Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 5. septembri 2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on I. Kikkas kinnitanud tema ja hageja poolt allkirjastatud avalduses, et ta on saanud OÜ-le Märt-Motors lihakombinaadi pankrotivara ostmiseks hagejalt 101 000 krooni. I. Kikkas on oma allkirja kõrvale lisanud ka OÜ Märt-Motors pitsati. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. I. Kikkas oli laenulepingu sõlmimise hetkel OÜ Märt-Motors ainuomanik ja juhatuse liige, mistõttu oli I. Kikkasel õigus osaühingut esindada. Pitsati lisamine kinnitab I. Kikkase avalduses selgelt väljendatud tahet laenata hagejalt raha OÜ-le Märt-Motors, millele on hageja ka alla kirjutanud. Samuti näitab pankrotihalduri kiri, et I. Kikkase kui äriühingu seadusliku esindaja tahe oli suunatud äriühingule vara ostmiseks. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. Kuna I. Kikkas oli osaühingu ainuomanik, kes suri 02.07.2001, s.o enne laenusumma tagastamise tähtaja möödumist, siis ei ole I. Kikkas käitunud süüliselt ÄS § 187 lg 2 mõtte kohaselt. 02.07.2001 seisuga ei olnud tegemist laenulepingu täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmisega, sest laenu tagastamise tähtaeg oli poolte vahel kokku lepitud hiljemalt 16.04.2003. Seega ei vastuta I. Kikkas ÄS § 135 lg 2 kohaselt osaühingu kohustuste eest, mistõttu ei vastuta ka kostjad. 15.08.2007 toimunud kohtuistungil nõudis kostja hagi aegumise kohaldamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt on laenulepingu aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 116 kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Antud juhul algas aegumistähtaeg pärast kolme aasta möödumist laenulepingu sõlmimisest. Laenusumma üle andmine toimus hiljemalt 17.04.2000, mil I. Kikkas tunnistas kirjaliku avaldusega, et hageja on talle raha üle andnud. Alates 17.04.2003, s.o laenusumma tagastamise tähtaja möödumisest, pidi hageja teada saama laenulepingu rikkumisest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Seega oli hageja nõude aegumistähtaeg OÜ Märt-Motors vastu 17.04.2006. Kuna OÜ Märt-Motors on äriregistrist kustutatud 11.11.2003, siis peavad võlausaldajad tulenevalt ÄS §-st 213 teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. OÜ Märt-Motors kustutamishoiatus avaldati 15.05.2003 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja ei ole oma nõuetest OÜ MärtMotors vastu vastavalt ÄS §-s 213 sätestatule tähtaegselt teavitanud. Seega on hageja nõue ka OÜ Märt-Motors vastu aegunud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS V. Pavlov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 5. septembri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista S. Kikkaselt ja J. Kollolt välja V. Pavlovi kasuks 100 000 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et I. Kikkas laenas V. Pavlovilt 101 000 krooni. Kõik osapooled olid sellega nõus. Ühtegi V. Pavlovi ja OÜ Märt-Motors vahelist laenulepingut ei ole olemas. Hageja tahe oli anda laenu I. Kikkasele. Laenu saamise kohta andis I. Kikkas kinnituskirja, pealkirjastatud avaldusena. Asjaolu, et I. Kikkas kavatses seda laenu kasutada eesmärgiga, et osta temale kuuluva OÜ Märt-Motorsi nimel pankrotistunud Tartu Lihakominaadist garaaž, ei saa anda alust asuda seisukohale, et V. Pavlov andis laenu OÜ-le Märt-Motors. Eelnimetatud avalduse sisu kohaselt ei ole tegu OÜ Märt-Motorsi ja V. Pavlovi vahelise laenulepinguga. Seega on tegemist üksnes I. Kikkase ja V. Pavlovi vahelise laenulepinguga. Juhul, kui I. Kikkas oleks saanud raha OÜ-le MärtMotors, vormistanuks ta avalduse, et võtab laenu OÜ Märt-Motors esindajana või OÜ MärtMotors juhatuse liikmena, kuid ta vormistas laenu enda nimel. Avalduse sisust jääb mulje, et üks füüsiline isik võttis teiselt füüsiliselt isikult laenu 101 000 krooni selleks, et osta oma äri jaoks vara. Samuti puudub OÜ-l Märt-Motors kassa sissetuleku order selle kohta, et V. Pavlov on kassasse maksnud 101 000 krooni. Laenu võtmise põhjus ja selle selgitamine avalduses, k.a. pitsati lisamine ei tohiks muuta eraisikute vahel sõlmitud laenu OÜ MärtMotorsi ja V. Pavlovi vaheliseks laenulepinguks. Kui lähtuda seisukohast, et hageja sõlmis laenulepingu OÜ-ga Märt-Motors mitte I. Kikkasega, siis ei oleks OÜ-l Märt-Motors olnud takistust saadud raha kasutada AS-ga Tartu Lihakombinaat (pankrotis) 03.01.2000 sõlmitud edasilükkava tingimusega ostu-müügilepingus sätestatud osamaksete realiseerimiseks. Takistuseks eelnimetatud lepingu realiseerimisele oli just asjaolu, et OÜ-l Märt-Motors puudusid selleks vajalikud rahalised ressursid, mille põhjustas asjaolu, et I. Kikkas ei suvatsenud V. Pavlovilt saadud raha OÜ Märt-Motorsi ärilisteks eesmärkideks kasutada. See

tingiski omakorda asjaolu, et pankrotihaldur saatis I. Kikkasele lepingust taganemise avalduse. Pankrotihalduri kirjast nähtub, et 18.04.2000 seisuga ei olnud OÜ-l Märt-Motors ühtegi makset väljaostu eesmärgil teostanud. Seega asjaolu, et OÜ Märt-Motors ei saanud oma kohustust täita, kuna tema arveldusarvel puudus vajalik summa tõestab, et laenuleping oli sõlmitud hageja ja I. Kikkase vahel. Kostjad on pärandi vastu võtnud kuid pärandi inventuuri teinud ei ole. Pärimisseaduse (PärS) § 135 lg 1 sätestab, et kui pärija pärandit vastu võttes nõuab selle inventuuri, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma võla arvel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui pärija pärast inventuuri nõudmist loobub selle nõudest, on ta kohustatud tasuma pärandaja võlad ka oma vara arvelt. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada. Maakohus on oma otsuses ületanud hagi lahendamise piire, kuna on oma otsuses analüüsinud hageja aegunud nõuet OÜ Märt-Motorsi vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja ei ole esitanud nõuet OÜ Märt-Motorsi vastu, sest ta sõlmis laenulepingu füüsilise isiku I. Kikkasega. S. Kikkas ja J. Kollo vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kinnitab I. Kikkas avalduses, et ta on saanud OÜ-le Märt-Motors lihakombinaadi pankrotivara ostmiseks hagejalt 101 000 krooni. I. Kikkas on oma allkirja kõrvale lisanud ka OÜ Märt-Motors pitsati jäljendi. I. Kikkas oli laenulepingu sõlmimise ajal OÜ Märt-Motors ainuomanik ja juhataja, kellel oli ÄS § 181 lg 1 alusel õigus äriühingut esindada. Sõltumata sellest, kuidas laenatud raha kasutati, ei too see kaasa laenusuhtes kohustatud isiku muutumist, kuna raha kasutamine toimus pärast laenulepingu sõlmimist. Füüsilised isikud ei kinnita laenulepingu sõlmimist pitsatijäljendiga. Äriühingu nimel sõlmitud lepingutele on tavapärane lisada allakirjutanu nime ja allkirja kõrvale äriühingu pitsati jäljend. Pitsati lisamine kinnitab veelkord I. Kikkase avalduses selgelt väljendatud tahet laenata hagejalt raha OÜ-le Märt-Motors. Vastavalt TsMS §-le 652 lg 4 uue asjaolu ja tõendi lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja viitas apellatsioonkaebuses esmakordselt sellele, et tal puudub OÜ Märt-Motors kassa sissetuleku orderi kviitung selle kohta, et V. Pavlov on kassasse maksnud 101 000 krooni. TsMS § 633 lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja ei ole kaebuses põhjendanud, miks seda asjaolu ei saanud maakohtus esitada. Seega tuleb apellandi eelpool toodud väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta jätta. Ebaõige on ka hageja seisukoht hagi lahendamise piiride ületamise osas. Vastavalt TsMS §-le 442 lg 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kuna kostjad tuginesid oma vastuväidetes sellele, et hagi on esitatud vale kostja vastu, ning leidsid, et leping on sõlmitud OÜ Märt-Motorsi ja V. Pavlovi vahel, siis pidi maakohus nimetatud väidete osas seisukoha võtma.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on vajalikus ulatuses hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid, sh tl-del 7 ja 25 asuvaid I. Kikkase 17.04.2000 avaldust ja AS Tartu Lihakombinaadi pankrotihalduri 18.04.2000 kirja I. Kikkasele, ning teinud neist põhjendatud järelduse, et tõendatud on hageja poolt laenu andmine OÜ-le MärtMotors, mitte I. Kikkasele. Apellandi poolt esile toodud asjaolud ei too endaga kaasa tõenditele teistsuguse hinnangu andmist. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et laenusaajaks oli I. Kikkas, sest asja materjalidest nähtuvalt on kostjad asja menetluse algusest peale hagile vastu vaielnud ning väitnud, et laen anti OÜ-le Märt-Motors. Samuti ei ole põhjendatud apellandi väited, et kostjad on laenusuhte olemasolu hageja ja I. Kikkase vahel justkui õigeks võtnud sellega, et S. Kikkas oli 08.05.2007 toimunud kohtuistungil valmis hagejaga kompromisslepingut sõlmima ning et kostjad on pärandi vastu võtnud inventuuri tegemata, aga samuti, et kostjad ei vastanud hageja poolt neile 24.08.2005 saadetud laenulepingu ülesütlemisavaldusele ning 04.11.2005 esitatud võlanõudele. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt nimetatud neist asjaoludest ei saa järeldada, et kostjad oleksid TsMS § 231 lg 2 mõttes hageja poolt väidetu omaks võtnud. Vastavalt viidatud menetlussättele on vastaspoole omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Käesoleval juhul ei ole kostjad oma kirjalikes avaldustes ega ka selgitustes kohtuistungil väljendanud oma nõustumust I. Kikkasele laenu andmist puudutava hageja väitega. Tõendamata on apellandi väide, et S. Kikkas on pärast I. Kikkase surma hagejale helistanud ja lubanud võlgnetava laenusumma tagastada. Vastustaja ei ole apellandile taolise lubaduse andmist oma seletustes kinnitanud ning apellant ei ole selle väite kinnitamiseks ka mingeid tõendeid esitanud. Põhjendatud ei ole samuti apellandi viide sellele, et tõendatud ei ole I. Kikkase poolt laenuraha kasutamine pankrotivara ostmiseks. Üksnes asjaolust, et I. Kikkas OÜ Märt-Motors juhatuse liikmena ei kasutanud saadud laenuraha otstarbel, millise ta oli deklareerinud 17.04.2000 hagejale antud avalduses, ei saa teha järeldust, et laenu võtmisel oli I. Kikkase tahe võtta laenu iseendale, mitte osaühingule. Maakohus on õigesti leidnud, et muud asjaolud, eelkõige aga I. Kikkase kirjalikust kinnitusest tulenev, tõendavad, et I. Kikkasel oli tahe võtta laen tema poolt esindatavale äriühingule. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi väited, mis puudutavad hagejal OÜ Märt-Motors kassa sissetuleku orderi kviitungi ning OÜ-l Märt-Motors kassa sissetuleku order puudumist selle kohta, et hageja on OÜ Märt-Motors kassasse maksnud 101 000 krooni, kuivõrd hageja ei ole asja läbivaatamisel esimese astme kohtus neid asjaolusid esile toonud ega ole nende asjaolude esitamise lubatavust kaebuses põhjendanud. Põhjendatud ei ole ka apellandi see väide, et kohus on, tuvastades, et hagejal on vaidlusalusest laenulepingust tekkinud nõue OÜ Märt-Motors vastu, ületanud hageja nõude piire. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; samuti peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kuna käesoleval juhul

tuginesid kostjad oma vastuväidetes sellele, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuivõrd vaidlusalune leping on sõlmitud OÜ Märt-Motors ja hageja vahel, siis tuli maakohtul ka anda kostjate nimetatud väidetele õiguslik hinnang. Nõude piiride ületamisena ei ole käsitatav ka maakohtu poolt OÜ Märt-Motors vastu oleva nõude aegumise tuvastamine, kuivõrd maakohus ei ole nimetatud asjaolu käsitanud kostjate vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise alusena. Kohtu poolt otsuses hagejal teise isiku vastu oleva nõudega seonduva selgitamine, eriti, kui see võimaldab vältida hilisemalt asjatu hagi esitamist selle isiku vastu, ei ole iseenesest TsMS § 439 rikkumine. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on märkinud otsusesse selle teatavakstegemise ebaõige aja. Kohtutoimikust ei nähtu, et maakohus oleks kohtuotsuse asjas teinud kohtukantselei kaudu teatavaks hiljem kohtuistungi protokollis märgitud ajast 05.09.2007 kell 15.00 ning apellant ei ole ka esitanud tõendeid, et otsus hiljem teatavaks tehti. Üksnes asjaolust, et otsus saadeti maakohtu poolt hageja esindajale posti teel välja 07.09.2007, ei saa järeldada, et otsust 05.09.2007 kella 15.00 ajal valmis kujul kohtukantseleis ei olnud. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui maakohus ka on ebaõigesti märkinud otsuses selle avalikult teatavakstegemise aja, ei ole see selline menetlusnormi rikkumine, mis tooks endaga TsMS § 656 lg 1 kohaselt kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 162 lg 1 ja 173 lg 1 jätta menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.