Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Lääne – Virumaa, erastamise eriarve nr xxx SEB Eesti Ühispangas, viitenumber xxx ) kasuks. Mõista A K (isikukood: xxx registreeritud elukoht: xxx ; tegelik elukoht: xxx) välja viivis järelmaksuvõla tasumata jäägilt (29 700.- kroonilt (kakskümmend üheksa tuhat seitsesada krooni ja 00 senti)) suuruses 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas järelmaksuvõla tasumisega viivitamise iga päeva eest alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast kuni järelmaksuvõla täieliku kustutamiseni A K poolt Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) (registrikood: xxx , asukohaga: Kreutzwaldi 5, 44314, Rakkvere linn, Lääne – Virumaa, erastamise eriarve nr. xxx SEB Eesti Ühispangas, viitenumber xxx ) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna A K kanda. Välja mõista A K (isikukood: xxx , registreeritud elukoht: xxx ; tegelik elukoht: xxx) riigilõiv 2 500.- krooni (kaks tuhat viissada krooni ja 00 senti) riigituludesse. A K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. xxx (Hansapangas konto nr. xxx ). Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus: „A K, tsiviiltoimik nr.2 – 05 – 15603, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt ja nõuetekohaselt riigilõivu tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Saata käesolev kohtuotsus viivitamatult koos A K poolt kohtule esitatud omakäelise selgituse fotoärakirjaga, mille kohaselt langes A K kelmuse ohvriks, Viru Ringkonnaprokuratuurile A K poolt esitatud faktide kontrollimiseks ning seisukoha võtmiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Eesti Vabariik (esindaja Lääne – Viru Maavalitsus) on esitanud kohtule hagiavalduse A K vastu 29 700.- krooni maa ostu – müügilepingu järgse järelmaksuvõla, 1 485.- krooni intresside ning 12 648.45 viiviste nõudes, aga samuti nõudega mõista A K välja viivis järelmaksuvõla tasumata jäägilt (29 700.- kroonilt) suuruses 0,05% päevas järelmaksuvõla tasumisega viivitamise iga päeva eest alates 07.veebruarist 2008.a. kuni järelmaksuvõla täieliku kustutamiseni A K poolt. Hagiavalduse esitas Eesti Vabariik kohtusse põhjusel, et Eesti Vabariigi ja A K vahel on 14.märtsil 2001.a. sõlmitud lihtkirjalik maa ostu – müügi leping, asjaõigusleping ning hüpoteegi seadmise leping nr. xxx , mille kohaselt ostis A K Eesti Vabariigilt järelmaksuga „H U“ maaüksuse, suurusega 14,00 ha, asukohaga: xxx, 330 000.- krooni eest, millisest summas tasus A K 33 000.- krooni koheselt enne lepingu sõlmimist. Ülejäänud müügisumma (järelmaksu summa) 297 000.- krooni kohustus A K tasuma Eesti Vabariigile 50 – aasta jooksul sagedusega üks kord kvartalis. Lepingu kohaselt kohustus A K tasuma Eesti Vabariigile järelmaksu summalt 5% intresse igal maksetähtajal tasumisele kuuluvalt summalt ning 0,05% viivist päevast tähtaegselt Eesti Vabariigile tasumata järelmaksu summadelt. „H U“ maaüksus, suurusega 14,00 ha, asukohaga: xxx on kantud kinnistusraamatusse Viru Maakohtu kinnistusosakonnas Lääne – Viru jaoskonnas registriosa nr. xxx all. Kinnistusraamatu kohaselt on „H U“ maaüksuse omanikuks A K. Kinnistusraamatu IV jakku on kantud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, summas 297 000.- krooni, koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega allutada kinnistu kohesele sundtäitmisele vastavalt Täitemenetluse seadustiku §1 lg.1 p.14. Hagiavalduse ja kohtule esitatud hagiavalduse kirjalike täienduste kohaselt moodustus A K järelmaksuvõlg Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) ees seisuga 01.veebruar 2008.a. 43 833.- krooni sh järelmaksuvõla põhiosa summas 29 700.- krooni, intresside võlg summas 1 485.- krooni ja viiviste võlg summas 12 648.45 krooni. Kokku moodustub A K võlgnevus Eesti Vabariigi ees summas 43 833.45krooni, millises ulatuses palub Eesti Vabariik hagi A K vastu rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, A K, kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Kohtuistungil esitas A K kohtule kirjaliku omakäelise avalduse, mille kohaselt ei ole A K kunagi soovinud osta „H U“ maaüksust, suurusega 14,00 ha, asukohaga: xxx. Avalduse kohaselt oli A K langenud kelmuse ohvriks ning A K usaldust kuritarvitasid oma isikliku kasu saamise eesmärgil A S, J T, Ü L ja teised isikud. Tõendeid selle kohta, et A K kirjalikus avalduses esitatud asjaolud tegelikkusele vastavad, A K kohtule ei esitanud. Politsei ja prokuratuuriorganite poole seoses tema suhtes

süüteo toimepanemisega on A K (tema enda sõnade kohaselt) pöördunud. Kuid kirjalikke tõendeid kriminaalmenetluse alustamise kohta (või alustamata jätmise kohta) A K kohtule ei esitanud. Kohus selgitas A K, et esimese astme tsiviilkohtul puudub seadusest tulenev võimalus toimetada tema suhtes toime pandud süütegude faktides kriminaalmenetlust. A K peab taotlema kriminaalmenetluse alustamist Viru Ringkonnaprokuratuurilt ning Ida Politseiprefektuurilt.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus), lepinguline esindaja, jurist – nõunik H L palus kohtuistungil hagi rahuldada ja A K välja mõista maa järelmaksuga ostu – müügilepingu järgne võlgnevus summas 43 833.45 krooni. Kõik kohtukulud palus Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) lepinguline esindaja, jurist – nõunik H L panna A K kanda. Kostja, A K, vaidles alguses hagile vastu, kuna tema ei ole kunagi tahtnud osta „H U“ maaüksust, suurusega 14,00 ha, asukohaga: xxx . A K avaldas kohtuistungil, et ta on langenud kelmuse ohvriks. Keegi on A K teinud tema selja taga füüsilisest isikust ettevõtjaks ilma, et A K ise sellest midagi teaks. A K avaldas kohtuistungil, et tegelikult tahtsid Eesti Vabariigilt (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) maad osta isikud, kellel ei olnud selleks juriidilist õigust, sest elasid teises maakonnas. A K tuli vastu neile isikutele, ta käis notari juures, kuid ta ei saanud aru, et ostab maad ja võtab endale pikaajalised varalised kohustused Eesti Vabariigi ees. Hiljem, kohtuistungi käigus, kuulanud ära kohtu selgitused asja kohta, võttis A K hagi õigeks summas 43 833.45 krooni, mille kohta andis allkirja kohtuistungi protokollis. Hagi palus A K enda vastu rahuldada täies ulatuses, samuti palus A K panna enda kanda kõik kohtukulud.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) ja A K vahel sõlmitud kirjaliku maa ostu – müügilepinguga, asjaõiguslepinguga ja hüpoteegi seadmise lepinguga nr.T – xxx 14.märtsist 2001.a. (tl.6-7). Väljatükiga Lääne – Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Lääne – Viru jaoskonna, registriosast nr. xxx , mille kohaselt kuulub kinnistu nimega: H U A K. Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) kirjaliku meeldetuletusega A K võla tasumise kohta (tl.9). Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) õiendiga 28.aprillist 2004.a. A K järelmaksuvõla suuruse kohta (tl.10). A K kohta rahvastikuregistris olevate andmete väljatrükiga (tl.16). Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) poolt esitatud hagiavalduse täiendustega 02.augustist 2005.a. (tl.23-24). Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus poolt esitatud

õiendiga 18.juulist 2005.a. (tl.25) A K järelmaksuvõla suuruse kohta. Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) poolt esitatud hagiavalduste täiendustega 28.juulist 2006.a. (tl.30-31). Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) poolt esitatud õiendiga 11.juulist 2006.a. (tl.32) A K järelmaksuvõla suuruse kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.36) A K andmete kohta. Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) poolt esitatud hagiavalduse täiendustega 04.septembrist 2007.a. (tl.41-42). Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) poolt esitatud kirjaliku taotlusega kohtule 04.septembrist 2007.a. (tl.43-44) kohtuistungi edasilükkamise kohta. Kohtuistungi protokolliga 24.septembrist 2007.a. (tl.47). Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) poolt kohtule esitatud hagiavalduste täiendustega 01.veebruarist 2008.a.. Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) poolt kohtule esitatud õiendiga 31.jaanuarist 2008.a. A K järelmaksuvõla suuruse kohta. Fotoärakirjaga A K poolt kohtule esitatud omakäelisest seletuskirjast (avaldusest), mille kohaselt on A K langenud kelmuse ohvriks ning endale maad osta A K ei ole kunagi soovinud. Fotoärakirjaga Rakkvere notar M S büroos 28.novembril 2000.a. tehtud volikirjast A S nimele. 06.veebruaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga, milles A K võttis hagi õigeks ning palus hagi tema vastu rahuldada.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele VÕS §76 sätted, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS §94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS §94 lg.1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. VÕS §113 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §113 lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) hagi A K vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) ja A K vahel on sõlmitud kirjalik maa ostu – müügileping, asjaõigusleping ja hüpoteegi seadmise leping nr.T – xxx 14.märtsist 2001.a., mille kohaselt sai A K „H U“ maaüksuse, suurusega 14,00 ha, asukohaga: xxx , omanikuks ning A K tekkis kohustus tasuda Eesti Vabariigile (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) lepingus ettenähtud tähtaegadel ja korras maa ostu – müügisumma. Kohus luges tõendatuks, et A K tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb A K lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohus luges tõendatuks, et A K ei ole ilma mõjuva põhjuseta Eesti Vabariigi (esindaja: Lääne – Viru Maavalitsus) ees oma kohustusi ostusumma tasumisel õigeaegselt ja nõuetekohaselt täitnud, mille tõttu tekkis Eesti Vabariigil (esindaja: Lääne –

Viru Maavalitsus) õigus nõuda A K rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. A K vastuväited selle kohta, et ta on langenud kelmuse ohvriks, mille panid toime isikud, kellel ei olnud õigust maad osta, tuleb jätta tähelepanuta, kuna A K ei ole esitanud kohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et need vastuväited on õiged. Kohus pidas vajalikuks saata käesolev kohtuotsus viivitamatult koos A K poolt kohtule esitatud omakäelise selgituse fotoärakirjaga, mille kohaselt langes A K kelmuse ohvriks, Viru Ringkonnaprokuratuurile A K poolt esitatud faktide kontrollimiseks ning seisukoha võtmiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta. Kohus luges tõendatuks, et kohtuistungil võttis A K kirjalikult hagi õigeks, mille kohta andis A K allkirja kohtuistungi protokolli. Käesoleva kohtuotsuse näol on tegemist A K poolt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna A K kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.