Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
07. märts 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-51681
Tsiviilasi
OÜ UGpankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: OÜ UG(reg XXXX XXX);
esindajad
Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige RL (ik XXX,
Kohtuistungi aeg
26.02.2008
Kohtuistungil osalejad
võlgniku lepinguline esindaja: Anto Varik ajutine pankrotihaldur Andres Hermet
Lõpetada OÜ UG(reg XXX XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutisel pankrotihalduril Andres Hermet (isikukood XXX, asukoht XXX) likvideerida OÜ UG kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruse jõustumisest ja kustutada registrist. Likvideeritud OÜUG dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele RL (ik XXX, XXX). Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ UG pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankroti raugemise tõttu. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale.
Määrata ajutise halduri Andres Hermet (isikukood XXX, asukoht XXX) tasuks (15,5 töötundi tunnitasuga 1000 krooni) 15 500.- krooni ja vajalike kulutuste katteks 2277.50 krooni. Pankrotimenetluse kulud 17 777.50 krooni ajutisele haldurile kuuluvad tasumisele võlgniku emaettevõtte AS EG poolt. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Esitatud asjaolud OÜ UG esitas 12.12.2007 kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt oli äriühingu põhitegevuseks toitlustusteenuse osutamisega aadressil XXX. 19.04.2007.a. öeldi OÜ AK poolt EGAS-iga erakorraliselt üles XXX üürileping, mistõttu lõppes 19.04.2007.a. ka allüürileping AS EG ja OÜ UG vahel restoraniruumide kasutamiseks. Sellega seoses lõppes ka OÜ UG igapäevane majandustegevus. 2006.a. kasvasid OÜ UG laenukohustused kolmandate isikute ees 4 245 113 kroonini ja puhaskahjum ulatus 2006.a. 2 813 229 kroonini. Samas puudub ettevõttel igapäevane majandustegevus ja materiaalne põhivara, mille arvelt tekkinud võlgnevusi tasuda. Põhilise võlgnevuse moodustavad laenud emaettevõttelt ja konsolideeritud grupi ettevõttelt. Maksejõuetus on püsiv. Võlgnik palub kuulutada välja võlgniku pankrot. 14.01.2008. a kohtumäärusega algatas Harju Maakohus OÜUG pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks pankrotihalduri Andres Hermet . Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ UG maksejõuetu. Võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad vähemalt 4,8 miljonit krooni. Kuna hetkel on käimas menetlused endiste töötajate nõuete osas, võivad võlgniku kohustuste hulka lisanduda veel nõuete summad, mille suurust ei oska ajutine haldur tänase päeva seisuga täpselt hinnata. Ajutise halduri hinnangul puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata. Võlgniku varade väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga 0,00 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsivate makseraskuste alguseks võib pidada 2007 kevadet, sest siis lõppes majandustegevus seoses tegevuskoha üürilepingu lõpetamisega ja ettevõte ei suutnud leida uusi ärivõimalusi senises toitlustusteenuste pakkumise valdkonnas. Maksejõuetuse põhjuseks on ka juhatusepoolne rahavoogude väär prognoosimine ning riskide hindamine. Ajutine haldur on seisukohal, et tegemist on väljakujunenud maksejõuetusega. Puuduvad vahendid menetluskulude katteks ja reaalne võimalus vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt tuleb OÜ UG pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma arvamuse juurde. Võlgniku esindaja ei vaielnud vastu ajutise pankrotihalduri seisukohale lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. 26.02.2008.a toimunud kohtuistungil esitas ajutine haldur kohtule taotluse halduri tasu väljamõistmiseks, kus palus välja mõista ajutise halduri kohustuste täitmise eest tasuks ( 1000 krooni*15,5 töötundi) 15 500.- krooni ning vajalike kulutuste katteks 2277.50 krooni. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu suurusega. Võlgniku lepinguline esindaja kinnitas kohtuistungil, et ajutise halduri kulud on nõus tasuma emaettevõte AS EG. Kohtumääruse põhjendused.
Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse ja ajutise pankrothalduri arvamuse ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri hinnangul ulatuvad äriühingu võlad ligi 4,8 miljoni kroonini. Tegemist on väljakujunenud maksejõuetusega, mis ei oma ajutist iseloomu. Kohus leiab, et põhjendatud on ajutise pankrotihalduri seisukoht, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule juhatuse liikmele RL. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks (15,5 töötundi tunnitasuga 1000 krooni) 15 500.- krooni ja vajalike kulutuste katteks 2277.50 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks ja kulutuste katteks tuleb määrata 17 777.50 krooni. Kohus nõustub võlgniku lepinguline esindaja kinnitusega, et ajutise halduri kulud 17 777.50 krooni tasub võlgniku emaettevõte AS EG. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes pankrotiseaduse § 23 lg 1, § 29 lg 1, 4, § 130 lg 4 ja TsÜS § 46 lg 1 ning TsMS § 463 ja 465 kohus lahendab pankrotiavalduse pankroti raugemisega. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.