Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 30.09.1997.a avalduse Saku Maja AS-ile, milles kinnitas, et loobub korteris X x alates kütteperioodist 1997/1998 tsentraalküttest ja seoses sellega kütte eest ei maksa. 04.10.1997.a toimunud X 12 majaelanike koosolekul otsustasid majaelanikud, et kostja avaldus tuleb rahuldada vaid juhul, kui kostja kannab 17 m2 pinnale kuluva kütte (arvestatud trepikoja ja keldri küte, korterisiseste püstikute poolt eralduv soojus) eest tehtud kulud ja sealjuures peab ta tagama oma korteris normaalse toatemperatuuri (+20oC). Alates 01.10.1997.a ei ole kostja kütte eest tasunud. Saku Maja AS loovutas nõude kostja vastu 03.02.2005.a OÜ-le Incure Incasso Agentuur. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnetav summa 21 012,66 krooni, kahjuhüvitis 1 659,44 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 3, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 127, § 128 lg 3, § 115 lg 1 ja § 103. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu võla suurusele, kuid leiab, et hageja nõue on alusetu. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et tema poolt omandatud nõude aluseks olevad arved oleksid õigesti koostatud. Kostja on elamu majandamiskulusid tasunud vastavalt oma korteriomandi suurusele. Korteri kütmiseks arvestatud keskkütte kulu ei ole kostja arvates käsitletav AÕS § 75 lg-s 1 nimetatud koormatisena, vaid tegemist on tasuga tarbitud kauba eest. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et arved oleksid õigesti koostatud ja põhineksid lepingutel ning vastavad selliselt koostatuna kostjale kuuluva kaasomandi suurusele. Algdokumente ega lepinguid hageja esitanud ei ole. Kostja leiab, et kütte arvete maksmine oli korduv kohustus, seega on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumine ei peatunud Saku Maja AS-i poolt varasemalt hagi esitamisega, sest hagi jäeti kohtumäärusega läbi vaatamata. Kostja tugineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, § 154 ja § 160 lg 1. 30.09.1997.a esitas kostja ME-le Maja avalduse korteris tsentraalküttest loobumiseks ja samal päeval ühendati küte lahti ja püstikud isoleeriti. Aprillist 2005.a nõuab AS Saku Maja kostjalt tasu kütte eest 88% korteri üldpinnast. Kostja tasub trepikoja 5m2 mõttelise osa eest küttearveid, mis moodustab 10% korteri üldpinnast. Kostja kinnitab, et ta on jätnud AS-ile Saku Maja tasumata kütte eest 14 940,45 krooni ja remondifondi 3 126,60 krooni. Kostja väiteil nõuab AS Saku Maja kostjalt kütte tasumist alusetult 5m2 asemel 44m2 eest, samuti haldusteenuste, avariihooldusteenuste eest ning tasu remondifondi. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 11. juuni 2007.a Harju Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt. Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulub Saku vallas Saku alevikus X 12 korteriomand nr 3 ja et AS Saku Maja ja OÜ Incure Incasso Agentuur on sõlminud 03.02.2005.a nõudeõiguse loovutamise lepingu. Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja peab tasuma AS-i Saku Maja poolt esitatud arvete alusel ja kas hagi on aegunud. Kuna kostja on jätnud osaliselt tasumata halduskulude ja tarbitud teenuste eest alates oktoobrist 1997.a, siis tuleb rakendada enne 1.juulit 2002.a kehtinud õigusnorme.

Põhjendatud oli hageja osundamine KOS § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summas. Asjakohane on hageja viide AÕS § 75 lg 1, mille järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hagi aegumistähtaja määramisel tuleb lähtuda VÕSRS §-st 9. Hagi aegumistähtaja kulg algas TsÜS § 116 järgi päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kuivõrd hageja nõue tuleneb alusetust rikastumisest, tuleb soorituseks, millega kostja rikastus, lugeda alates 31.10.1997.a. so aega, kui kostja jättis tasumata tarbitud teenuste ja kaasomandi majandamise kulutuste eest. TsÜS § 113 lg 1 kohaselt tuleb kohaldada üldist aegumistähtaega, milleks on 10 aastat. Ebaõiged on kostja väited, et kütte arvete maksmine oli korduv kohustus, seega on nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja aegumine ei peatunud AS-i Saku Maja poolt varasemalt hagi esitamisega, sest hagi jäeti kohtumäärusega läbi vaatamata. Kohus asub seisukohale, et hageja õiguseelneja on esitanud 19.04.2005.a Harju Maakohtule hagi sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsÜS § 121 lg 1 p 1 kohaselt aegumistähtaja kulg katkeb hagi esitamisega. Kohus asub seisukohale, et hageja õiguseelneja AS-i Saku Maja kostja vastu esitatud hagi aegumistähtaja kulg katkes alates 19.04.2005a. Harju Maakohtu 15.02.2006.a määrusega jäeti hagi läbi vaatamata. Seega hakkas kulgema käesoleva hagi aegumistähtaeg alates 15.02.2006.a. TsÜS § 121 lg 3 kohaselt kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega uuesti alanud aegumistähtaja hulka ei arvata. Hagi on esitatud 08.09.2006.a. Kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega ei ole hagi aegunud. Hageja 28.08.2006.a meeldetuletusest ja nõudekirjast nähtub, et hageja on palunud kostjal võlg tasuda. Kostja möönab võla suurust, kuid leiab, et hageja nõue on alusetu. Kohus asub seisukohale, et kostja paljasõnaline üldine kahtlus, et arved ja hageja tõendid ei ole õiged, ei saa olla aluseks majandamis- ja hoolduskulutuste tasumata jätmiseks. Kostja esitatud asjatundja Ülo Sepa arvamustest nähtuvalt tuleks kostjal korteri kütte eest tasuda 5 – 5,3m2 eest. ME Maja 19.12.1997.a kirjaga kostja esindajale on tõendatud, et X 12 kütte arvestamisel lähtutakse korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsusest. Kohus asub seisukohale, et kostja esitatud asjatundja Ülo Sepa arvamus ei kaalu üles X 12 07.10.1997.a korteriomanike otsust kostjale määratud kütte arvestamise korra osas. AS-i Saku Maja tarbimiskulude arvestusega summas 21 012,66 krooni ajavahemikul oktoober 1997 – märts 2007.a on tõendatud, et kostja on teenuseid tarbinud, kuid tarbitu eest ei ole arvetes ettenähtud ulatuses hagejale tasunud.

Hageja on taotlenud kahju 1 659,44 krooni hüvitamist. Kuivõrd tegemist on Saku Maja AS-i, mitte aga hageja kahjuga, siis puudub hagejal nõudeõigus ja kohus jätab kahjunõude summas 1 659,44 krooni rahuldamata tuginedes TsMS § 3 lg 1. Harju Maakohtu 13.11.2006.a määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Osamaksetena tuleb riigi õigusabi tasu hüvitada ühe aasta jooksul, arvates lõpplahendi jõustumisest menetluses. Harju Maakohtu 11.06.2007.a määrusega on käesolevas asjas osutatud riigi õigusabi summas 7 434 krooni. Lähtudes TsMS § 173 lg-le 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud 92,68% ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada 04.06.2007.a otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellant jääb oma varasemates kirjalikes vastustes toodud seisukohtade juurde ja soovib esitada väiteid kinnitavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohus asus seisukohale, et hageja õiguseelneja AS Saku Maja hagi apellandi vastu jäeti Harju Maakohtu 15.02.2006.a määrusega läbi vaatamata ja järelikult ei läinud see üldse hagi aegumisel arvesse. Kohtumenetlus jäeti pooleli tänu hageja vastutustundetusele TsMS § 409 lg 1 kohaselt. 25.01.2007.a. apellandi kirjalikus pöördumises jättis hageja vastamata, mida ta nimetab võlaks, millistelt teenuste liikidelt see moodustub ja kui suurtes summades. Vastust ei saanud ka kohtuistungil. Apellandi kompromissettepaneku järgi on ta nõus maksma isoleeritud püstikutest saadava soojuse eest täiendavalt 0,6 % lisaks senimakstule. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja esitas 22.05.2007.a kohtuistungil kirjaliku avalduse, kus palus ära kuulata kohtutoimikutes sisalduvad arvutused koostanud spetsialisti Ülo Sepa. Hageja sellega ei nõustunud. 30.09.1997.a avaldus oli kaasomanikega ühine avaldus ja sel olid 92% kaasomanike allkirjad, seega sõlmitud kokkulepe, mis on kooskõlas KOS § 13 lg 1. Mingeid lisatingimusi avaldusele korteriomanikud ei märkinud. Apellandil ei ole AS-ga Saku Maja keskkütte tarbimiseks sõlmitud ei kirjalikku ega suulist lepingut, kuigi on seda korduvalt soovinud vastavalt tegelikule tarbimisele. Kõikide teenuste eest, mida AS Saku Maja on kostjale osutanud, on kostja tasunud. Kohtuotsuse peab olema seaduslik ja põhjendatud, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas otsuse osaliselt, so osas, millega mõisteti kostjalt välja OÜ Incure Incasso Agentuur

kasuks 21 012,66 krooni ja palus selles osas teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on kaevatavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Tsiviilkolleegium leiab, et hagi rahuldamine osaliselt oli maakohtu poolt õige ja kaebuse väited ei anna alust teha apellatsioonikohtul maakohtust erinevat otsust. Vaidlust ei ole selles et, kostjale kuulub Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr 5085502 kantud Saku alevikus, X 12 korteriomand nr 3, üldpinnaga 50,1m2. Vaidlus poolte vahel on selles, kas kostja peab tasuma soojusenergia ja teenuste eest talle ASi Saku Maja poolt esitatud arvete alusel. Apellant ei ole kaebuses esitanud asjaolusid, millele maakohus ei ole juba oma hinnangut andnud. Apellant ei vaidlusta hageja nõude suurust, vaid leiab kaebuses nagu vastuses hagile, et hageja poolt omandatud nõude aluseks olevad arved ei ole õigesti koostatud. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et tema 30.09.1997.a avaldus ME-le „Maja“ oma korteris tsentraalküttest loobumiseks ja seoses sellega kütte eest mitte maksmiseks oli kaasomanikega ühine avaldus, ehk kokkulepe, mis on kooskõlas korteriomandiseaduse § 13 lõikega 1. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Et nimetatud avaldusel (tl 12) puuduvad kõigi korteriomanike allkirjad, ei saa avaldust käsitleda kõigi korteriomanike kokkuleppena, millega anti apellandile nõusolek ja õigus kütte eest mitte maksta. Kokkuleppe puhul on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, mida asjas esitatud ei ole. Vastavalt X 12 korteriomanike 07.10.1997.a avaldusele (tl 13), millel ei ole aga kõigi korteriomanike allkirju, on avaldusele alla kirjutanud korteriomanikud nõus apellandi avaldusega vaid juhul, kui viimane kannab 17 m2 pinnale kuluva kütte (arvestatud on trepikoja- ja keldri küte, korterisiseste püstikute poolt eralduv soojus) eest tehtud kulutused. Kokkuleppe puudumisel tasub korteriomanik maksud, kannab reaalkoormatised ja kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1). Eeltoodu alusel tegi kohus põhjendatult järelduse, et kostja paljasõnaline üldine kahtlus, et arved ja hageja tõendid ei ole õiged, ei saa olla aluseks majandamis- ja hoolduskulutuste tasumata jätmiseks. Kolleegium sellega nõustub. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Elamu küttesüsteemi puhul on tegemist kaasomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tervikliku seadmega KOS § 2 lg 2 mõistes, mis ei ole korteriomandi reaalosa. Ebaõiged on kostja etteheited selles, et X 12 korteriomanikud rikkusid temaga kokkulepet tsentraalkütte eest tasumise osas ning et kostjal ei ole hageja ees võlgnevust. X 12 maja

12.10.2006.a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võlgneb kostja AS-le Saku Maja 18 867,34 krooni (tl 110-111) ja AS Saku Maja tarbimiskulude ja kommunaalteenuste arvestuse koondist ajavahemikul 1997- 26.03.2007.a (tl 66-70, 83-84) võlgneb kostja tarbitud teenuste eest esitatud arvete alusel kokku 21 012,66 krooni. AS Saku Maja 19.12.1997.a kirjast nähtuvalt on kostjale kütte arvestamisel lähtutud X 12 korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsusest (tl 97), mistõttu leidis kohus õigesti, et asjatundja Ü.Sepa arvamus (tl 89, 98102) ei kaalu üles X 12 07.10.1997.a korteriomanike otsust kostjale määratud kütte arvestamise ja tasumise osas. Küttekulude eest tuleb tasuda vastavalt esitatud arvetele ja maja koosolekul vastu võetud otsusele lähtudes arvestusliku köetava pinna suurusest (44m2). Lisaks märgib ringkonnakohus, et Ü.Sepa arvamus, mille kohaselt tuleks kostjal oma korteri kütte eest tasuda korteri 5,3m2 maksustatava põrandapinna eest, on koostatud ajal, kui kostjal oli juba võlgnevus AS Saku Maja ees tekkinud. Tuginedes eelöeldule ei saa nõustuda apellandi väitega, et AS Saku Maja nõuab temalt kütte tasumist alusetult 5m2 asemel 44m2 eest, samuti haldusteenuste, avariihooldusteenuste eest ning tasu remondifondi. AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alahoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Apellant annab kaebuses hinnangu hageja õiguseellase poolt 19.04.2005.a hagi esitamisele ja menetlusse suhtumisele, mille tulemusena jäeti hagi läbi vaatamata hageja mitteilmumise tõttu kohtuistungile. Apellandi väide hageja vastutustundetusest on kohatu ega anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Apellant ei ole kaebuses tuginenud väitele, et kohus on jätnud aegumise kohaldamata ega sellest tulenevalt kohtuotsust vaidlustanud. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellant on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 1500 krooni ja teenustasu 12 krooni. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.