Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
12. märts 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-50036
Tsiviilasi
Sangla Turvas AS-i hagi OÜ AUM Balti vastu 131 244.30 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 04.12.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ AUM Balti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu
Sangla Turvas AS esitas 30.11.2007 Tartu Maakohtule hagi OÜ AUM Balti vastu, milles palus välja mõista kostjalt kahjusumma 131 244.30 krooni. Hagiavaldusega koos esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ja AUM Balti OÜ pangakontodel raha Eesti pankades hagihinna 131 244.30 krooni ulatuses arestimiseks, nende puudumisel kostja muu vara arestimiseks. Kostja ei asunud vaatamata antud garantiile ja esitatud kirjalikele pretensioonidele oma töös puudusi kõrvaldama. Kostja on 04.09.2007 vastuses teatanud, et kolmandate isikute poolt
sooritatud remonti avatäidete paigaldusele nad keelduvad hüvitamast. Seetõttu ei ole kostjal kavatsustki hagejale tekitatud kahju hüvitada. Kostja on näidanud üles hoolimatust oma kohustuste täitmisel ja puuduvad tõendid selle kohta, et ta on majanduslikult võimeline talle esitatud nõudeid täitma. AS Krediidiinfo maksehäireraporti järgi on 25.11.2007 seisuga kostjal maksuvõlg 136 207 krooni ja lisaks intressivõlg. Samas nähtub, et kostjal on esinenud liisingust tulenevaid maksehäireid. Seetõttu võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tartu Maakohus arestis 04.12.2007 määrusega hagi tagamiseks OÜ AUM Balti arvelduskontod Eesti pankades kokku hagihinna 131 244.30 krooni ulatuses Sangla Turvas AS-i kasuks. Pangaarvetel rahaliste vahendite puudumisel määras kohus arestida OÜ AUM Balti vallasvara kokku hagihinna 131 244.30 krooni ulatuses Sangla Turvas AS kasuks. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 377 lg 1, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Arvestades hageja taotluses toodut ja nõude suurust, on põhjendatud arestida hagi tagamiseks kostja kontod Eesti pankades ja kostjale kuuluv vallasvara kokku võlasumma 131 244.30 krooni ulatuses hageja kasuks.
OÜ AUM Balti esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 04.12.2007 määruse ning teha uue määruse, millega jätta AS-i Sangla Turvas hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt ei ole hagi tagamise taotlus põhjendatud. Hagi tagamise taotlus on esitatud teadvalt kostja kahjustamiseks, sest kaevatava kohtumääruse alusel on arestitud kõik kostja pangakontod hagihinna ulatuses, seega on hagi tagamine tehtud mitmekordselt ning sellega kahjustatakse kostja igapäevast majandustegevust. Arvestades tsiviilasjade menetluse pikkust kohtutes, on selline igaks juhuks hagi tagamine eraõiguslikule äriühingule äärmiselt koormav. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu ei või piirata kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Antud juhul on kostja rahalisi vahendeid pangas arestitud rohkem, kui hagi tagamise taotluses nõutud. AS Krediidiinfo maksehäireregistri raportiga ei õige põhistada hagi tagamist, kuna maksehäireregistri raport sisaldab AS Krediidiinfo väidet, et viimane ei vastuta selles sisalduvate andmete usaldusväärsuse eest ning sellest tekkinud otsese ega kaudse kahju eest. Maksehäireregistri raport viitab selgelt asjaolule, et mistahes maksehäired kostjal puudusid ning ainuüksi maksuameti võlg ei ole kohtulahendi täitmise võimatuse põhistus. Kunagised probleemid liisinguga on täitmisega lõppenud 25.06.2006. Kohustused võlaõigusseaduse mõistes ei saa olla käesoleva vaidluse puhul kostja võimaliku maksesuutmatuse põhistuseks. Kostja 2006. a majandusaasta aruandest nähtub selgelt hagi tagamise taotluse põhjendamatus.
AS Sangla Turvas vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja rahaliste vahendite arestimine põhjendatud ja seaduslik. Kostja poolt esitatud ja väidetavalt 01.01.2007 kuni 31.12.2007 perioodi kajastavast bilansist nähtub, et ostjatelt on laekumata arveid 963 358 krooni väärtuses, muid lühiajalisi nõudeid 219 909 krooni väärtuses, kokku nõudeid vähemalt 1 183 267 krooni väärtuses. Kostjal on ainuüksi tagatiseta võlakohustusi 350 550 krooni väärtuses, hankijatele tasumata arveid 1 758 749 krooni vääruses, ostjatelt ettemakseid 375 501 krooni väärtuses, kokku kohustusi
maksuvõlgasid arvestamata vähemalt 2 484 800 krooni väärtuses. Eeltoodust nähtub, et kostja rahalised kohustused ületavad olulisel määral rahalisi nõudeid. Kostja eelmiste perioodide kahjum on 663 632 krooni, bilansis kajastatud 2007. a kahjum aga 32 718 krooni. Kostja omakapital kokku on miinus märgiga 452 350 krooni. Esitatud bilanss ei anna alust vähimakski optimismiks kostja maksevõime osas, andes aga samal ajal aluse kahelda kostja jätkuvas majandussuutlikkuses. Kostja poolt kaebusele lisatud konto väljavõtetest nähtub, et tema raha vaba jääk Hansapanga kontol on 151 840.42 krooni ja SEB Eesti Ühispanga kontol 656.09 krooni. Kostja ei ole esitanud ainsatki tõendit oma maksesuutlikkuse kohta ja sellepärast on õigustatud kostjale kuuluval Hansapanga kontol oleva raha arestimine hagihinna ulatuses.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Maakohus on õigesti otsustanud hagi TsMS §-de 377 ja 378 alusel tagada, kohaldades hagi tagamise abinõuna kostja pangakontode arestimist hagihinna ulatuses või pangakontodel raha puudumisel kostja vallasvara arestimist hagihinna ulatuses. Ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 377 lg 1 1. lauses sätestatakse, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. Vastavalt TsMS § 378 lõikele 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on alusetult hagi taganud. Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 mõttest on hagi tagamise eesmärk võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse viivituseta täitmise tagamine, kusjuures silmas peetakse võimalikku sundtäitmist. Hagi tagamise avalduse rahuldamiseks piisab sellest, et hageja on oma taotluses hagi tagamise vajalikkust põhistanud ning asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu 131 244.30 krooni suuruse rahalise nõude. Arvestades hagihinna sellist suurust ja ka hageja poolt esitatud põhistust kostjal maksehäirete esinemise kohta on ringkonnakohtu arvates piisavalt alust karta, et hagi rahuldamise korral võib olla takistatud kohtuotsuse kohene sundtäitmine. Peale selle ei selgu ka apellandi poolt esitatud bilansist 2007. a kohta, et kostjal oleks hagi rahuldamise korral võimalik raskusteta hagis nõutav summa hagejale tasuda. Kõnesolevast bilansist nähtub, et kostja rahalised kohustused ületavad olulisel määral tema vara, kuivõrd kostjal on kokku kohustusi vähemalt 3 miljoni krooni väärtuses, samas kui tal on vara ja muid vahendeid ca 2,65 krooni väärtuses, ning et kostja eelmiste perioodide kahjum on 663 632 krooni ja 2007. a kahjum 32 718 krooni. Selline kostja majandusseis ei tekita kohtus veendumust, et kostjal oleks võimalik hagi rahuldamisel hagis nõutud summa viivituseta tasuda. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus oleks pidanud hagi tagamise otsustamisel kontrollima igal juhul ametialastes registrites olevat teavet kostja maksevõime kohta. Arvestades, et TsMS hagi tagamist reguleerivate sätete (§ 381 lg p 2 ja lg 2, § 384 lg 1) kohaselt peab hageja üksnes hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistama, mitte aga tõendama, ning kohtul on kohustus lahendada hagi tagamise avaldus üldjuhul kohe, kohus võib, kuid ei ole kohustatud kontrollima hagi tagamist otsustades registrites (äriregistris)
olevat teavet kostja majandusseisu kohta. Tulenevalt TsMS § 391 lg 1 p 2 kannab hageja hagi tagamise aluse puudumise riski, olles kohustatud sellisel juhul hüvitama kostjale hagi tagamisega tekitatud kahju. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väide, et maakohtu määrus on ebaselge ja kahju tekitav. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus määranud selles arestida kostja arvelduskontod Eesti pankades arvestades hagihinda, millega on järgitud TsMS § 378 lg 4 toodud nõuded. Antud hagi tagamise abinõu ei piira kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kui apellandile on tema kontode arestimine hagi tagamise abinõuna vastuvõetamatu, on tal võimalik taotleda hagi tagamise asendamist raha maksmisega (TsMS § 385) või hagi tagamise abinõu asendamist (TsMS § 386 lg 1) või hagi tagamise tühistamist tagatise pakkumisel (TsMS § 386 lg 2). Kostjale hagi tagamise tulemusena kahju tekkimine või selle tekkimise tõenäosus ei ole seaduse kohaselt sellisteks asjaoludeks, mis annaksid kohtule aluse jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu määruses toodud formuleering kostja arvelduskontode arestimise kohta selge ning üheselt mõistetav. See, et kohtumääruse täitmisel võivad kohtutäituri tegevuse tulemusena olla arestitud kostja rahalised vahendid suuremas ulatuses kui on hagi hind, on küsimus täitemenetluse läbiviimise võimalikust ebaõigsusest, mitte aga hagi tagamise määruse ebaõigsusest.
Egon Konsand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.