Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

AS E esitas 08.08.2007.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse LB vastu 6891,32 krooni väljamõistmiseks. 27.08.2007.a tehti võlgnikule makseettepanek, millele LB esitas 19.09.2007.a vastuväite. 19.09.2007.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.10.2007.a esitas AS E kohtule hagi LB vastu põhivõla 3446,16 krooni ja viivise 3445,16 krooni, kokku 6891,32 krooni väljamõistmiseks. Kostja vaidles hagile vastu. 07.12.2007.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Ühtlasi märkis hageja, et on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Kohus teatas kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest ja andis vastamiseks tähtaja. Kostja ei vaielnud hagist loobumise avaldusele vastu. Samas taotles kostja hagejalt õigusabikulude väljamõistmist summas 1600 krooni. Kohus edastas menetluskulude väljamõistmise taotluse hagejale. Hageja selle suhtes kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Tulenevalt TsMS § 429 lg 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas asjas menetluse. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3446,16 krooni. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” on tsiviilasjalt hinnaga kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja taotlus mõista hagejalt välja menetluskulud summas 1600 krooni. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Hageja palus tagastada pool riigilõivust. AS-i E eest tasus riigilõivu Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR. Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR tasus 30.07.2007.a riigilõivu summas 250 krooni. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2900072123. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv tagastada summas 125 krooni.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.