Arnold Treiali (isikukood: xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx) hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24.01.2008. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arnold Treiali määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 24.01.2007 määrus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldada. Määrus on lõplik.
ASJAOLUD
1.Arnold Treial esitas Valga Maakohtule 04.01.1999 hagi Mare Treiali, Aivar Krusta ja Kalju Kutsari vastu ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohus saatis 18.01.1999 tsiviilasja läbivaatamiseks Võru Maakohtule. Tartu Maakohtu 16.05.2007 määrusega asendati kostjad M. Treial, A. Krusta ja K. Kutsar kostjaga Eesti Vabariik. Seoses kostjate asendamisega nõudis kohus hagejalt hagiavalduse ülevaatliku tervikteksti esitamist kohtule koos ärakirja ja lisadega kostja jaoks. Hageja esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt soovib hageja kostjalt, Eesti Vabariigilt, hageja ebaseaduslikul vahi alla võtmisel tema vara õigusvastase arestimisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on ametiisikute tegevusega tekitatud kahju, talle ei tagastatud ebaseaduslikul vahi alla võtmisel temast maha jäänud vara, mis on praeguseks muutunud kasutuskõlbmatuks ja hageja nõuab selle rahalist hüvitamist. Hageja nõuab veel kõrvalhoone ebaseadusliku arestimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
2.Kostja Eesti Vabariik oli seisukohal, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna riigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõue kuulub halduskohtu pädevusse.
3.Hageja leidis, viidates HKMS § 8 lg 7 ja RVastS § 31 lg 1, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud ja Võru kohtumaja on pädev asja lahendama.
4.Tartu Maakohus jättis 24.01.2008 määrusega A. Treiali hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja menetluskulu menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist sel alusel, et hagejale on kohtuniku, uurija ja kohtutäituri tegevusega, hageja vahistamisega ja vara ebaseadusliku arestimise ning vara tagastamata jätmisega, s.o ametnike poolt ülesannete täitmisega avalik-õiguslikus suhtes, tekitatud varalist ja mittevaralist kahju, mille eest vastutab riik. Seega on hagiavalduse kohaselt pooltel vaidlus avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandjate poolt avalike ülesannete täitmisel hagejale kahju tekitamise üle. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalikõiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lg 3 p 2 alusel võib kaebusega halduskohtus taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses avaliku võimu rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. Riigikohtu lahenditega (nr 3-3-4-6-02, 3-3-4-1-02, 3-3-1-46-05) on kujundatud riigivastutuse seaduse tõlgendamisel kohtupraktika, millest saab teha järelduse, et avalik-õiguslike ülesannete täitmisel enne 1. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis on esitatud pärast 1. jaanuari 2002, kuulub halduskohtu pädevusse, kusjuures kohaldada tuleb enne 1. jaanuari 2002 kehtinud kahju hüvitamise korda reguleerivaid sätteid. Hagiavalduse kohaselt on hagejale kahju tekitatud 1994. a, seega tuleb kohaldada sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksis kahju hüvitamise kohta sätestatut. TsK §-de 450; 451 kohaselt kohtuniku, uurija ja kohtutäituri poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vastutab riik. TsMS § 208 lg 1 kohaselt, kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. TsMS § 208 lg 3 kohaselt alustatakse pärast kostja asendamist või kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. Endiste kostjate suhtes loetakse hagi tagasivõetuks. Nõue riigi vastu avalike ülesannete täitmisega avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud küll kostjate asendamisega enne 1. jaanuari 2002 kohtu menetluses olnud tsiviilasjas, mis ei tinginud selles asjas menetluse lõpetamist, kuid tingib pärast kostjate asendamist esialgsete kostjate suhtes hagi tagasivõtmise ning asja läbivaatamine toimub algusest peale. Seega on sisuliselt pärast kostjate asendamist tegemist uue asjaga, mille menetlemisel tuleb arvestada kostjate asendamise seisuga esitatud nõude suhtes kohtu pädevust seda nõuet lahendada. Neil asjaoludel on esitatud kostjate asendamisega 16.05.2007, s.o pärast 1. jaanuari 2002, nõue riigi vastu avalike ülesannete täitmisel enne 1. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamiseks ja selline nõue kuulub hagiavalduses märgitud alustel halduskohtu pädevusse. Eespooltoodut arvestades on hagi esitatud vaidluses, mis ei tulene eraõigussuhtest ja seaduses ei ole sätestatud selle läbivaatamist tsiviilkohtumenetluses. A. Treiali nõude lahendamine kuulub halduskohtu või haldusorgani pädevusse. Kuivõrd asja läbivaatamine algab algusest
peale, siis ei annaks menetluse jätkamine maakohtus ka protsessiökonoomiat. Neil asjaoludel tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestatut arvestades tsiviilkohtumenetluses läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev seda asja lahendama. Kohus selgitas vastuseks hageja väidetele, et hagi läbivaatamata jätmine pärast kostjate asendamist ei ole vastuolus kohtute vahel alluvusvaidluste lubamatuse põhimõttega.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.A. Treial taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist nii, et maakohus jätkaks asjas menetlust. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas A. Treial 1999. a Valga Maakohtule hagi riigiametnike ebaseadusliku tegevusega talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Asi saadeti lahendamiseks Võru Maakohtule. Kohtuistungil 2000. a selgitati, et järgmisel istungil tuleb tal esitada hagi Eesti Vabariigi vastu ning peatati menetlus. Seega toimus järgmine istung kohtupoolse asja venitamise tõttu alles 2007. a. Siis täitis A. Treial kohtu korralduse ja vahetas kostjat, kostjaks sai Eesti Vabariik. Nõustuda ei saa seisukohaga, et A. Treial peaks nõude esitama halduskohtule. Riigikohus asus otsuses nr 3-3-1-46-05 seisukohale, et kui kahju on tekitatud enne 2002. a ja hagi on ka esitatud enne 2002. a, kuulub see maakohtu pädevusse. Antud hagi osas on need nõuded täidetud. TsMS § 208 lg 1 sätestab, et kui hageja esitab vastava taotluse, võib kohus menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Seega asja menetlus ei lõpe olenemata sellest, kelle vastu A. Treialil nõue on.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Justiitsministeerium taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt kuulub vaidlus Riigikohtu praktika (3-3-4-1-02) järgi maakohtus lahendamisele, kui kahju on tekitatud enne 1. jaanuari 2002 ja nõue on esitatud kohtusse enne 1. jaanuari 2002. Kostjate asendamise korral loetakse hagi esialgsete kostjate suhtes tagasivõetuks ning asja läbivaatamist alustatakse algusest peale. Riigi vastu esitati nõue kostjate asendamise hetkest, s.o 16. maist 2007. Sisuliselt jätkub menetlus eelmenetluse staadiumis, kus kohtul on kohustus kuulata ära vastaspoole seisukohad esitatud nõuete osas ning kohus kontrollib hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Kohus on lähtunud tekkinud menetlusliku olukorra lahendamisel põhjendatult kostjate asendamise faktist, leides, et seetõttu tuleb arvestada kostjate asendamise seisuga esitatud nõuete suhtes kohtu pädevust seda nõuet lahendada. Asja menetlemise jätkamine maakohtus ei annaks tulemust ka protsessiökonoomika osas, kuna asja läbivaatamine algaks algusest peale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asi tuleb saata maakohtule menetlemiseks.
8.Asja materjalidest nähtub, et A. Treial esitas hagi 04.01.1999 M. Treiali, A. Krusta ja K. Kutsari vastu. 24.04.2000 esitas hageja täiendava hagi taotledes kaasata täiendavalt kostjatena kohtutäiturid M. Mõttus ja M. Müller (tl 93). Maakohus jättis suulise määrusega kostja taotluse kostjate kaasamiseks rahuldamata põhjendusega, et hageja suurendas sisuliselt nõuet ning seda ei saa teha menetluses mitte osalenud kostjate suhtes (tl 104). 18.12.2000 peatas maakohus määrusega menetluse kuni Viljandi Maakohtus M. Treiali hagi A. Treiali vastu ühisvara jagamise nõudes ja A. Treiali vastuhagi pärandvara jagamise nõude asjas kohtuotsuse jõustumiseni (tl 167). 04.12.2000 tegi Viljandi Maakohus tsiviilasjas lahendi(tl 175). Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2001 otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega rahuldati A. Treiali hagi M. Treiali vastu pärandvara jagamise nõudes ja saadeti selles osas asi uueks läbivaatamiseks (tl 188) 24.04.2006 tegi Tartu Maakohus lahendi A. Treiali hagis pärandvara jagamise nõudes ja M. Treiali vastuhagis ühise tegutsemise lepingu tuvastamise nõudes. 31.01.2007 uuendas maakohus käesolevas tsiviilasjas menetluse ( II kd tl 209). 12.03.2007 toimunud eelistungil teatas hageja, et soovib kostjate asendamist (II kd tl 223). Asja materjalidest nähtub, et 16. mai 2007 aasta määrusega asendas maakohus senised kostjad uue kostjaga ning kohustas hagejat esitama uue hagiavalduse (tl 241). Hageja täitis nimetatud nõude ja esitas 13.06.2007 uue hagiavalduse (tl 249). 29.06.2007 tegi kohus kirjaga kostjale ettepaneku esitada hagiavaldusele kirjalik vastus (tl 264).
9.Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud mitmeid haginõudeid erinevate kostjate vastu, samuti esitanud halduskohtule kaebusi nii toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kui kahju hüvitamiseks. Riigikohtu 19.10.2005 halduskolleegiumi lahendi p. 16 kohaselt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kohtutäiturite tegevus oli õigusvastane osas, mis puudutab kõrvalhoone arestimist ( 3-3-1-46-05).
10.Ringkonnakohus möönab, et riigivastutuse seaduse tõlgendamisel kujundatud kohtupraktikast saab teha järelduse, et avalik-õiguslike ülesannete täitmisel enne 1. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis on esitatud pärast 1. jaanuari 2002, kuulub halduskohtu pädevusse. Käesoleval juhul on kahju tekkinud enne 01.01.2002, nimetatud kahju nõue esitati riigivõimukandjate (A. Krusta ja K. Kutsar) vastu samuti enne nimetatud tähtpäeva. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjana kaasati Eesti Vabariik alles 2007. aastal.
11.Ringkonnakohus märgib, et kostja asendamine saab toimuda tsiviilkohtumenetluses seadusest tulenevalt (TsMS § 209, 210 ja 211) või hageja taotlusel (TsMS § 208). Kui seadusest tuleneva poole asendamise korral on asendamine võimalik igas menetluse staadiumis ning menetlusse astunud poolele on menetluses tehtud toimingud siduvad, siis hageja taotlusel kostja asendamise või kaasamine on lubatavad kuni esimese astme kohtus kohtuliku arutamise lõppemiseni ning pärast asendamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Ringkonnakohtu arvates on kostja asendamise instituudi eesmärgiks samuti protsessiökonoomia, kuna menetlust tsiviilasjas siiski ei lõpetata, vaid menetlus jätkub, mis on hagejale oluliselt soodsam kui tarvidus uue menetluse alustamise järele. TsMS § 208 lg 3 viimases lauses sätestatud nõue, et asja läbivaatamist alustatakse algusest peale, teenib aga asendatud kostja huve.
12.Ringkonnakohus leiab, et kuna A. Treiali hagi on käesolevas asjas olnud kohtumenetluses alates 04.01.1999, samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks piisava täpsusega välja selgitanud, mis on käesolevas asjas hagi alus ja ese ning kes üldse saaksid olla kostjad, siis on otstarbekas ning kooskõlas menetlusökonoomia printsiibiga asja menetlemist jätkata maakohtus. Ringkonnakohtu arvates peab maakohus veelkord täpsustama hageja nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kontrollima, kas sama eseme suhtes samadel asjaoludel ei ole olemas jõustunud kohtulahendit.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.