lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13719/58

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 13.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13719/58
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1665
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 197 lg 1, 2Tasaarvestuse mõisteÄS § 187 lg 2Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramineTsMS § 652 lg 8Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 691

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-13719/33Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval24.04.20232-21-13719/69Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.04.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-23-2073/76Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.10.20252-22-7300/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.04.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-21-13719

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. november 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare

Kohtuasi

ZUVA RAKANAKA OÜ hagi Made Kotkase vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Made Kotkase kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

50 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja ZUVA RAKANAKA OÜ, seaduslik esindaja Priit Janu Kostja Made Kotkas, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13719 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Made Kotkase kassatsioonkaebus osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsÜS § 151 lg 1Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
1.ZUVA RAKANAKA OÜ (hageja) esitas 1. septembril 2021 Pärnu Maakohtule Made Kotkase (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 50 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse ainuke liige alates 8. septembrist 2015 kuni 14. novembrini 2017. Samuti oli kostja hageja ainuosanik 8. septembrist 2015 kuni 7. augustini 2018. Kostja võttis ajavahemikus 1. septembrist 2016 kuni 14. novembrini 2017 hageja kontolt välja sularaha 92 495 eurot ja kandis oma isiklikule kontole 17 138 eurot. Väljavõetud sularaha ei kasutatud hageja huvides ega säilitatud kassas. Hageja ei saanud tehingute eest vastusooritusi ja tehingud ei olnud hageja huvides. Kostja rikkus tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju 109 633 eurot. Hageja nõudis hagis sellest 50 000 euro hüvitamist.

2-21-13719 Hageja taotles 21. veebruari 2023. a menetlusdokumendis vastusena kostja 30. jaanuari 2023. a menetluslikule tasaarvestusavaldusele, et juhul, kui kohus peab kostja tasaarvestusavaldust põhjendatuks, tasaarvestaks kohus kostja tasaarvestusnõude hageja kahjunõude selle osaga, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses ei ole nõudnud.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju ega ka põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppedes oli hageja kassas sularaha 40 589 eurot 33 senti. Kostja maksis hageja kontolt oma kontole tagasi hagejale antud laenu. Lisaks tuleb hageja nõue kvalifitseerida alusetu rikastumise nõudena, kuid see nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 järgi aegunud. Kuna kostja oli väidetavate rikkumiste ajal hageja juhatuse liige, sai hageja talle tekkinud kahjust teada juba rikkumiste ajal. Hagi esitamise ajaks on kahjust teadasaamisest möödunud rohkem kui kolm aastat.
30.jaanuaril 2023 esitas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas oma 26 674 euro 29 sendi suuruse nõude hageja haginõudega. Kostja väidetel on ta selle summa ulatuses täitnud hageja kohustusi.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 24. aprilli 2023. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50 000 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue võimalik kvalifitseerida nii alusetu rikastumise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel kui ka kahju hüvitamise nõudena äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel. Maakohus nõustus kostjaga, et kui kvalifitseerida hageja nõue alusetu rikastumise nõudena, on see nõue TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Samas ei ole aegunud kahju hüvitamise nõue ÄS § 187 lg 2 alusel. Hoolas juhatuse liige ei võta osaühingu pangakontolt välja sularaha, dokumenteerimata selle kasutamist. Samuti ei kanna hoolas juhatuse liige äriühingu raha isiklikule kontole, säilitamata raamatupidamisdokumente ülekande õigusliku aluse kohta. Hoolas juhatuse liige tagab ühingu vara säilimise. Hageja ei saa tõendada, et kuludokumente ei ole olemas, ega seda, et neid tehinguid ei ole raamatupidamises dokumenteeritud. Samuti ei saa hageja tõendada, et kassas ei olnud sularaha. Samas saab kostja tõendada vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust. Kostja ei ole tõendanud, et tema juhatuse liikme ametisuhte lõppemise ajal oli hageja kassas sularaha 40 589 eurot 33 senti. Kostja on tõendanud, et tal on hageja vastu 11 810 euro 50 sendi suurune tasaarvestatav nõue. Hageja kahjunõude kogusuurus on 102 259 eurot 50 senti ja kui see kostja nõudega tasaarvestada, on hageja 50 000 euro suurune kahjunõue ikkagi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hageja taotluse ja tasaarvestas kostja tasaarvestusnõude hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsuse tegemise alused kostjale arusaadavad ja kohus ei ole neid piisavalt põhjendanud. Maakohtu otsus tugineb üksnes hageja paljasõnalistele väidetele ja tõenditele. Kostja esitatud tõendid ja selgitused on põhjendamatult jäetud arvestamata.

2(5)

2-21-13719

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. veebruari 2024. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebus on äärmiselt pealiskaudne ja selle väited ei anna alust otsust tühistada. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Poolte nõuete tasaarvestust puudutavas osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrollinud, märkides, et kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses ega maakohtu menetluses väiteid sellise tasaarvestuse lubamatuse kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse resolutsioonis poolte menetluses esitatud nõuded rahuldatud osas. Seega ei saa menetlusliku tasaarvestusega tasaarvestada menetluses esitamata nõuet. Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 445 lg 1 teist lauset, TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat põhjendamiskohustust ja materiaalõiguse norme, kui jättis maakohtu otsuse vaatamata väärale tasaarvestusele tühistamata.
8.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei saanud tasaarvestada kostja menetluslikus tasaarvestusavalduses esitatud nõuet hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud, ja põhjendab seda alljärgnevalt.
10.1.Hageja nõuab hagis kostja tekitatud kahju osalist hüvitamist. Kolleegium märgib, et hagejal on õigus esitada kahjunõue ka ainult osaliselt ja üksnes sellest ei saa järeldada, et hageja oleks ülejäänud nõudeosast loobunud. Kostja esitas maakohtus 30. jaanuaril 2023 menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas tal hageja vastu oleva 26 674 euro 29 sendi suuruse nõude hageja 50 000 euro suuruse haginõudega. Seejärel palus hageja vastusena kostja tasaarvestusavaldusele 21. veebruari 2023. a menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus peab kostja tasaarvestusnõuet põhjendatuks, tasaarvestataks kostja nõue mitte hagis esitatud nõudeosaga, vaid selle nõudeosaga, mida hageja hagis ei nõudnud.

3(5)

2-21-13719

10.2.VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause sätestab tasaarvestuse õigusliku tagajärje ja selle kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on tasaarvestus kujundusõigus, mille teostamise tulemuseks on see, et tasaarvestuse poolte nõuded lõpevad kattuvas ulatuses.
10.3.Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest vt ka (RKTKo 04.11.2014, 3-2-1-94-14, p 14). VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on (osaliselt) põhjendatud (vt maakohtu otsuse p 14.6), oli kostja 30. jaanuari 2023. a tasaarvestusavalduse tulemuseks VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi see, et nii hageja hagis esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid kattuvas (ehk kohtu tuvastatud) ulatuses. Seega, kui hageja esitas oma tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, siis ei olnud kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada. Sellises olukorras oli hageja tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu.
11.Hageja saanuks oma hagis esitamata nõudeosa tasaarvestada kostja nõudega enne kostja tasaarvestusavaldust, kuid asjaolusid, millest nähtuks, et ta seda tegi, ei ole käesolevas asjas kohtu ette toodud. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja tasaarvestusnõue oleks juba varem tasaarvestusega lõppenud. Seega, kui hageja ei ole kasutanud oma hagis esitamata nõudeosa enne kostja tasaarvestusavaldust selleks, et see nõudeosa kostja nõudega tasaarvestada, peab ta leppima sellega, et kostja nõue lõpeb selle hagis esitatud nõudeosa tasaarvestusega.
12.Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus valesti VÕS § 197 lg-t 2 ja jättis tähelepanuta, et kui kostja on teinud kehtiva tasaarvestusavalduse, siis on kostja nõue hageja vastu lõppenud, mistõttu ei saa hageja enam oma menetlusvälist nõuet kostja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud.
13.Kolleegiumi järjepideva praktika kohaselt on õiguse kohaldamine kohtu ülesanne tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ning seda sõltumata poolte väidetest (vt nt RKTKo 2-20-10384/125, p 12). TsMS § 652 lg 8 kohaselt ei ole ka ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega ja see tähendab, et ringkonnakohus kohaldab materiaalõigust ise (vt RKTKo 03.04.2024, 2-21-9962/62, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodust tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu materiaalõiguse normi valele kohaldamisele reageerima, selle rikkumise kõrvaldama ja VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 alusel kontrollima, kas hageja tasaarvestusavaldusel on materiaalõiguslikud tagajärjed või mitte. Jättes selle tegemata, rikkus ringkonnakohus ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 654 lg 4).
14.Lisaks oleks maakohus selgitamiskohustusest tulenevalt pidanud pooltega arutama hageja tasaarvestusavaldusest tulenevat õiguslikku olukorda ja seetõttu kohalduvaid materiaalõiguse norme. Pärast olukorra selgitamist tulnuks anda hagejale võimalus otsustada, kas ta soovib vaidluse eset muuta või täiendada. Selgitamiskohustuse rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus.
15.Eeltoodud rikkumiste tõttu tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tasaarvestusavaldustega seotud õiguslikku olukorda pooltega arutada ja asi käesolevas otsuses viidatud õigusnormide kohaldamise kohta antud selgitusi arvestades uuesti

4(5)

2-21-13719 lahendada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et muid materiaalõiguse norme on maakohus praeguses asjas õigesti kohaldanud.

16.Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt ringkonnakohtu otsustada. Kolleegium märgib, et juhul, kui asja uuel läbivaatamisel otsustatud menetluskulude jaotuse järgi peab hageja kandma mingi osa kostja menetluskuludest, tuleks kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, et kostja apellatsioonkaebus oli sisutu ja alles kassatsioonkaebuses on kostja selgitanud, miks nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus on tema arvates ebaõige. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval