OÜI hagi MS vastu 21.012,66 krooni saamiseks ja kahju 1.659,44 krooni hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜI(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso Kostja MS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja A-TS Kostja määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
Kohtuistungi toimumise aeg
22.mai 2007.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista MS 21.012,66 (kakskümmend üks tuhat kaksteist krooni 66 senti) OÜI kasuks.
3.Jätta hagi rahuldamata kahju 1.659,44 (üks tuhat kuussada viiskümmend üheksa krooni 44 sendi) hüvitamise osas. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud õigusabikulu, 92,68% ulatuses jätta MS kanda. Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud õigusabikulu, 7,32% ulatuses jätta OÜI kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜIesitas 08.09.2006 hagi MS vastu 23.751,02 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 30.09.1997 avalduse SM AS-ile, milles kinnitas, et loobub korteris XXXalates kütteperioodist 1997/1998 tsentraalküttest ja seoses sellega kütte eest ei maksa. 04.10.1997 toimunud XXXmajaelanike koosolekul otsustasid majaelanikud, et kostja avaldus tuleb rahuldada vaid juhul, kui kostja kannab 17 m2 pinnale kuluva kütte (arvestatud trepikoja ja keldri küte, korterisiseste püstikute poolt eralduv soojus) eest tehtud kulud ja sealjuures peab ta tagama oma korteris normaalse toatemperatuuri (+20oC). Alates 01.10.1997 ei ole kostja kütte eest tasunud. SMAS loovutas nõude kostja vastu 03.02.2005 hagejale, millest tekkis AS-ile SMkahju summas 5.410,46 krooni. Kahju seisneb hagejale makstud teenustasus. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnetav summa 18.340,56 krooni, kahjuhüvitis 5.410,46 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 3, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 127, § 128 lg 3, § 115 lg 1 ja § 103. Hageja vähendas 12.09.2006 kahjunõuet 1.659,44 kroonini. Hageja suurendas 09.04.2007 võlgnevuse nõuet 18.340,56 kroonilt 21.012,66 kroonile. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on ta kõigi SMAS-i osutatud teenuste eest tasunud. Hageja teatas 25.01.2007, et hagi ei ole talle arusaadav, kuna hagiavaldusest ei selgu, mida hageja nimetab võlaks, milliste teenuste liikide osas on kostja võlglane ja kui suur on võlgnevus täpselt teenuste liikide osas. 06.02.2007 toimunud eelistungil taotles kostja hagi aegumise kohaldamist. Kostja leidis, et ta ei kasuta soojust, kuna soojatorud on isoleeritud. Kostja on nõus maksma koridori kütte 5m2 eest. Kostja teatas 13.04.2007 vastuses, et ei vaidle võla suurusele vastu, kuid leiab, et hageja nõue on alusetu. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et tema poolt omandatud nõude aluseks olevad arved oleksid õigesti koostatud. Kostja arvates on arvete väljastamisel eksitud ja arved ei vasta tegelikult osutatud teenustele. Kostja on elamu majandamiskulusid tasunud vastavalt oma korteriomandi suurusele. Arved ei ole aga koostatud õigesti ja seal leidub summasid, millega kostja ei ole nõustunud. Kostja nõustub asjaoluga, et häälteenamusega tehtud korteriomanike otsused kehtivad ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus tema keskkütet ei tarbi, ei saa enamuse otsus asendada kaasomanike kokkulepet. Kostja ei ole sõlminud kokkulepet keskkütte tarbimiseks. Ühise trepikoja kütmiseks kuluva keskkütte osa on kostja tasunud võrdeliselt temale kuuluva kaasomandi suurusega. Korteri kütmiseks arvestatud keskkütte kulu ei ole kostja arvates käsitletav AÕS § 75 lg-s 1 nimetatud koormatisena vaid tegemist on tasuga tarbitud kauba eest. Kostja ei ole korteri kütmiseks keskkütet tarvitanud ega saagi tarbida, kuna korteris on keskküttetorustik lahti ühendatud. Kostja leiab, et arve on vaid raamatupidamisreeglite järgi koostatud koond, mitte algdokument. Algdokumente ega lepinguid hageja esitanud ei ole. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et arved oleksid õigesti koostatud ja põhineksid lepingutel ning vastavad selliselt
koostatuna kostjale kuuluva kaasomandi suurusele. Kostja leiab, et kütte arvete maksmine oli korduv kohustus, seega on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumine ei peatunud SMAS-i poolt varasemalt hagi esitamisega, sest hagi jäeti kohtumäärusega läbi vaatamata. Kostja tugineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, § 154 ja § 160 lg 1.
3.Kostja esindaja esitas eelistungil täiendava selgituse. Kostja väiteil esitas ta 30.09.1997.a ME-le MAJA avalduse korteris tsentraalküttest loobumiseks ja samal päeval ühendati küte lahti ja püstikud isoleeriti. Aprillist 2005 nõuab AS SM kostjalt tasu kütte eest 88% korteri üldpinnast. Kostja tasub trepikoja 5 m2 mõttelise osa eest küttearveid, mis moodustab 10% korteri üldpinnast. Kostja kinnitab, et ta on jätnud AS-ile SM tasumata kütte eest 14.940,45 krooni, remondifondi 3.126,60 krooni. Kostja väiteil nõuab AS SM kostjalt kütte tasumist alusetult 5m2 asemel 44m2 eest, samuti haldusteenuste, avariihooldusteenuste eest ning tasu remondifondi. Kohtu põhjendused
4.Kohtuistungil jäi hageja esindaja juurde. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu ja palusid kohaldada hagi aegumist. Kohus asub seisukohale, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulub Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr 5085502 kantud ja Saku vallas Saku alevikus XXXkorteriomand nr 3 (t lk 35). Vaidlus puudub selles, et AS SM ja OÜI on sõlminud 03.02.2005 nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 294 ja 26.03.2007 lepingu lisa (t lk 8-11, 72). Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja peab tasuma AS-i SM poolt esitatud arvete alusel ja kas hagi on aegunud.
5.Kohus analüüsib esmalt, kas hagi on aegunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja on jätnud osaliselt tasumata halduskulude ja tarbitud teenuste eest alates oktoobrist 1997, siis tuleb vaidluse lahendamisel rakendada enne 1.juulit 2002 kehtinud õigusnorme. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15-1 lg 1 (kuni 01.07.2001 redaktsioonis) kohaselt korraldab elamu haldamist kuni elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega. Vastavalt EES § 15 lg 1 kohaselt erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid
korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Kohus asub seisukohale, et teenuse tarbimist selle eest raha tasumata võib käsitleda vara alusetu säästmisena tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 tähenduses. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad nimetatud sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Põhjendatud on hageja osundamine KOS § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summas. Asjakohane on hageja viide AÕS § 75 lg 1, mille järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hagi aegumistähtaja määramisel tuleb lähtuda VÕSRS §-st 9. Hagi aegumistähtaja kulg algas TsÜS § 116 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) järgi päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates võlgniku alusetu rikastumise hetkest. TsÜS § 113 lg 1 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) kohaselt tuleb kohaldada üldist aegumistähtaega, milleks on 10 aastat. TsÜS § 106 lg 10 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud kuu alguse, keskpaiga või lõpuga, saabub tähtpäev vastavalt kuu esimesel, 15. või viimasel päeval. Kuivõrd hageja nõue tuleneb alusetust rikastumisest, tuleb soorituseks, millega kostja rikastus, lugeda alates 31.10.1997.a s o aega, kui kostja jättis tasumata tarbitud teenuste ja kaasomandi majandamise kulutuste eest. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Varasema TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg pikem (10 aastat) kui alates 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne aegumistähtaeg (3 aastat). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Ebaõiged on kostja väited, et kütte arvete maksmine oli korduv kohustus, seega on nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja aegumine ei peatunud AS-i SMpoolt varasemalt hagi esitamisega, sest hagi jäeti kohtumäärusega läbi vaatamata (tsiviilasi nr 2-05-1313 endine nr 2/1-491/05).
Kohus asub seisukohale, et hageja õiguseelneja on esitanud 19.04.2005 Harju Maakohtule hagi sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsÜS § 121 lg 1 p 1 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) kohaselt aegumistähtaja kulg katkeb hagi esitamisega. Kohus asub seisukohale, et hageja õiguseelneja AS-i SM kostja vastu esitatud hagi aegumistähtaja kulg katkes alates 19.04.2005. Harju Maakohtu 15.02.2006 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata. Seega hakkas kulgema käesoleva hagi aegumistähtaeg alates 15.02.2006. TsÜS § 121 lg 3 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) kohaselt kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega uuesti alanud aegumistähtaja hulka ei arvata. Hagi on esitatud 08.09.2006. Kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega ei ole hagi aegunud.
6.Kostja esindaja 02.10.1997.a avaldusest ME-le Maja nähtub, et ta loobub XXXkorteri küttest ja seoses sellega mingeid makseid ei tee (t lk 12). XXXkorteriomanike 07.10.1997 avaldusega on leidnud kinnitust, et kostjal tuleb kanda 17m2 pinnale kuuluva kütte (arvestatud on trepikoja- ja keldriküte, korterisiseste püstikute poolt eralduv soojus) tehtud kulud. Sealjuures peab ta tagama oma korteris normaalse toatemperatuuri (+20C) (t lk 13). Hageja 28.08.2006 meeldetuletusest ja nõudekirjast nähtub, et hageja on palunud kostjal võlg tasuda (t lk 14-15). Kostja möönab võla suurust, kuid leiab, et hageja nõue on alusetu. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et tema poolt omandatud nõude aluseks olevad arved oleksid õigesti koostatud. Kostja arvates on arvete väljastamisel eksitud ja arved ei vasta tegelikult osutatud teenustele. Kostja on elamu majandamiskulusid tasunud vastavalt oma korteriomandi suurusele. Arved ei ole aga koostatud õigesti ja seal leidub summasid, millega kostja ei ole nõustunud. Kohus asub seisukohale, et kostja paljasõnaline üldine kahtlus, et arved ja hageja tõendid ei ole õiged, ei saa olla aluseks majandamis- ja hoolduskulutuste tasumata jätmiseks. Kostja esitatud asjatundja ÜS 03.04.2007 arvamustest nähtuvalt tuleks kostjal XXXkorteri kütte eest tasuda 5 – 5,3m2 eest (t lk 89, 98-104). Munitsipaalettevõtte Maja 19.12.1997.a kirjaga kostja esindajale on tõendatud, et XXXkütte arvestamisel lähtutakse korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsusest (t lk 96-97). Kohus asub seisukohale, et kostja esitatud asjatundja ÜS arvamus ei kaalu üles XXX07.10.1997 korteriomanike otsust kostjale määratud kütte arvestamise korra osas.
7.XXXmaja üldkoosoleku 12.10.2006 protokollist nähtuvalt on kostja AS-ile SM võlgu 18.867,34 krooni (t lk 110-111). AS-i SM tarbimiskulude arvestusega summas 21.012,66 krooni ajavahemikul oktoober 1997 – märts 2007 on tõendatud, et kostja on teenuseid tarbinud, kuid tarbitu eest hagejale tasunud ei ole arvetes ettenähtud ulatuses (t lk 66-70, 83-84). Seega kuulub kostjalt kaasomandi ja valitsemise kulutuste summas 21.012,66 krooni väljamõistmisele hageja kasuks. Kostja tehtud kütte, avarii- ja hooldustööde ning haldusteenuse arvestused ei lükka ümber XXXmaja 12.10.2006 üldkoosoleku otsust kostja võla ja elanike 01.10.1997 kokkulepet kütte ja haldusteenuste tasumiseks (t lk 105-118).
8.Hageja on taotlenud kahju 1.659,44 krooni hüvitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
Kuivõrd tegemist on SMAS-i, mitte aga hageja kahjuga, siis puudub hagejal nõudeõigus ja kohus jätab kahjunõude summas 1.659,44 krooni rahuldamata tuginedes TsMS § 3 lg 1. Seega jätab kohus tähelepanuta hageja viited VÕS § 127, § 128 lg 3 ja § 115 lg 1.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Harju Maakohtu 13.11.2006 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Osamaksetena tuleb riigi õigusabi tasu hüvitada ühe aasta jooksul, arvates lõpplahendi jõustumisest menetluses. Harju Maakohtu 11.06.2007 määrusega on käesolevas asjas osutatud riigi õigusabi summas 7.434 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis hageja kantud menetluskulud, samuti Eesti Vabariigi kantud õigusabikulu, tuleb välja mõista kostjalt 92,68% ulatuses. Hageja kanda tuleb jätta menetluskulud, samuti Eesti Vabariigi kantud õigusabikulu 7,32% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.