Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagiavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja nõue tuleneb 18.08.2005.a hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt hageja laenas kostjale 100 000.- krooni ning kostja kohustus nimetatud summa tagasi maksma 20.08.2006.a ja tasuma hagejale igakuiselt kokkulepitud intressi 3000.- krooni. Kostja on hagejale laenu tagasi maksnud 10 000.- krooni. 13.12.2007.a seisuga võlgneb kostja hagejale laenusumma 90 000.- krooni ja seadusjärgsed viivised kuni 13.12.2007.a. 13 013,80 krooni ning alates 14.12.2007.a kuni põhinõude täitmiseni EKP intress + 7% aastas (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras). Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja on hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 14.05.2007.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.