Tsiviilasja number
2-07-32849
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2008. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Tsiviilasi
Arhitektuuribüroo Allan Strus OÜ hagi Aare Kirsme vastu 20 142, 60 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aare Kirsme apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Arhitektuuribüroo Allan Strus OÜ (registrikood 10634912, Koidula 15-4, Tallinn 10125), esindaja Ferenc Koso (OÜ Incure Inkasso Agentuur, registrikood 10935418, Laki 14a, Tallinn 10621) Kostja Aare Kirsme (isikukood xxxxxxxxxxx, x)
Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2008 otsus hagi rahuldavas, s.o 18 054 krooni kostjalt väljamõistmise, ja menetluskulude jaotamise osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Arhitektibüroo Allan Strus OÜ esitas 03.09.2007 Harju Maakohtule hagi Aare Kirsme vastu, paludes kostjalt välja mõista 17 700 krooni põhivõlga, 354 krooni viivist ja 2088, 60 krooni kahju hüvitamiseks. Poolte vahel 10.07.2007 sõlmitud kokkuleppe kohaselt tellis kostja hagejalt täiendava eskiislahenduse hinnaga 17 700 krooni (15 000 krooni + käibemaks) ja kohustus tehtud töö eest tasuma pärast töö valmimist ja üleandmist. Tööde üleandmise aktiga nr 007-07-02 andis hageja tellitud töö 18.07.2007 kostjale üle. Akti punktis 2 kostja kinnitas, et on tööde teostamise aja ja
kvaliteediga rahul ning on töö vastu võtnud. 18.07.2007 väljastas hageja kostjale arve, tasumise tähtajaga 25.07.2007. Kostja arvet ei tasunud, hageja pärimise peale ei soovinud tasumata jätmise põhjust kommenteerida. Lisaks võlgnevusele palus hageja mõista kostjalt välja viivise, mis vastavalt arvele on 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks OÜ Incure Inkasso Agentuur poole, tekkis tal teenustasu maksmise näol kahju summas 2088, 60 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 20 142, 60 krooni. Kostja vastuväited ja vastuhagi sisu Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid 04.12.2006 projekteerimistööde lepingu nr 006-11-02. Lepingu punkti 2.1.1 kohaselt ja punktist 4 lähtuvalt oli arhitektuurse eskiisprojekti maksumuseks 53 100 krooni. Kostja tasus hagejale 19.12.2006 ja 02.01.2007 ettemaksu 35 400 krooni (30 000 krooni + käibemaks). 10.07.2007 andis hageja kostjale üle ühepereelamu eskiisprojekti summas 17 700 krooni. Kostja tasus 10.07.2007 üleantud tööde eest 17.07.2007 ja 18.07.2007 kokku 17 700 krooni. Seega tasus kostja kokku 53 100 krooni. Hageja andis kostjale töid üle vaid 17 700 krooni eest, seega võlgneb ta tegemata ja üleandmata tööde eest 35 400 krooni. Sellest summast 17 700 krooni palus kostja hageja nõudega tasaarvestada (VÕS § 197). Eeltooduga seoses esitas kostja vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõlgnevus 17 700 krooni ja viivis 13 891 krooni, kokku 31 591 krooni. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli punktis 2.1 kirjeldatud tööde lõpetamise tähtaeg 12.01.2007. Lepingu punkti 3.2 kohaselt oli tellijal õigus nõuda töövõtjalt viivist õigeaegselt teostamata töö eest 0,05% lepingu summast iga tähtaja ületanud summa eest. Leping lõpetati poolte vahel 23.08.2007. Kostja esitas hageja vastu viivisenõude, soovides saada viivist õigeaegselt teostamata tööde eest alates 15.01.2007 kuni 23.08.2007. Hageja seisukoht vastuhagi suhtes Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja on lepingu täitnud ja selle töö eest ka tasu saanud. Kostja ei ole lepingu punktis 6.2 nimetatud vastuväiteid esitanud, mistõttu loetakse tööd üleantuks. Kostja ei ole hagejale VÕS §-s 198 märgitud tasaarvestuse avaldust teinud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 18 054 krooni ning jaotas menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus märkinud, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata (resolutsioon sellekohast otsustust ei sisalda). Kohus leidis, et hageja on lepingujärgse töö teostanud ning kostja selle vastu võtnud, kostja on eskiisprojekti kättesaamist oma allkirjaga 10.07.2007 töö üleandmise aktis kinnitanud. Tööde teostamise aja ja kvaliteediga oli kostja rahul. Kostja ei esitanud lepingu punktis 6.2 sätestatud vastuväidet. Kohus ei nõustunud kostjaga, et eskiisprojekt ei olnud õigeaegselt valmis, seega puudub kostjal õigus nõuda viivist. Asjaolu, et poolte vahel oli tööde teostamisel erimeelsusi, ei kinnita, et kostja ei ole kokkulepitud töid saanud. Pooled on tööde üleandmise aktis leppinud kokku täiendava eskiislahenduse tegemise hinnaga 17 700 krooni. Kostja on selle töö 18.07.2008 kätte saanud, pretensiooni ei ole esitanud. Hageja on selle töö kohta väljastanud kostjale arve nr 007-07-06, mille kostja jättis tasumata. Lepingu punktis 3.3 oli pooled leppinud kokku viivisemääraks 0,05%. Hageja arvestas viivist tasumata summalt 17 700 kroonilt 40 päeva eest, seisuga 03.09.2007, summas 354 krooni. Selle summa mõistis kohus kostjalt välja. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasust kui hageja kahjust ning jättis 2088, 60 krooni kostjalt välja mõistmata. Kohus leidis, et teenustasu maksmine esindajale ei ole käsitletav kahjuna VÕS § 127 ja § 128 lg 3 mõttes.
Apellatsioonkaebuse põhjendused
Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hageja nõue rahuldati ja mõisteti kostjalt välja 18 054 krooni ning jätta nõue täies ulatuses rahuldamata seoses tasaarvestusega. Harju Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud õigusnormi ja kohtuotsus on vastuolus TsMS § 373 lg-ga 3 ja §-ga 438. Kostja esitas 11.10.2007 vastuhagi ja 29.01.2008 vastuhagi täpsustuse. Maakohus ei ole vastuhagi kohta otsust teinud. Maakohus on otsuse tegemisel lähtunud TsMS § 231 lg-st 2, mille kohaldamine on apellandi jaoks arusaamatu. Otsuse kohaselt loetakse poolte kohtumenetluses omaksvõetud asjaolud tõendatuks. Kostja ei ole kunagi väitnud, et hageja on lepingujärgseid töid üldse teostanud. Kostja tugines seisukohale, et hageja ei ole töid kokkulepitud mahus ja ajal teostanud. Kostja tasus hagejale kokku 53 100 krooni, kuid hageja andis talle üle töid vaid 17 700 krooni eest. See asjaolu on kostja poolt ka dokumentaalselt tõendatud. Kohtuotsuse kohaselt oleks kostja justkui midagi omaks võtnud ja hageja ei olekski pidanud tööde üleandmist tõendama. Apellant ei nõustu sellise käsitlusega. Lisaks sellele on kohus viidanud 10.07.2007 tööde üleandmise aktile, millele ei olevat kostja vastuväidet esitanud. Kostja ei ole nimetatud akti kunagi vaidlustanud, selle aktiga anti üle ühepereelamu eskiisprojekt summas 17 700 krooni (koos käibemaksuga). Seega on ebaõige kohtu järeldus, et aktile vastuväidet ei esitatud ja tööd loetakse vastuvõetuks. Samuti ei ole õige kohtu järeldus, et seetõttu puudub kostjal õigus viivisele. Kostja ei esitanud viivisenõuet selle akti põhjal, vaid kogu lepingust lähtuvalt. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab oma kirjalikus vastuses maakohtu otsust seaduslikuks ning palub jätta selle muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb kaevatavas osas menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Ühtlasi tuleb kohtul teha otsus vastuhagi lahendamise kohta. Kaevatav kohtuotsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja esitas kohtule kostja vastu hagi, mille aluseks oli asjaolu, et hageja on vastavalt 10.07.2007 sõlmitud kokkuleppele teostanud kostja tellimusel täiendava eskiislahenduse, on selle kostjale 18.07.2007 aktiga üle andnud, kuid kostja on jätnud töö eest tasu maksmata. Kostja seevastu väitis, et tal on hageja vastu 04.12.2006 lepingust tulenev nõue: selle lepingu alusel on ta tasunud hagejale 53 100 krooni, kuid töid saanud vaid 17 700 krooni eest. Kostja väitel jäi hagejal teostamata töid 35 400 krooni eest, millest 17 700 krooni palus ta hageja nõudega tasaarvestada, ülejäänud 17 700 krooni saamiseks esitas ta vastuhagi, milles soovis saada lisaks ka lepingu täitmisega viivitamise eest viivist 13 891 krooni. Seega oli kostja vastuhagi aluseks eelkõige asjaolu, et hageja jättis 04.12.2006 lepingus kokkulepitud tööd osaliselt tegemata ning teostatud tööd anti kostjale üle viivitusega. Kuna kostja ei vaielnud hageja nõudele sisuliselt vastu, vaid palus selle tema nõudega tasaarvestada, tuli kohtul vaidluse lahendamiseks kõigepealt lahendada vastuhagis sisalduv nõue. Kostja, tuginedes vastuväidetes ja vastuhagis 10.07.2007 aktile, millest nähtuvalt oli üleantud-vastuvõetud tööde maksumuseks 17 700 krooni, leidis, et on tasunud hagejale alusetult 35 400 krooni (18.07.2007 aktis märgitud töö vastuvõtmisele ei vaielnud kostja vastu). Kui hageja selle väitega ei nõustunud, pidi tema tõendama, et tegelikult anti kostjale üle 04.12.2006 lepingus ettenähtud töö tervikuna, s.o maksumuses 53 100 krooni. Maakohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et kostja viidatud dokumentaalne tõend tõendab lepingu täitmist kokkulepitud mahus. Ka ei nähtu
otsusest, miks kohus ei nõustunud kostjaga, et töö anti üle hilinemisega. Vastavaid põhjendusi kohtuotsus ei sisalda. Kohus, viidates TsMS § 231 lg-le 1, ei märkinud, milliste faktiliste asjaolude kohta esitatud poolte väited ei vajanud tõendamist, sest vastaspool oli need omaks võtnud. Antud juhul on kohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muuhulgas välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kuna maakohus on jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kohtuotsuse tühistamisel teha uut otsust. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel maakohtus.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
M. Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.