ZUVA RAKANAKA OÜ hagi T.R-i vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 24.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
T.R-i apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
61 810,50 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) ZUVA RAKANAKA OÜ (registrikood 12909537), lepingulised esindajad F.C ja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja (apellant) T.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1.
Pärnu Maakohtu 24.04.2023 otsus tühistada osas, milles hageja 01. ja 03.09.2021 esitatud nõue 50 000 € saamiseks rahuldati suuremas summas kui 38 189,50 €, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta nimetatud summat ületava 11 810,50 € nõue rahuldamata.
I.2.
Jätta rahuldamata hageja 09.12.2024 esitatud nõue kostjalt 11 810,50 € väljamõistmiseks.
I.3.
Tühistada p-s I.1 viidatud otsus osas, milles hagiga seotud menetluskuludest jäi kostja kanda enam kui 2⁄3 ja hageja kanda vähem kui 1⁄3, ning teha menetluskulude jaotuse kohta uus otsus.
I.4.
Jätta hagiga, kostja apellatsioonkaebusega ja kostja kassatsioonkaebusega seotud menetluskuludest 1⁄3 hageja ja 2⁄3 kostja kanda.
Tühistada p-s I.1 viidatud otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
I.6.
Ülejäänud osas jätta p-s I.1 viidatud otsus muutmata.
I.7.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
I.8.
Jätta tähelepanuta hageja nimel 28.03.2025 ja 02.04.2025 esitatud avaldused hagist loobumiseks.
II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
II.1.
Rahuldada hagi osaliselt.
II.2.
Mõista kostjalt T.R-ilt hageja ZUVA RAKANAKA OÜ kasuks välja 38 189,50 €.
II.3.
Hagiga, kostja apellatsioonkaebusega ja kostja kassatsioonkaebusega seotud menetluskuludest jätta 1⁄3 hageja ja 2⁄3 kostja kanda. Hageja 22.04.2022 määruskaebuse menetlemise kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.ZUVA RAKANAKA OÜ (hageja) esitas 01.09.2021 Pärnu Maakohtule T.R-i vastu hagi, mida täiendas 03.09.2021, nõudes kokku 50 000 € väljamõistmist.
(kostja)
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse ainuke liige 08.09.2015 – 14.11.2017. Samuti oli kostja hageja ainuosanik 08.09.2015–07.08.2018. Kostja võttis 01.09.2016 – 14.11.2017 hageja kontolt välja sularaha 92 495 € ja kandis oma isiklikule kontole 17 138 €. Väljavõetud sularaha ei kasutatud hageja huvides ega säilitatud kassas. Hageja ei saanud tehingute eest vastusooritusi ja tehingud ei olnud hageja huvides. Kostja rikkus tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju 109 633 €. Hageja nõudis hagis sellest 50 000 € hüvitamist.
1.2.Hageja taotles 21.02.2023 menetlusdokumendis vastusena kostja 30.01.2023 menetluslikule tasaarvestusavaldusele, et juhul, kui kohus peab kostja tasaarvestusavaldust põhjendatuks, tasaarvestaks kohus kostja tasaarvestusnõude hageja kahjunõude selle osaga, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses ei ole nõudnud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju ega ka põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppedes oli hageja kassas sularaha 40 589,33 €. Kostja maksis hageja kontolt oma kontole tagasi hagejale antud laenu. Lisaks tuleb hageja nõue kvalifitseerida alusetu rikastumise nõudena, kuid võttes arvesse hageja esile toodud viimast raha väidetava omandamise päeva, on see nõue aegunud. Kostja oli väidetavate rikkumiste ajal hageja juhatuse liige, sai hageja talle tekkinud kahjust teada juba rikkumiste ajal.
2 (7)
3.Kostja esitas 30.01.2023 menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas oma 26 674,29 € suuruse nõude hageja haginõudega. Kostja väidetel on ta nimetatud summa ulatuses täitnud hageja kohustusi.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi 24.04.2023 otsusega (vaidlustatud otsus). Hagiga seotud menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja hageja 22.04.2022 määruskaebusega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda. Maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt.
4.1.Maakohus tuvastas, et kostja oli 08.09.2015 – 14.11.2017 hageja juhatuse liige. Ta võttis 01.09.2016 – 02.11.2017 hageja pangakontolt välja sularaha 96 395 €, millest hageja tugineb käesolevas asjas osasummale 92 495 €. Lisaks tegi kostja 02.09.2016 – 30.10.2017 hageja (maakohtu otsuses ilmselgelt ekslikult: kostja) pangakontolt endale ülekandeid 22 106 € erinevate selgitustega „laenu tagastus“, „sularaha kassasse“, „osaline töötasu“, “laen“, „töötasu“. Hageja tugineb põhjendamatutele ülekannetele osasummas 17 138 €. Kokku võttis kostja enda käsutusse hagejalt 109 633 € (= 92 495 + 17 138).
4.2.Hageja pangakontolt sularaha väljavõtmisega ja raha enda kontole kandmisega rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Hoolas juhatuse liige ei võta osaühingu pangakontolt välja sularaha, dokumenteerimata selle kasutamist. Samuti ei kanna hoolas juhatuse liige äriühingu raha isiklikule kontole, säilitamata raamatupidamisdokumente ülekande õigusliku aluse kohta. Hoolas juhatuse liige tagab ühingu vara säilimise. Hageja ei saa tõendada, et kuludokumente ei ole olemas, ega seda, et neid tehinguid ei ole raamatupidamises dokumenteeritud. Samuti ei saa hageja tõendada, et kassas ei olnud sularaha. Samas saab kostja tõendada vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust. Kostja ei ole tõendanud sedagi, et tema juhatuse liikme ametisuhte lõppemise ajal oli hageja kassas sularaha 40 589,33 €.
4.3.Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt tegi ta 28.09.2015 – 16.10.2017 hagejale ülekandeid 7373,50 € selgitustega „laen“. See summa tuleb kostjale ülekantud summadest maha arvestada, sest selles ulatuses on kostja hagejale raha tagasi kandnud. Hageja väited varasemate laenumaksete kohta pole tõendatud. Hageja varalised vahendid vähenesid kostja tegevuse tulemusel 102 259,50 € võtta (=109 633–7373,50). See kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, samuti on täidetud muud kahju hüvitamise eeldused.
4.4.Hageja nõue on võimalik kvalifitseerida nii alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1028 alusel kui ka kahju hüvitamise nõudena ÄS § 187 lg 2 alusel. Alusetu rikastumise nõue oleks TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Nõue ÄS § 187 lg 2 alusel ei ole veel aegunud.
4.5.Kostja tõendas, et tal on hageja vastu 11 810,50 € suurune tasaarvestatav nõue. Hageja kahjunõue on suurem ja kui see kostja nõudega tasaarvestada, on hageja 50 000 € suurune kahjunõue ikkagi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hageja taotluse ja tasaarvestas kostja tasaarvestusnõude hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud.
POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsuse tegemise alused kostjale arusaadavad ja kohus ei ole neid piisavalt põhjendanud. Maakohtu otsus tugineb üksnes hageja paljasõnalistele väidetele ja tõenditele. Kostja esitatud tõendid ja selgitused on põhjendamatult jäetud arvestamata.
6.Hageja vaidles kaebusele vastu. 3 (7)
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.02.2024 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Poolte nõuete tasaarvestust puudutavas osas ringkonnakohus vaidlustatud otsust ei kontrollinud, märkides, et kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses ega maakohtu menetluses väiteid sellise tasaarvestuse lubamatuse kohta.
8.Kostja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 13.11.2024 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.1.Maakohus ei saanud tasaarvestada kostja menetluslikus tasaarvestusavalduses esitatud nõuet hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud. VÕS § 197 lg 1 näeb ette tasaarvestuse kujundusõigusena, mille teostamise tulemus on tasaarvestuse poolte nõuete lõppemine kattuvas ulatuses. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on (osaliselt) põhjendatud, oli kostja 30.01.2023 tasaarvestusavalduse tulemuseks VÕS § 197 lg 2 ls 1 järgi, et nii hageja hagis esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid kattuvas ulatuses. Seega, kui hageja esitas oma tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, siis ei olnud kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada. Sellises olukorras oli hageja tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu.
8.2.Hageja saanuks oma hagis esitamata nõudeosa tasaarvestada kostja nõudega enne kostja tasaarvestusavaldust, aga sellel viitavaid asjaolusid pole esile toodud. Hageja ei väida, et kostja tasaarvestusnõue oleks varem tasaarvestusega lõppenud.
8.3.Maakohus kohaldas valesti VÕS § 197 lg 2 ja jättis tähelepanuta, et kui kostja on teinud kehtiva tasaarvestusavalduse, siis on kostja nõue hageja vastu lõppenud. Seetõttu ei saa hageja enam oma menetlusvälist nõuet kostja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus rikkumist ei kõrvaldanud, kuigi maakohtu õiguslikke põhjendusi tulnuks tal kontrollida omal algatusel ja sõltumata poolte väidetest (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Ringkonnakohus pidanuks materiaalõiguse valele kohaldamisele reageerima ja selle rikkumise kõrvaldama. Jättes selle tegemata, rikkus ringkonnakohus ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 654 lg 4).
8.4.Lisaks oleks maakohus selgitamiskohustusest tulenevalt pidanud pooltega arutama hageja tasaarvestusavaldusest tulenevat õiguslikku olukorda ja kohalduvat materiaalõigust. Pärast olukorra selgitamist tulnuks anda hagejale võimalus otsustada, kas ta soovib vaidluse eset muuta või täiendada. Selgitamiskohustuse rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Kirjeldatud rikkumiste tõttu saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks koos juhisega, et tasaarvestusavaldustega seotud õiguslikku olukorda tuleb pooltega arutada.
8.5.Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et muid materiaalõiguse norme kohaldas maakohus õigesti.
9.Hageja suurendas pärast Riigikohtu lahendi ja ringkonnakohtu selgitustega tutvumist 09.12.2024 menetlusdokumendis oma nõuet 11 810,50 € võrra. Ringkonnakohus leidis 21.02.2025 määruses, et nõude suurendamine on erandkorras apellatsioonimenetluses lubatav, sest maakohus on sisuliselt hinnanud juba hageja nõuet ka algset summat ületavas osas.
10.Kostja märkis 17.03.2025 vastuses suurendatud nõudele, et ta jääb kõigi seniste seisukohtade juurde.
11.Hageja nimel esitas C.O 28.03. ja 02.04.2025 hagist loobumise avaldused. Ta selgitas, et on kantud juhatuse liikmena hageja registrikaardile. Hageja lepingulised esindajad vaidlesid C.O esindusõigusele vastu mh põhjendusega, et C.O on hageja juhatusest tagasi kutsutud osaniku 15.08.2024 ja 28.03.2025 otsustega.
4 (7)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati 11 810,50 € saamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi jätab kohus rahuldamata hageja suurendatud nõude samas summas. Osaliselt muutub maakohtu otsustatud menetluskulude jaotus ja hagiga seotud menetluskulud jaotuvad vastavalt hageja nõuete rahuldamise ulatusele. Maakohus peab hüvitatavad menetluskulud uuesti rahaliselt kindlaks määrama. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, kelle kaebuse alusel ei saa muutuda otsus selles lahendatud nõuete ja menetlusküsimuste osas talle kahjulikumaks. Maakohus jättis hageja 22.04.2022 määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda ja hageja seda otsustust ei vaidlustanud. Järelikult on nimetatud osas otsustus kulude jaotamise kohta TsMS § 456 lg 4 ls 2 järgi jõustunud ja seda ei saa enam muuta (v.a teistmise teel). Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas otsus ei jõustunud (TsMS § 456 lg 4 ls 3).
14.Hageja nimel esitas C.O 28.03. ja 02.04.2025 hagist loobumise avaldused. Need jäävad tähelepanuta, sest C.O ei tõendanud oma õigust hagejat esindada.
14.1.Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, kusjuures esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast (TsMS § 217 lg 1 ja lg 2 ls 2). Seega saab juriidilisest isikust poole nimel teha menetluses avaldusi ka tema juhatuse liige või muu seaduslik esindaja.
14.2.Seadusliku esindaja esindusõigust tõendab dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek (TsMS § 221 lg 1). C.O tugineb sellele, et ta on alates 14.11.2017 kantud hageja juhatuse liikmena äriregistri registrikaardile (dtl 554). Registrikanne juhatuse liikme kohta ei ole õigustloova tähendusega, st juhatuse liikme õiguste ja kohustuste tekkimine ega ka lõppemine pole seotud kande tegemisega (RKTKo 08.02.2005, 3-2-1-140-04, p 8). Hageja osaniku 15.08.2024 ja 28.03.2025 otsustega (dtl 543–544 ja 538–539) on C.O hageja juhatusest tagasi kutsutud ning tema volitused juhatuse liikmena lõpetatud alates 23.08.2024. C.O ei esitanud vaatamata ringkonnakohtu ettepanekule dokumenti, millest nähtuks tema õigus hagejat esindada ka pärast nimetatud kuupäeva.
15.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja ei tugine maakohtu rikkumistele tõendite hindamisel ega asjaolude tuvastamisel, vaid soovib üksnes järgida oma maakohtus juba esitatud vastuväiteid. Menetlusõiguse normide rikkumisele (v.a TsMS §-s 656 sätestatud rikkumised) tuleb tugineda apellatsioonitähtaja jooksul, mh tuleb apellatsioonitähtaja jooksul vaidlustada asjaolude tuvastamist maakohtus (TsMS § 652, RKTKm 10.01.2024, 2-2210693/39, p 12).
16.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu järeldust, et kostja rikkus oma kohustusi hageja juhatuse liikmena 01.09.2016 – 02.11.2017 ja põhjustas oma tegevusega hagejale kahju 102 259,50 €. Maakohus kohaldas tuvastatud asjaoludele õigesti ÄS § 187 lg 2 ja leidis põhjendatult, et haginõudega hõlmatud kahju tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kirjeldatud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja kaebus ei sisalda väiteid, millele tuleks vastata.
17.Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus kohaldas poolte tasaarvestuste hindamisel materiaalõiguse norme õigesti. Maakohtu õiguslikke põhjendusi kontrollib ringkonnakohus algatusel ja sõltumata kaebuse väidetest (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
17.1.Maakohus eksis, kui tasaarvestas kostja menetluslikus tasaarvestusavalduses esitatud nõude hageja nõude osaga, mida hageja 01. ja 03.09.2021 avaldustes veel ei esitanud. VÕS § 197 lg 1 näeb ette tasaarvestuse kujundusõigusena, mille teostamise tulemus on tasaarvestuse 5 (7)
poolte nõuete lõppemine kattuvas ulatuses. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on summas 11 810,50 € põhjendatud, oli kostja 30.01.2023 tasaarvestusavalduse tulemus VÕS § 197 lg 2 ls 1 järgi, et nii hageja hagis esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid selle summa ulatuses. Hageja esitas oma 21.02.2023 tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, aga sel ajal ei olnud kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada. Järelikult oli hageja 21.02.2023 tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu.
17.2.Kostja menetluslik tasaarvestus 11 810,50 € osas on maakohtu tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludel edukas. Nimetatud summa võrra väheneb kostjalt hageja kasuks välja mõistetav rahasumma. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta algne hagi rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 38 189,50 € (= 50 000 – 11 810,50) tasumist ja selle summa osas jääb vaidlustatud otsus muutmata.
18.Hageja 11 810,50 € võrra suurendatud nõue jääb rahuldamata aegumise tõttu.
18.1.Maakohtu tuvastatud asjaoludel rikkus kostja juhatuse liikme kohustusi 01.09.2016 – 02.11.2017. Ringkonnakohus nõustus eespool p-s 16 maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga, et hageja saab nõuda rikkumisest tingitud kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel.
18.2.Kostja vastas hageja nõude suurendamise avaldusele tõdemusega, et ta jääb seniste seisukohtade juurde. Maakohtu menetluses esitas kostja hageja nõudele aegumise vastuväite, mille sisu järgi tugines kostja kõigist hagiavalduses kirjeldatud rikkumistest tulenevate nõuete aegumisele. Mõlema avalduse koostoimes on kostja esitanud aegumise vastuväite ka suurendatud nõudele, st kohtul tuleb aegumise vastuväidet uuesti kontrollida suurendatud nõude osas (TsÜS § 143).
18.3.Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks (TsÜS§ 160 lg 1). Viidatud sätte järgi peatub ainult selle nõude aegumine, mis on kohtule hagiga esitatud. Kohtumenetlusnormid võimaldavad kohtumenetluse kestel algselt esitatud nõuet mh suurendada, kuid seejuures tuleb hagejal arvestada riskiga, et algselt esitamata jäetud nõude osa võib olla aegunud (nt RKTKm 11.05.2023, 2-17-5199/167, p 21).
18.4.Eespool p-s 18.1 kirjeldatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega (ÄS § 187 lg 3). Pooled ei toonud esile kokkulepet muu aegumistähtaja kohta. Viimasest maakohtu tuvastatud rikkumisest (02.11.2017) möödus enne nõude suurendamise avalduse esitamist (09.12.2024) enam kui viis aastat. Samuti oleks nõue aegunud, kui see kvalifitseerida VÕS § 1028 järgi (TsÜS § 151 lg 1). Seega on hageja nõue aegunud osas, milles ta soovis seda apellatsioonimenetluses suurendada.
18.5.Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1). Kui nõue on aegunud ja kostja aegumisele tugineb, siis pole vaja üldjuhul sama nõuet sisuliselt lahendada (RKTKKo 11.12.2002, 3-2-1-92-02, p 19). Neil kaalutlustel jääb hageja suurendatud nõue 11 810,50 € saamiseks aegumise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus märgib siiski, et tuvastatud asjaoludel (st võttes arvesse kostja rikkumisega tekitatud kahju summas 102 259,50 € ja sellest 11 810,50 € tasaarvestamist), ei oleks kostja vastuväidete järgi muid takistusi suurendatud nõude rahuldamisele.
19.Hagi rahuldamise ulatuse muutumise tõttu muudab ringkonnakohus vaidlustatud otsust ka menetluskulude jaotuse osas ning jaotab apellatsiooni- ja kassatsiooniastme kulud. Kõik senised hagiga seotud menetluskulud saab jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hageja nõuete rahuldamise ulatusele. Pärast nõude suurendamist on hageja nõue suunatud 61 810,50 € saamisele, millest rahuldatakse 38 189,50 € ehk umbes 2⁄3. Seetõttu on õiglane ja 6 (7)
põhjendatud, et kõigist senistest hagiga seotud menetluskuludest kannab kostja 2⁄3 ja hageja ülejäänud 1⁄3. Maakohus ei määranud kindlaks kostja menetluskulusid, mis olid seotud hageja nõuete lahendamisega. Järelikult tuleb kõik kulud uuesti kindlaks määrata maakohtus (vt nt RKTKo 22.05.2024, 2-22-10813/50, p 16).
20.Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.