1.ZUVA RAKANAKA OÜ (hageja) esitas 1. septembril 2021 Pärnu Maakohtule Made Kotkase (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 50 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse ainuke liige alates 8. septembrist 2015 kuni 14. novembrini 2017. Samuti oli kostja hageja ainuosanik 8. septembrist 2015 kuni 7. augustini 2018. Kostja võttis ajavahemikus 1. septembrist 2016 kuni 14. novembrini 2017 hageja kontolt välja sularaha 92 495 eurot ja kandis oma isiklikule kontole 17 138 eurot. Väljavõetud sularaha ei kasutatud hageja huvides ega säilitatud kassas. Hageja ei saanud tehingute eest vastusooritusi ja tehingud ei olnud hageja huvides. Kostja rikkus tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju 109 633 eurot. Hageja nõudis hagis sellest 50 000 euro hüvitamist.
2-21-13719 Hageja taotles 21. veebruari 2023. a menetlusdokumendis vastusena kostja 30. jaanuari 2023. a menetluslikule tasaarvestusavaldusele, et juhul, kui kohus peab kostja tasaarvestusavaldust põhjendatuks, tasaarvestaks kohus kostja tasaarvestusnõude hageja kahjunõude selle osaga, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses ei ole nõudnud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju ega ka põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppedes oli hageja kassas sularaha 40 589 eurot 33 senti. Kostja maksis hageja kontolt oma kontole tagasi hagejale antud laenu. Lisaks tuleb hageja nõue kvalifitseerida alusetu rikastumise nõudena, kuid see nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 järgi aegunud. Kuna kostja oli väidetavate rikkumiste ajal hageja juhatuse liige, sai hageja talle tekkinud kahjust teada juba rikkumiste ajal. Hagi esitamise ajaks on kahjust teadasaamisest möödunud rohkem kui kolm aastat.
30.jaanuaril 2023 esitas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas oma 26 674 euro 29 sendi suuruse nõude hageja haginõudega. Kostja väidetel on ta selle summa ulatuses täitnud hageja kohustusi.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 24. aprilli 2023. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50 000 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue võimalik kvalifitseerida nii alusetu rikastumise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel kui ka kahju hüvitamise nõudena äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel. Maakohus nõustus kostjaga, et kui kvalifitseerida hageja nõue alusetu rikastumise nõudena, on see nõue TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Samas ei ole aegunud kahju hüvitamise nõue ÄS § 187 lg 2 alusel. Hoolas juhatuse liige ei võta osaühingu pangakontolt välja sularaha, dokumenteerimata selle kasutamist. Samuti ei kanna hoolas juhatuse liige äriühingu raha isiklikule kontole, säilitamata raamatupidamisdokumente ülekande õigusliku aluse kohta. Hoolas juhatuse liige tagab ühingu vara säilimise. Hageja ei saa tõendada, et kuludokumente ei ole olemas, ega seda, et neid tehinguid ei ole raamatupidamises dokumenteeritud. Samuti ei saa hageja tõendada, et kassas ei olnud sularaha. Samas saab kostja tõendada vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust. Kostja ei ole tõendanud, et tema juhatuse liikme ametisuhte lõppemise ajal oli hageja kassas sularaha 40 589 eurot 33 senti. Kostja on tõendanud, et tal on hageja vastu 11 810 euro 50 sendi suurune tasaarvestatav nõue. Hageja kahjunõude kogusuurus on 102 259 eurot 50 senti ja kui see kostja nõudega tasaarvestada, on hageja 50 000 euro suurune kahjunõue ikkagi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hageja taotluse ja tasaarvestas kostja tasaarvestusnõude hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsuse tegemise alused kostjale arusaadavad ja kohus ei ole neid piisavalt põhjendanud. Maakohtu otsus tugineb üksnes hageja paljasõnalistele väidetele ja tõenditele. Kostja esitatud tõendid ja selgitused on põhjendamatult jäetud arvestamata.
2(5)
2-21-13719
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. veebruari 2024. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebus on äärmiselt pealiskaudne ja selle väited ei anna alust otsust tühistada. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Poolte nõuete tasaarvestust puudutavas osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrollinud, märkides, et kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses ega maakohtu menetluses väiteid sellise tasaarvestuse lubamatuse kohta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse resolutsioonis poolte menetluses esitatud nõuded rahuldatud osas. Seega ei saa menetlusliku tasaarvestusega tasaarvestada menetluses esitamata nõuet. Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 445 lg 1 teist lauset, TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat põhjendamiskohustust ja materiaalõiguse norme, kui jättis maakohtu otsuse vaatamata väärale tasaarvestusele tühistamata.
8.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei saanud tasaarvestada kostja menetluslikus tasaarvestusavalduses esitatud nõuet hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud, ja põhjendab seda alljärgnevalt.
10.1.Hageja nõuab hagis kostja tekitatud kahju osalist hüvitamist. Kolleegium märgib, et hagejal on õigus esitada kahjunõue ka ainult osaliselt ja üksnes sellest ei saa järeldada, et hageja oleks ülejäänud nõudeosast loobunud. Kostja esitas maakohtus 30. jaanuaril 2023 menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas tal hageja vastu oleva 26 674 euro 29 sendi suuruse nõude hageja 50 000 euro suuruse haginõudega. Seejärel palus hageja vastusena kostja tasaarvestusavaldusele 21. veebruari 2023. a menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus peab kostja tasaarvestusnõuet põhjendatuks, tasaarvestataks kostja nõue mitte hagis esitatud nõudeosaga, vaid selle nõudeosaga, mida hageja hagis ei nõudnud.
3(5)
2-21-13719
10.2.VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause sätestab tasaarvestuse õigusliku tagajärje ja selle kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on tasaarvestus kujundusõigus, mille teostamise tulemuseks on see, et tasaarvestuse poolte nõuded lõpevad kattuvas ulatuses.
10.3.Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest vt ka (RKTKo 04.11.2014, 3-2-1-94-14, p 14). VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on (osaliselt) põhjendatud (vt maakohtu otsuse p 14.6), oli kostja 30. jaanuari 2023. a tasaarvestusavalduse tulemuseks VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi see, et nii hageja hagis esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid kattuvas (ehk kohtu tuvastatud) ulatuses. Seega, kui hageja esitas oma tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, siis ei olnud kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada. Sellises olukorras oli hageja tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu.
11.Hageja saanuks oma hagis esitamata nõudeosa tasaarvestada kostja nõudega enne kostja tasaarvestusavaldust, kuid asjaolusid, millest nähtuks, et ta seda tegi, ei ole käesolevas asjas kohtu ette toodud. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja tasaarvestusnõue oleks juba varem tasaarvestusega lõppenud. Seega, kui hageja ei ole kasutanud oma hagis esitamata nõudeosa enne kostja tasaarvestusavaldust selleks, et see nõudeosa kostja nõudega tasaarvestada, peab ta leppima sellega, et kostja nõue lõpeb selle hagis esitatud nõudeosa tasaarvestusega.
12.Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus valesti VÕS § 197 lg-t 2 ja jättis tähelepanuta, et kui kostja on teinud kehtiva tasaarvestusavalduse, siis on kostja nõue hageja vastu lõppenud, mistõttu ei saa hageja enam oma menetlusvälist nõuet kostja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud.
13.Kolleegiumi järjepideva praktika kohaselt on õiguse kohaldamine kohtu ülesanne tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ning seda sõltumata poolte väidetest (vt nt RKTKo 2-20-10384/125, p 12). TsMS § 652 lg 8 kohaselt ei ole ka ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega ja see tähendab, et ringkonnakohus kohaldab materiaalõigust ise (vt RKTKo 03.04.2024, 2-21-9962/62, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodust tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu materiaalõiguse normi valele kohaldamisele reageerima, selle rikkumise kõrvaldama ja VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 alusel kontrollima, kas hageja tasaarvestusavaldusel on materiaalõiguslikud tagajärjed või mitte. Jättes selle tegemata, rikkus ringkonnakohus ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 654 lg 4).
14.Lisaks oleks maakohus selgitamiskohustusest tulenevalt pidanud pooltega arutama hageja tasaarvestusavaldusest tulenevat õiguslikku olukorda ja seetõttu kohalduvaid materiaalõiguse norme. Pärast olukorra selgitamist tulnuks anda hagejale võimalus otsustada, kas ta soovib vaidluse eset muuta või täiendada. Selgitamiskohustuse rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus.
15.Eeltoodud rikkumiste tõttu tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tasaarvestusavaldustega seotud õiguslikku olukorda pooltega arutada ja asi käesolevas otsuses viidatud õigusnormide kohaldamise kohta antud selgitusi arvestades uuesti
4(5)
2-21-13719 lahendada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et muid materiaalõiguse norme on maakohus praeguses asjas õigesti kohaldanud.
16.Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt ringkonnakohtu otsustada. Kolleegium märgib, et juhul, kui asja uuel läbivaatamisel otsustatud menetluskulude jaotuse järgi peab hageja kandma mingi osa kostja menetluskuludest, tuleks kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, et kostja apellatsioonkaebus oli sisutu ja alles kassatsioonkaebuses on kostja selgitanud, miks nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus on tema arvates ebaõige. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.