2-07-45298/3 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-07-45298 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2006 töölepingu. Hageja võeti tööle müügiesindaja ametikohale. 27.09.2007 ja 26.09.2007 määras kostja juhatuse liige RL hagejale distsiplinaarkaristusena noomitused, kuna hageja ei olevat üle andnud klientidelt saadud raha. Ametijuhendi järgi oli hageja vastutav klientidele tehtud maksete eest. 05.10.2007 vaidlustas hageja distsiplinaarkaristused. Kostja neid ei muutnud ega tühistanud. Hageja ei vaidlusta kohustust kliente vastu võtta, neilt raha koguda ja seda kostjale üle anda. Kuid klientidepoolse mitteõigeaegse maksmise korral ei pea hageja seda oma palgast maksma. Hagejal ei olnud võimalik raha kostjale üle anda, kuna kliendid majutuskorterite kasutamise eest õigeaegselt hagejale kui kostja töötajale ei maksnud. Kostjal oli õigus esitada nõue klientide vastu. Kostjale on määranud sama asja eest kaks karistust. Kostja, leides, et üle anti hageja poolt 31 krooni vähem, hageja teadis, et varem üleantud rahadega on tasaarveldus tegemata. Kostja on ametijuhendit tõlgendanud vääralt ja meelevaldselt. Hageja taotleb 26.09.2007 ja 27.09.2007 määratud distsiplinaarkaristuste tühistamist. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Hageja ei tuvastanud isikut, kuna tundis teda. Klient ei olnud nõus kaarti täitma. Raha üleandmine viibis. Hageja helistas kostja esindajale, kes ütles, et tegutsegu hageja ametijuhendi järgi. Hageja hakkas probleemi ise lahendama. Raha sai kätte hiljem. Hageja leppis kliendiga kokku kohtumise järgmiseks päevaks, klient kohtumisele ei tulnud, lahkus, raha kokkulepitud ajaks ei toonud, võtmed jättis postkasti. Karistus ei ole vormistatud ettenähtud vormis – puudub kirjeldus, hageja töötas rasketes tingimustes, varasemaid karistusi ei ole. Karistust määrates ei arvestatud teo raskust, hageja ei saanud selgitada, miks rikkumine toime pandi. 31 krooni puudumine on otsitud põhjus, selle kadumine ei ole tõendatud. Hageja maksis vahel klientide taksoarved kinni, aegajalt tehti tasaarvestus. Mõlemad karistused on seotud 9.-10.septembri 2007 juhtumiga. Ametijuhendit rikkus hageja ainult ühes punktis – registreerimisjuhendi mittetäitmine. Formaalselt oli kostjal õigus hagejat karistada. Karistus on ebaõiglane. Kostja vastuväited Kostja kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. 26.09.2007 karistus määrati hagejale XXX majutuskorteri eest 09.-10.09.07 ja 21.-23.09.07 tasu maksmisega seonduva eest – hageja ei võtnud kliendilt tasu ja andis kostjale üle väiksema summa kui klient oli kohustatud tasuma. Hageja ametijuhendi p 4.3.7 järgi oli hageja maksete eest vastutav. 27.09.2007 karistus määrati hagejale, kuna hageja jättis 09.-10.09.07 XXX majutuskorterit kasutanud isiku tuvastamata. Hageja ametijuhendi p 4.3.4 – hageja peab alati laskma kliendil täita registreerimislehe. Hageja seda kohustust ei täitnud, mistõttu kostjal puudus võimalus klienti tuvastada ja nõuet talle esitada. Hageja pole põhjendanud ega tõendanud, milles seisneb määratud karistuse ebaseaduslikkus, vaid tunnistab, et on karistuse aluseks olnud kohustusi rikkunud. Kostja määras hagejale kõige leebema karistuse – noomituse, arvestas süüteo raskust. Majutusteenus eest võetakse tasu praktikas ette. See ei saanud hagejale teadmata olla. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtuistungil jäi kostja esitatud vastuväidete juurde. Tähtsust ei oma, kas hagejalt seletuskirja nõuti või mitte. Hagejale määrati kaks karistust, kuna ta rikkus erinevaid töökohustusi: 27.09.07 oli tegemist arvetega ja 26.09.07 isiku mittetuvastamisega. Tegemist oli sama kliendiga.

Kohtuotsuse põhjendused Hageja taotleb talle tööandja poolt 26.09.2007 ja 27.09.2007 korraldustega määratud distsiplinaarkaristuste tühistamist. Vaidlus puudub selle üle, et poolte vahel kehtis 01.11.2006 sõlmitud tööleping ning et tööandja poolt oli hageja suhtes kinnitatud ametijuhend. Distsiplinaarkaristused vaidlustas hageja eelkõige seetõttu, et peab enda karistamist ebaõiglaseks. Hageja arvates rikkus kostja karistuste määramise korda – korraldused ei sisalda rikkumise kirjeldust, ühe süüteo eest määrati kaks karistust. Kohtuistungil väitis hageja esindaja, et formaalselt oli kostjal õigus hagejat karistada. Kostja leiab, et hageja karistamine oli seaduspärane, hageja rikkus ametijuhendi punkte 4.3.4 ja 4.3.7. Süütegude raskust kostja arvestas karistuste määramisel määrates hagejale kõige leebema karistuse. Kahe karistuse määramine oli põhjendatud, kuna hageja rikkus erinevaid töökohustusi. 26.09.2007 korraldusega karistas kostja hagejat distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et hageja ei andnud kostjale üle XXX korterit ajavahemikul 09.-10.09.2007 kasutanud kliendi raha (arve järgi 2 400 krooni) ja XXX korterit ajavahemikul 21.-23.09.2007 kasutanud kliendi rahast (3 020 krooni) andis tööandjale üle 31 krooni vähem. Ametijuhendi punkt 4.3.7 alusel vastutas hageja selle eest, et klient tasuks saabudes majutuse arve. Hageja ametijuhendi viidatud punkt nägi ette ka võimaluse, et hilisema maksmise korral kliendi soovil, tuli kliendiga kokku leppida kohtumine. Selleks tuli kontrollida telefoninumbri olemasolu ja selle toimimist. Ametijuhendi kohaselt vastutas hageja klientide maksete eest. 27.09.2007 korraldusega karistas kostja hagejat distsiplinaarkorras noomitusega töökohustuste mittekohase täitmise eest. Korralduses märgitu kohaselt jättis hageja tuvastamata kliendi isiku ning jättis kostjale üleandmata mitmel korral klientidele saadud tasu osutatud teenuse eest. Töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 sätestab töölepingu poolte vastastikused kohustused. Muuhulgas on pooled kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi (p 1); hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara (p 3) ja täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi (p 5). Sama seaduse § 50 lg 1 järgi on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust (p 1); õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi (p 3); Töötaja spetsiifilised kohustused, mis on seotud töötamisega kostja juures, olid määratud ametijuhendis, mis on võetud käesoleva asja juurde. Nimetatud ametijuhendi p 4.3.4 viimase lause järgi lasus hagejal müügiesindajana kohustus lasta klindil alati täita registreerimisleht. Hageja jättis nimetatud kohutuse täitmata XXX korterit ajavahemikul 09.-10.09.2007 kasutanud kliendi suhtes. Hageja tunnistab nimetatud kliendi mittetuvastamist ja põhjendab seda asjaoluga, et klient oli talle tuttav. Kohtu arvates ei saa aga selline põhjendus välistada tööandja õigust töötajat ametijuhendiga sätestatu rikkumise eest karistada. Hageja ametijuhendi viidatud punkti alusel oli hagejal kohustus „alati“ lasta kliendil registreerimisleht täita. Registreerimislehe täitmine ei saa ametijuhendi sõnastusest tulenevalt olla sõltuvuses sellest, kas klient oli hagejale tuttav või mitte. Distsiplinaarkaristuse määramiseks tuleb tuvastada, kas töötaja käitumine oli süüline või esines mingi mõjuv põhjus. Hageja poolt ettetoodud väidet, et ta tundis klienti, kes registreerimislehte ei täitnud, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks. Pealegi tõi antud juhul ametijuhendi mittetäitmine kaasa selle, et klient, kes registreerimislehte ei täitnud, jättis

2-07-45298 korteri kasutamise eest õigeaegselt tasumata. Seetõttu ei saa ametijuhendis sätestatud kohustuse täitmata jätmist pidada formaalseks nagu väidab hageja. Distsiplinaarkaristuse määramise reegleid kostja 27.09.2007 karistuse määramisel ei rikkunud. Korraldused sisaldavad rikkumiste kirjeldust määral, mille järgi hagejal oli võimalik aru saada, mille eest teda karistati. Kooskõlas TDVS §-ga 4 kuulub distsiplinaarkaristuste määramise, täitmise ja ennetähtaegse kustutamise õigus tööandjale. Ametijuhendi punktidega 4.3.4 ja 4.3.7 hagejale pandud kohustuse rikkumisega pani hageja toime teod, mis on distsiplinaarsüüteoks Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (TDVS) § 2 p 1 järgi - töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine. TDVS § 3 sätestab distsiplinaarkaristuste loetelu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva; 4) töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse paragrahv 86 punktide 6-8 alusel. Nii 26.09.2007 kui ka 27.09.2007 korraldusega määras kostja hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse. Kuna TDVS § 3 distsiplinaarkaristuste loetelu järgi on noomitus kõige leebem karistus, mida on võimalik määrata, ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja ei arvestanud karistuse määramisel teo raskust (TDVS § 8). TDVS § 7 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Sama paragrahvi 3.lõike järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Kuna seletuse nõudmine on tööandja õigus, mitte kohustus, ei muuda seletuse mittevõtmine distsiplinaarkaristuse määramist ebaseaduslikuks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on erinevate süütegudega, mis andis kostjale õiguse määrata hagejale kaks distsiplinaarkaristust – 26.09.2007 ja 27.09.2007. Tulenevalt viidatud korralduste tekstist, määrati hagejale 26.09.2007 korraldusega distsiplinaarkaristusena noomitus selle eest, et ta muuhulgas ei andnud kostjale üle XXX korterit ajavahemikul 09.-10.09.2007 kasutanud kliendi raha ja 27.09.2007 korraldusega selle eest, et ta sama klient jättis täitmata registreerimislehe. Registreerimislehe mittetäitmine ja raha mittemaksmine sama kliendi poolt, kes kasutas XXX korterit 09.-10.09.2007 on omavahelises seoses ja neid tegusid ei ole õige lahutada kaheks süüteoks, mis õigustaks töötajat kaks korda distsiplinaarkorras karistama. TDVS § 9 sätestab ühe süüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keelu. § 1 lg 1 kohaselt võib iga süüteo eest määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. § 9 lg 2 järgi on süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib töötajale määrata distsiplinaarkaristuse. Tegemist ei ole TDVS § 9 lõikes 2 sätestatud süüteo jätkumisega pärast distsiplinaarkaristuse määramist. Kostja määras hagejale mõlemad distsiplinaarkaristused pärast seda, kui oli teada saanud mõlemast rikkumisest. Ülalmärgitud põhjendustel ja juhindudes TDVS § 23 lg 2, mille järgi kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, tuleb hagi osaliselt rahuldada ning hagejale 27.09.2007 korraldusega määratud distsiplinaarkaristus, kui hilisem tühistada.