Hageja AS SP (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Tiit Altmäe (postiaadress OÜ TAHK Õigusbüroo, XXX); Kostja AK(isikukood XXX elukoht XXX, registriaadress XXX). Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
1.AS-i SPhagi AK(K ) vastu 50 000 krooni nõudes rahuldada.
2.Välja mõista AK(K ) 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni AS-i SP kasuks. Mõista menetluskulud täies ulatuses välja AK(K) AS-i SP kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.31.01.2006.a on AS-i SP ja AK(K) vahel sõlmitud käendusleping nr XXX, mille järgi kostja vastutab AS-i SPja A.K. OÜ-u vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX, laenusumma 5 112,93 EUR-i, tagastamise tähtaeg 30.06.2006.a, intressimäär 6,5% aastas, nõuetekohase täitmise eest.
2-06-18137/34
2.Kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 50 000 krooni.
3.08.05.2006.a on hageja laenulepingu erakorraliselt üles öelnud. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 50 000 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 8 lg 2, 65 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2 ja 150.
5.Laenusaajale on tema arvelduskontole laenusumma makstud välja 31.01.2006.a. Vastavalt lepingu põhitingimustele kohustus laenusaaja tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest maksma viivist 0,3% päevas. Laenulepingu üldtingimuste p 11.2 järgi on õigus laenusaajalt kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral õigus nõuda trahvi 15% laenusummast. Laenusaaja kohustust täitnud ei ole ning võlgneb seisuga 30.06.2006.a hagejale 86 182,06 krooni (sh põhivõlg 64 005,23 krooni, viivis 10 176,83 krooni ja leppetrahv 12 000 krooni).
6.08.05.2006.a esitas hageja kostjale kirjaliku nõude käenduskohustuse täitmiseks summas 50 000 krooni hiljemalt 29.05.2006.a. Kostja käenduskohustust täitnud ei ole.
7.29.01.2008.a kohtule saabunud vastuses on hageja teatanud oma nõusoleku asja kirjalikus menetluses lahendamise kohta. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja on kohtule kirjalikus vastuses avaldanud, et vajab aega töökoha leidmiseks, misjärel alustab pangale võla tagasimaksmisega.
9.Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohtu seisukoht
10.Juhindudes TsMS § 403 arutamata.
lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Vastavalt VÕS §-le 3 võib võlasuhe tekkida muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks,
2-06-18137/34 kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tulenev kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja tarvis õiguskaitsevahendina õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kooskõlas VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
14.VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt.
15.Asjas ei ole tuvastatud, et käenduslepingu pooled oleksid kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. VÕS § 65 lg 1 annab hagejale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi.
16.Hageja ja kostja vaheline käenduslepingust tulenev õigussuhe tõendatud 31.01.2006.a sõlmitud käenduslepinguga (tl 6-7). Asjas on tõendatud laenusaaja lepingulise kohustuse täitmata jätmine. Tõendatud on ka hageja poolt esitatud nõude suurus. Nagu nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, s.o laenulepingust (tl 8), võlgnevuse arvestusest (tl 19), oli laenusaaja võlgnevus hageja ees 30.06.2006.a seisuga laenu põhisummana 64 005,23 krooni, viivisena 10 176,83 krooni ja leppetrahvina 12 000 krooni, s.o kokku 86 182,06 krooni, millest kostja vastutuse maksimumsummaks on 50 000 krooni. 31.01.2006.a käenduslepingu nr XXX (tl 6-7) p-ga 1.1. kohustus kostja käendajana hageja ees vastutama põhivõlgniku A.K. OÜ-u kohustuste täitmise eest, mis tulevad 31.01.2006.a sõlmitud laenulepingust nr XXX (tl 8). Käenduslepingu p 1.2 kohaselt oli käendaja teadlik, et kooskõlas VÕS §-ga 145 lg 1 ja 2 vastutab ta koos põhivõlgnikuga solidaarselt laenulepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest s.t. laenusumma, intresside, leppetrahvide, viiviste, kahjude ja sissenõudmiskulude tasumise eest. Käendaja vastutuse maksimumsummaks on 50 000 krooni. Vastavalt käenduslepingu p-le 2.1. kohustab käendaja täitma laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused võlausaldaja ees juhul, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Vastavalt Laenulepingu üldtingimuste p-le 11.2. leppisid pooled kokku, et laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda laenusaajalt trahvi kuni 15% laenusummast. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt lepingule (tl 8) kohustus laenusaaja tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest maksma viivist 0,3% päevas. Hageja on esitanud 08.05.2006.a kostjale käenduskohustuse täitmise nõude (tl 21), möödunud on käenduslepingu p 2.1 (tl 6) kokku lepitud käenduskohustuse täitmise tähtaeg, s.o 14 päeva. Kostja on käendajana jätnud täitmata endale
2-06-18137/34 käenduslepinguga võetud kohustuse, täita põhivõlgniku A.K. OÜ kohustused hageja ees, juhul kui põhivõlgnik ei täida oma kohustusi. Kostja ei esitanud omapoolset arvestust võlasumma suuruse kohta ega lükanud hagejapoolseid tõendeid ja tema poolt esitatud võlaarvestuse õigsust ümber. Seega kuulub hagi rahuldamisele kogu hageja poolt nõutava summa suuruses s.o 50 000 krooni. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.