Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-21-13719 RAKANAKA OÜ kasuks põhivõlg summas 50 000 eurot; Määrata kindlaks ja jätta ZUVA RAKANAKA OÜ menetluskulud M. K. `e kanda; kohustada M. K. `t tasuma ZUVA RAKANAKA OÜ menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni võla tasumiseni. Kostja kirjalikud vastuväited hagile

Lk 3 / 11

2-21-13719

Lk 4 / 11

2-21-13719 7.1 TsÜS § 151 lg.1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 151 lg.2 järgi alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Õiged on kostja väited, et VÕS § 1028 lg.1 järgi esitatud nõue on aegunud. Zuva Rakanaka OÜ sai rikkumisest ja õigustatud isikust teada samal ajal kui antud ülekanded teostati (esimene ülekanne teostati 02.09.2016 ja viimane ülekanne 30.10.2017) v. raha välja võeti (esimene väljavõtmine 01.09.2016 ja viimane väljavõtmine 02.11.2017) (I toimik tl. 167 – 174). Aegumistähtaeg 3 aastat. Seega alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegusid hiljemalt 2020 aastal, aga hagi esitati kohtule alles 01.09.2021.

2-21-13719 a) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ( ÄS § 187 lg.1, TsÜS § 35); b) osaühingule on tekkinud v. tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg.1, § 128); c) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg.4); d) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest s.t. ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg.2 teine lause). Tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumise tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-197-13 p.14, 3-2-1129-15 p.13.

Lk 6 / 11

2-21-13719 10.2 .Kostja poolt 30.01.2023 esitatud väljavõte kassaraamatust 2 lehel ainuüksi ei tõenda raamatupidamise nõuetekohast pidamist ja korraldamist. Kostja ei ole tõendanud raamatupidamise pidamist vastavalt RPS § 4 p.2 , 3 ja 5. Kostja ei ole kohtule esitanud kassaraamatus märgitud kuludokumente. Üksnes viitamine väljamineku ja sissetuleku dokumentidele ei ole raamatupidamise nõuetekohane korraldamine. Äriühingu juhatusel on raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustus. Kostja poolt kohtule esitatud kassaraamatu väljavõtte kohaselt oleks pidanud 30.10.2017 seisuga kassas olema 40 589.33 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid kassaraha üleandmise kohta uuele juhatuse liikmele. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu s.o. raha puudumist kassas. Kostja saab aga raha olemasolu v. üleandmist tõendada (kostja oli juhatuse liige kuni 17.11.2017). 10.3 Kostja on esitanud kohtule enda pangakonto väljavõtte , mille kohaselt on ta perioodil 28.09.2015 – 16.10.2017 teinud hageja kontole ülekandeid kokku summas 7373.50 eurot selgitustega „laen“ (II toimik tl.6-7). Kohus leiab, et nimetatud laenumaksed tuleb kostjale ülekantud summadest maha arvestada, kuna selles ulatuses on kostja hagejale raha tagasi kandnud. Hageja väited varasemate laenumaksete kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud.

2-21-13719 toimik tl.9). Kohus leiab, et käendajana OÜ Lasten Grupp kohustuse täitnud M. K. saab enda poolt tasutud summat 11 300.53 hageja nõudega tasaarvestada. Kostja on menetluses 30.01.2023 esitanud taotluse antud summa tasaarvestamiseks hageja nõudega. VÕS § 152 lg.1 järgi põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. 14.1 Kostja väitel tasus ta hageja eest ka maksekäsu kiirmenetluses 2-17-114198 AS FEB kasuks hagejalt välja mõistetud summa kokku 2473.18 eurot ja Saku Läte OÜ-le 107.37 eurot ja Julianus Inkasso OÜ-le 115.24 eurot. Kostja väitel on ta tasunud hageja eest veel Karu Katus OÜ-le 3909 eurot, millele lisandusid täituri tasud. Kostja on taotlenud 30.01.2023 antud summade tasaarvestamist hageja nõudega. 14.2 Kostja on esitanud kohtule Pärnu Maakohtu maksekäsu 2-17-114198/11.09.2017, millega M. K. `t on kohustatud tasuma AS FEB-ile kõrvalnõuded 333.02 eurot ning hüvitama riigilõivu 71.52 eurot ja menetluskulu 20 eurot ,samuti on kohustatud tasuma viivised kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni (II toimik tl. 10-11). Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse 07.01.2019 , mille kohaselt on ta tasunud AS-le FEB 509.97 eurot selgitusega „Lasten Grupp OÜ võlgnevuse tasumine“ ( II toimik tl.12). Kostja poolt hageja eest/käendajana tasutud summat 509.97 saab hageja nõudega tasaarvestada. 14.3 Kostja on esitanud kohtule Pärnu Maakohtu maksekäsu 2-17-111494/14.07.2017, millega M. K. `t ja OÜ Lasten Grupp on solidaarselt kohustatud tasuma OÜ-le Karu Katus põhinõuded 2000 eurot, riigilõiv 117.30 eurot , menetluskulu 20 eurot. Täiendavalt on OÜ Lasten Grupp OÜ-d kohustatud tasuma OÜ-le Karu Katus põhinõue 1026.29 eurot ja kõrvalnõuded 883.68 eurot (II toimik tl. 15-16). Kostja väitel on ta tasunud hageja eest OÜ-le Karu Katus 3909 eurot. Kostja ei ole antud summa tasumise kohta kohtule tõendeid esitanud. Ainuüksi maksekäsu määrus ei tõenda , et summad on tasunud kostja M. K. . VÕS § 152 lg.1 järgi põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Nimetatu tähendab , et tasumata ulatuses nõue üle ei lähe. 14.4 Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse 02.11.2017, mille kohaselt on ta Julianus Inkasso OÜ-le tasunud 115.24 eurot selgitusega „OÜ Lasten Grupp arve“ (II toimik tl. 14). Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse 20.02.2018 , mille kohaselt on ta tasunud OÜ-le Saku Läte 207.37 eurot , selgitusega arvete tasumine Lasten Grupp OÜ eest“ (II toimik tl. 13). Ainuüksi arvete tasumine ja kostja enda poolt märgitud arve selgitus ei tõenda, et kostja on tasunud hageja kohustuse. Kostja ei ole muid tõendeid (arved) kohtule esitanud ja seega ei ole ka tasaarvestus põhjendatud. 14.5 VÕS § 197 lg.1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Lg.2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele selliseid vastuväiteid , mis välistavad täielikult v. osaliselt nõude maksmapaneku. Seega , kui pool on esitanud teise poole nõudele vastuväite , et ta on nõude tasaarvestanud oma nõudega ja teine pool väidab, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama , kas vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Selline on ka kohtupraktika – RKL 32-1-129-11 , 3-2-1-59-10 ja 3-2-1-162-13. Lk 8 / 11

2-21-13719

14.6 Arvestades eeltoodut on kostjal põhjendatud tasaarvestatav nõue kokku summas 11 300.53 + 509.97 = 11 810.50 eurot. Hageja on 21.02.2023 menetlusdokumendis esitanud taotluse, et kui kostjal on tasaarvestatav nõue siis see tasaarvestada ülejäänud kahjuga mida hageja ei nõua, kuna hagejale tekitatud kahju on 109 633 eurot, aga hageja nõuab ainult 50 000 euro hüvitamist. Kohus nõustub hagejaga, et hüvitatav nõue on 109 633 – 7373.50 = 102 259.50 eurot (otsuse p.11) ja kui nõuded tasaarvesta ( 102 259.50 – 11 810.50) siis on hageja kahjunõue summas 50 000 eurot ikkagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades eeltoodud põhjendusi kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 50 000 eurot. Menetluskulud

2-21-13719 on 100 eurot, mis on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud õigusabikulu tunnihinne ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab, et p.5 määruskaebuse koostamise kulud 250 eurot tuleb jätta hageja enda kanda. P- des 1- 4 toodud kulud 6,5 tundi kokku summas 650 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud arvestades esitatud hagiavaldust ca 7 lehel ja kulud tuleb jätta kostja kanda. P-des 6- 9 nimetatud kulud 4 tundi kokku summas 400 eurot on põhjendatud osaliselt ja põhjendatud kulu ei ole P.8 kohtudokumentidega tutvumise kulu 0,5 tunni ulatuses. P.8 on põhjendatud kulu kokku 1 tunni ulatuses ( 100 eurot) arvestades, et kohtutoimik ei ole mahukas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku riigilõiv 1000 + õigusabikulud 1000 eurot = 2000 eurot. 15.2 Kostja põhjendatud kulud seoses hageja määruskaebusega on alljärgnevad: 28.04.2022 määruskaebusega tutvumine 0,15 min 40 eurot ja 25.05.2022 määruskaebusega tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine 2 tundi 10 min s.o. 346.67 eurot. Kohus leiab, et kulud 2 tundi ja 25 minutit on põhjendatud arvestades , et vastus määruskaebusele on sisuliselt 2 lehel (kohus arvestab keskmiselt ühe lk koostamise kulu 1 tund) ja vastuse koostamisele lisandub määruskaebusega tutvumine + analüüs. Kostja esindaja advokaat Katrin Paulus`e tunnihinne 160 eurot + käibemaks 20% on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud arvestades , et tegemist on mõnevõrra keerukama vaidlusega ja advokaadi tunnihinnet 160 eurot + käibemaks s.o. kokku 192 eurot on kinnitanud ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-159-16 p.24. Seega on kostja kulud seoses hageja määruskaebusega põhjendatud kokku summas 386.67 eurot + käibemaks 20 % = 464 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Tehes tasaarvestuse kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 2000 eurot – 464 = 1536 eurot. Samuti kuulub hageja nõudel vastavalt TsMS § 177 lg.4 kostjalt väljamõistmisele viivis menetluskulude tasumisega viivitamisel. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2025 otsuse resolutsioon: I.

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Pärnu Maakohtu 24.04.2023 otsus tühistada osas, milles hageja 01. ja 03.09.2021 esitatud nõue 50 000 € saamiseks rahuldati suuremas summas kui 38 189,50 €, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta nimetatud summat ületava 11 810,50 € nõue rahuldamata. I.2. Jätta rahuldamata hageja 09.12.2024 esitatud nõue kostjalt 11 810,50 € väljamõistmiseks. I.3. Tühistada p s I.1 viidatud otsus osas, milles hagiga seotud menetluskuludest jäi kostja kanda enam kui 2⁄3 ja hageja kanda vähem kui 1⁄3, ning teha menetlus¬kulude jaotuse kohta uus otsus. I.4. Jätta hagiga, kostja apellatsioonkaebusega ja kostja kassatsioonkaebusega seotud menetluskuludest 1⁄3 hageja ja 2⁄3 kostja kanda. I.5. Tühistada p s I.1 viidatud otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. I.6. Ülejäänud osas jätta p s I.1 viidatud otsus muutmata. I.7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Lk 10 / 11

2-21-13719 I.8. Jätta tähelepanuta hageja nimel 28.03.2025 ja 02.04.2025 esitatud avaldused hagist loobumiseks. II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Rahuldada hagi osaliselt. II.2. Mõista kostjalt M. K. elt hageja ZUVA RAKANAKA OÜ kasuks välja 38 189,50 €. II.3. Hagiga, kostja apellatsioonkaebusega ja kostja kassatsioonkaebusega seotud menetluskuludest jätta 1⁄3 hageja ja 2⁄3 kostja kanda. Hageja 22.04.2022 määruskaebuse menetlemise kulud jätta hageja kanda.

Lk 11 / 11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.