Tsiviilasja number
2-07-4584
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Ahto Murulaidi vastu 23 332, 99 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.01.2008 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Balti Investeeringute apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006), esindaja Ülle-Nancy Liiv Kostja Ahto Murulaid (IK xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht x)
Grupi
Pank
AS
Asjaolud ja menetluse käik
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 23 332,99 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 10 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1694,94 krooni, leppetrahv 2000 krooni, viivis 3554, 70 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahjuhüvitis 5183,35 krooni. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis välja Ahto Murulaidilt võlgnevuse 17 249,64 krooni, millest põhivõlg 10 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1694, 94 krooni, viivis 3554,70 krooni, leppetrahv 2000 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus jättis rahuldamata nõude sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni saamiseks, kuna nimetatud kahju ei ületa esitatud viivise nõuet, ja kahjuhüvitise 5183,35 krooni saamiseks. Hagejal ei saanud tekkida kahju saamata jäänud intressi näol. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s.t krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja vaidlustas otsuse osas, millega kohus jättis võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahjuhüvitis 5183,35 krooni välja mõistmata. Hageja palub teha selles osas uue otsuse, millega välja mõista 6083,35 krooni. Ülejäänud osas palub apellant jätta kohtuotsuse muutmata. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Kohus on rikkunud otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kahjuhüvitise välja mõistmata. Alusetu on viide VÕS § 416 lg-le 3. Nimetatud sätte järgi
2(3)
vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda on apellant ka teinud, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus leiab, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Seega oli hagi õiguslikult põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.