lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-22916/11

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 11.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-22916/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1363
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusKOS § 13 lg 2KOS § 2 lg 2TsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 293 lg 1Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamusTsMS § 369Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult

11.mail 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-10-22916

Tsiviilasi

AS-i SM hagi MS vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

881,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS SM(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso (OÜ Incure Inkasso Agentuur, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: MS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja ATS (XXX). Lihtmenetlus

esindajad

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MS’ilt AS SMkasuks 881,89 eurot.
3.Jätta rahuldamata AS SM taotlus kohustada kostjat täitma tulevikus tekkivaid korduvaid kohustusi – perioodiliste küttearvete maksmist 25,05 m2 ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja MS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue

1.AS SM esitas 13.05.2010.a. Harju Maakohtule hagi MS vastu võlgnevuse 11 900,18 krooni (760,56 euro) nõudes. 13.09.2011.a. esitas hageja haginõude suurendamise avalduse, s.o hageja suurendas haginõuet 121,33 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 881,89 eurot.
2.Kostjale kuulub kinnistu XXX. 30.09.1997.a. esitas kostja hagejale avalduse, milles teatab, et korter asukohaga XXX loobub alates 1997/1998 kütteperioodist tsentraalküttest ja seoses sellega kütte eest mingeid makseid ei teostata. 04.10.1997.a. toimus XXX majaelanike koosolek, millel otsustati, et kostja avaldus tuleb rahuldada ainult sel juhul, kui kostja kannab 17 m2 pinnale kuluva kütte eest tehtud kulud ja seejuures peab ta tagama oma korteris normaalse toatemperatuuri (+20 kraadi). Alates 12.04.2005.a. pidi kostja tasuma kütte eest 44 m2 ulatuses. Alates 20.09.2008.a. kuni 31.03.2010.a. ei ole kostja tasunud küttearveid ja võlg seisuga 31.03.2010.a. on 11 900,18 krooni (760,56 eurot). 25.03.2010.a. toimunud XXX korteriomanike koosolekul võeti ühehäälselt vastu otsus, et alates aprillist 2010.a. tasub kostja 50% kütte eest ehk 25,05 m2 pinna eest. Kostja kinnitas 25.03.2010.a. toimunud koosolekul, et tasub ka vana võla ja hakkab edaspidi 50% korralikult tasuma, kuid kostja seda teinud ei ole. Perioodil 01.04.2010.a. kuni 20.06.2011.a. kostja jätnud osaliselt kütte eest tasumata 11 arvet kogusummas 121,33 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja ühendas enda korteri 1997/1998 aasta kütteperioodist küttesüsteemist lahti, mistõttu on kostja sellest hetkest kohustatud maksma üksnes korteriomandi kaasomandisse jääva kostja korterile vastava mõttelise osa eest. Kostja erastas korteri 2001.a., mitte kommuuni. Kostja kasutab korterit pinnaga 50,1 m2, küte puudub ning kostja maksab 17 m2/ 34% määraga, see katab ära kütte maksumuse kostja osale vastava üldkasutatava pinna eest. Arvete alusel on võimalik kostja esitatud kviitungid üle kontrollida ja nende õigsuses veenduda. Maksmised on õigeaegsed. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Käesoleva asja hind on 881,89 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulub korteriomand üldpinnaga 50,1 m2 asukohaga XXX alevikus. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja tasub hagejale vastavalt 04.10.1997.a. üldkoosoleku otsusele kütte eest 17 m2 ulatuses korteri üldpinnast. Vaidlus

on poolte vahel selles, kas kostja peab tasuma AS-i SM poolt esitatud arvete alusel.

6.Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kohus märgib, et elamu küttesüsteemi puhul on tegemist kaasomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tervikliku seadmega KOS § 2 lg 2 mõistes, mis ei ole korteriomandi reaalosa (vaata Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2008.a. otsus tsiviilasjas nr. 2-06-24269). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega ei saa nõustuda kostja vastuväitega, et kuivõrd tema korteris tsentraalkütet ei ole, siis ei pea tema ka selle eest tasuma.
7.Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite – XXX korteriomanike 12.04.2005.a. üldkoosoleku protokolli nr. 1 p 10 kohaselt on korteriomanikud otsustanud alates 13.04.2010.a. kostjale arvestada kütte eest tasu 44 m2 ulatuses (t/l 131-136) ning XXX korteriomanike 25.03.2010.a. koosoleku protokolli kohaselt arvestada kostjale kütte eest tasu 50 m2 ulatuses (t/l 77-78). Samuti on viimati nimetatud otsuse kohaselt lubatud kostjal tagasi ühendada üks radiaator ühes toas (t/l 78). Kohus on seisukohal, et kohtuistungil kohtule avaldatud kostja esindaja väide selle kohta, et neile on esitatud üksnes korteriomanike koosoleku protokoll 1997.aastast (t/l 96-97) ei ole kohane, kuivõrd kohtule esitatud eelpool nimetatud 25.03.2010.a. korteriomanike üldkoosoleku protokolli kohaselt on viidatud üldkoosolekul osalenud ka kostja (t/l 79).
8.Kohtule esitatud arvetest nähtub, et perioodil september 2008.a. kuni märts 2010.a. on kostjale kütet arvestatud 44 m2 ulatuses (t/l 8-22) ning aprill 2010.a. kuni mai 2011.a. 25,05 m2 ulatuses, mis on kooskõlas eelpool viidatud korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsustega. Kostja poolt kohtule esitatud teatistest nähtub, et kostja on tasunud nimetatud perioodil kütte eest üksnes 17 m2 ulatuses (t/l 52-68, 103 -116). Kohus on seisukohal, et nõustuda ei saa ka kostja vastuväitega selles, et kostjal tuleb tasuda küttearveid 5,0 m2 ulatuses kooskõlas Ülo Sepp arvestusega, kuivõrd nimetatud arvestust ei saa käsitleda eksperdi arvamusega TsMS § 293 lg 1 tähenduses, kuna nimetatud arvamust ei ole kohus küsinud (t/l 117-121). Samuti märgib kohus, et nimetatud arvamusele on kohtud hinnangu andnud ka tsiviilasja nr. 2-06-24269 menetlemisel (t/l 23-34). Kuivõrd kostja muid vastuväiteid hagile ei esitanud, siis tuleb hageja nõue rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 881,89 eurot (t/l 81).
9.Hageja on oma 13.09.2011.a. menetlusdokumendis esitanud kohtule ka taotluse kohtul kohustada kostjat täitma tulevikus tekkivaid korduvaid kohustusi – perioodiliste küttearvete maksmist 25.05 m2 ulatuses. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 369 saab kohtule esitada vastava hagi. Hageja antud juhul hagi esitanud ei ole, vaid on esitanud sellise nõude kohtule taotlusena, mistõttu tuleb jätta see rahuldamata. Kohus märgib, et antud juhul on korteriomanike üldkoosolek oma vastavaid otsustusi muutnud, mis on tinginud ka käesoleva kohtuvaidluse. Seega ei ole hageja vastav taotlus antud juhul ka sisuliselt põhjendatud.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 881,89 eurot. Menetluskulude jaotamine
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja