Toimik nr 2-07-32849
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 5.märts 2008 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: AASOÜ hagi AK vastu 20 142,60 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg: 15.veebruar 2008 Hageja: AASOÜ (Registrikood: XXX; XXX); esindaja Ferenc Koso (OÜ Incure Inkasso Agentuur; XXX); Kostja: AK ( (ik: XXX; XXX); Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
Üleandmise akti nr. 007-07-02 punktis 2 kinnitab kostja, et on rahul nimetatud tööde teostamise aja ja kvaliteediga ning on töö vastuvõtnud. 18.07.2007.a. väljastab hageja kostjale tehtud töö eest arve nr. 007-07-06 (tl 11) summale 17 700,00 eek, tasumise tähtajaga 25.07.2007.a. Arvet kostja tähtajaks ei tasunud ja pole seda teinud tänaseni. Hageja päringu ning meeldetuletuse peale, miks ei ole arvet tasutud teatas kostja, et ei kavatsegi antud arvet tasuda ning samuti ei soovi kommenteerida põhjust miks ei ole nõus seda tegema. Hageja otsustas seejärel pöörduda enda õiguste kaitseks kohtu poole. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Oma võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või täitmisega viivitamisega on kostja toime pannud kohustuse rikkumise VÕS § 100 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse (sh. raha maksmise kohustuse - VÕS § 108 lg 1) rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt esitatud arvele kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest juhul kui ta pole arvet õigeaegselt tagastanud. Hageja leidis, et kuna kostja on käitunud pahatahtlikult, siis ta kasutab seda õigust nõude kostjalt viivist. Seisuga 03.09.2007.a. on kostja viivise suuruseks 354,00 krooni. (summalt 17 700,00 krooni – 0,05 % päevas = 8,85 krooni. Päevi hilinenud 40. 8,85 * 40 = 354,00 krooni). Kuivõrd hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole tekkis hagejal kahju summas 2088,60 krooni, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. VÕS § 127 lg1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja leiab, et kostja poolne kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav VõS § 103 mõttes. Hageja on omalt poolt teinud kõik mõistlikult eeldatava, et lahendada kostja mittemaksmisest tulenev probleem kohtuväliselt, samuti on kostjat mitmel korral hoiatatud, et tema võla tasumisest keeldumise korral esitatakse hagi kohtusse. Vastuseks vastuhagile märgib kostja, et 04.12.06.a. sõlmisid hageja ja kostja Lepingu nr 006-11-02, mille sisuks oli ühepereelamu ehitusprojekti koostamine kostja poolt hagejale. Lepingu punkti 2.1.1 kohaselt oli arhitektuurse eskiisiprojekti maksumus 53 100 krooni. Hageja on kostjale tasunud lepingujärgselt 53 100 krooni. Hageja väidete kohaselt on kostja töid üle andnud vaid 17 700 krooni eest. Hageja leiab, et kostja võlgneb talle ettemaksu summa 34 500 krooni tegemata ja üleandmata tööde eest ning viiviseid summas 13 891 krooni seega kogusummas 48 391 krooni. Hageja leiab, et nõudeid on võimalik tasaarveldada vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 197 ehk summast 48 391 krooni mis kostja hagejale väidetavalt võlgneb kaetakse kostja nõue hageja vastu 17 700 krooni ning seejärel võlgneb kostja hagejale 30 691 krooni. (48 391 – 17 700 = 30 691). Hageja arvutused vastuhagis on ebatäpsed. Vastavalt VÕS § 198 toimub tasaarveldus avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja ei ole kostjale kunagi sellist avaldust teinud. Hageja väidab, et talle on kostja poolt üleandmata tööd summas 35 400 krooni. Hageja ei ole oma vastuhagis märkinud millised tööd on täpselt üleandmata. Kuna kostja on lepingu täitnud ja selle eest ka tasu saanud ning hageja ei ole vastavalt lepingu nr. 006-11-02 punktile 6.2 (juhul kui tellija – hageja – ei ole 5 päeva jooksul tööde üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastanud ega omapoolseid vastuväiteid esitanud, loetakse akt tellija – hageja – poolt allakirjutatuks) esitanud vastuväiteid loeb kostja tööd üleantuks.
Vastavalt VÕS § 197 lg 1 kohaselt võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega hageja tunnistab võlga kostja ees summas 17 700 krooni kuna viitab antud seaduse sättele.
Pooled on tööde üleandmise aktis kokkuleppinud täiendava eskiisilahenduse tegemise hinnaga 15000 +18% käibemaks=17700 krooni. Kostja on 18.07.2008 selle kättesaanud ja pretensiooni pole esitanud. Hageja on selle kohta väljastanud arve 007-07-06, millise kostja on jätnud tasumata. VÕS § 113 lg1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Poolte vahel sõlmitud lepingupunkti 3.3 kohaselt on viivisemääraks 0,05%. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arvelt 17700 krooni eest. Seisuga 3. september 2007 on kostja olnud viivituses 40 päeva, viivis selle aja eest on 354 krooni. Hageja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt on hageja kahjuks hageja esindajale OÜ Incure Inkasso Agentuurile tasutud teenustasu 2088,60 krooni. Hagejal ei oleks sellist kulutust tekkinud, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega kahjust ja hageja nõue 2088,60 krooni saamiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendit sellise kahju tekkimise kohta. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et teenustasu maksmine esindajale ei ole käsitletav kui kahju võlaõigusseaduse §-de 127 ja 128 lg3 mõttes. Kohus on seisukohal, et sellise teenustasu maksmist esindajale tuleb käsitleda kui õigusabikulu, millise väljamõistmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.