokku leppinud hagieseme osas. Pooled on kokku leppinud, et hageja loobub hagist kostja vastu, kui kostja täidab kompromisslepingus võetud kohustused. Hagist loobumine on üks vaidluse lahendamise võimalusi ja üks võimalik kokkulepe õigusvaidluse hagieseme osas; 3) on ebaõige seisukoht, et kompromiss ei ole täidetav. TsMS § 430 ei sätesta kompromissi kohustusliku tingimusena kohtutäituri poolt sundtäitmise läbiviimise võimalikkust; 4) on põhjendamatu seisukoht, et kompromissi ei ole võimalik siduda pankrotimenetluses sõlmitud kompromissi täitmisega. Kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Järelikult on võimalik kompromissi siduda tingimuslikult ka pankrotiasjas sõlmitud kompromissiga. Kompromissi sisu on ühene ja selge − kui kostja, kes on hageja juhataja ja ainuosanik, täidab pankrotiasjas võetud kompromissi, siis on kõik nõuded täidetud ja puudub alus käesoleva asja menetlemiseks. Kui kostja kohustusi pankrotiasjas ei täida, siis vastavalt PankrS § 190 lg-le 4 pankrotimenetlus taastatakse ning põhjendatud on ka käesoleva hagi edasine menetlemine; 5) on kohus ületanud oma pädevuse piire ja andnud kompromissi kinnitamise määruses hinnangu asjas esitatud tõenditele ja hageja seisukohtadele. Kohtu hinnang on ennatlik ja ebaõige, kohus ei ole tõenditega põhjalikult tutvunud ega neid kogumis analüüsinud; 6) on arusaamatu seisukoht, et kompromiss on vastuolus heade kommetega. Kohus ei ole põhjendanud, milliste heade kommetega kompromiss väidetavalt vastuolus on.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Taavo Toomsalu peab määruskaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamist ja Tartu Maakohtu 28.01.2008 määruse tühistamist ning uue määruse, millega kinnitada poolte vahel 21.11.2007 sõlmitud kompromiss, tegemist. Vastustaja toetab kõiki kaebuses esitatud seisukohti ning lisab järgmist: 1) esitatud kompromiss muudab kahju hüvitamise probleemi poolte jaoks selgeks, arvestades poolte teisi kokkuleppeid ning andes pooltele selgeid tagatisi kokkulepete raames. Kompromiss on piisav antud kohtuvaidluse lõpetamiseks, kuivõrd see hõlmab kokkulepet hageja hagis toodud nõude osas. Antud juhul ei oma tähtsust, kui tõendatud on hageja nõue või kui põhistatud on kostja vastuväited, vaid üksnes ja ainult poolte tahe. Kui kohus võiks hinnata kompromissi

kinnitamisel nõuete ja vastuväidete põhjendatust, siis nende asjaolude arvestamine muudaks kompromissi tsiviilkohtumenetluses tähtsusetuks; 2) kompromissi täidetavus ei tähenda sundtäidetavust. TsMS § 473 sätestatud täidetavuse eeldus on seotud üksnes asjaoluga, kas kokkuleppes toodud kohustused objektiivselt on täidetavad ja õigused realiseeritavad. Esitatud kompromissi on võimalik pooltel täita, mistõttu kohtu seisukoht on selles osas ekslik. Samuti on kompromissi täitmisel õigustatud isikul kõik õiguskaitsevahendid, sh õigus lepingust taganeda sõltumata sellest, kas nimetatud õigus on sõnaselgelt sätestatud. Võlausaldaja seadusjärgsete õiguste välistamine kohtumenetluse sõlmitava kompromissi menetlemisel on vastuolus õigustatud isiku VÕS-s sätestatud tagatistega; 3) esitatud kompromiss ei ole kompromiss pankrotimenetluse tähenduses. Hageja on esitanud muuhulgas äriseadustikule tuginedes rahalise nõude endise juhatuse liikme vastu. Seega on antud vaidluse poolteks pankrotis äriühing ning endine juhatuse liige. Antud õigusvaidlus ei puuduta OÜ Redstari võlausaldajaid ning puutumus pankrotimenetlusega on üksnes selles, et hageja on pankrotis olev äriühing. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega. Ükski õigus ega kohustus, mida pooled on sätestanud, ei ole amoraalne ega vastuolus Eesti Vabariigis väljakujunenud väärtussüsteemiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtulik kompromiss on kompromissilepingu eriliigiks ja oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile. Tavapärasest kompromissilepingust erineb kohtulik kompromiss selle poolest, et on ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluses. Eelnevast järelduvalt on maakohus õigesti leidnud, et esitatud kompromiss ei ole täidetav ning seetõttu jätnud TsMS § 430 lg 3 alusel põhjendatult kompromissi kinnitamata ja menetluse asjas lõpetamata. Kohtulik kompromiss võib küll olla tingimuslik, kuid hageja loobumine hagist juhul, kui kostja täidab pankrotimenetluses kinnitatud kompromissis võetud kohustused, ei ole täitemenetluses täidetav. Õige on maakohtu seisukoht, et hagist loobumine on hageja subjektiivne õigus, millist ei saa realiseerida sundtäitmise raames. Tuginedes kompromissi p-le 5 leiab määruskaebuse esitaja, et kui kostja kohustusi pankrotiasjas ei täida, siis vastavalt PankrS § 190 lg-le 4 pankrotimenetlus taastatakse ning põhjendatud on ka käesoleva hagi edasine menetlemine. Samas on määruskaebuse esitaja jätnud aga tähelepanuta, et TsMS § 430 lg-st 8 tulenevalt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Seega kompromissi tühistamisel pankrotimenetluses taastatakse küll pankrotimenetlus, mitte aga käesoleva hagi menetlemine. Kuivõrd käesolev kompromiss ei ole sundtäidetav, siis on välistatud ka TMS § 221 alusel hagi esitamine ja TsMS § 430 lg 8 kohaldamine.

Põhjendatud on määruskaebuse esitaja väited selles, et maakohus on kompromissi kinnitamata jätmisel õigustamatult andnud hinnangu hageja nõude põhjendatusele ning ebaõigesti leidnud ka seda, et esitatud kompromiss on vastuolus heade kommetega. Eelmärgitud maakohtu järeldused ei anna aga alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.