OÜ Tammiku Maja hagi L. A. ja V. A. vastu solidaarselt 2 740,15 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
21. veebruar 2008. a
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Tammiku Maja (RK xxx; asukoht Estonia pst 38, Kohtla-Järve 31021, IdaVirumaa)
Hageja esindaja:
R. T., volikirja alusel
Kostja 1: Kostja 2:
L.A. (IK xxx; elukoht: xxx) V. A. (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskuludest 50% kostjate kanda solidaarselt.
Edasikaebe kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus
1.07.11.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjate ühisomandis korteriomand, asukohaga xxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx). Elumajas on moodustatud korteriühistu Estonia pst 34. Hageja hooldab elumaja korteriühistuga sõlmitud elamu teenindamise lepingu nr 28 alusel.
Korteriühistu on hagejale loovutanud korteriomanikelt olemasolevate ja tulevikus tekkivate võlgnevuste sissenõudmiseks (hooldustasu, vee ja soojuse tarbimisel tekkinud võlad koos viivistega), samuti on korteriühistu loovutanud hagejale õiguse teostada soojuse ja vee jaotusteenust, kuna Viru Vesi AS ja AS Kohtla-Järve Soojus esitavad elumajale teenuste eest ühisarved.
3.Alates 01.09.2004. a esitab Kohtla-Järve Soojus AS elumajas tarbitud soojuse eest ühisarve korteriühistule. Alates 01.01.2003. a tasub korteriühistu Viru Vesi AS-le vee tarbimise eest ühisarve alusel.
4.Kostjad on korteriomanikena ja korteriühistu liikmetena kohustatud tasuma igal kuul tarbitud soojuse eest, kuid kostjad on soojuse eest esitatud arveid tasunud ebakorrapäraselt. Võlgnevus korteriühistu ees tekkis 2005. aastal. Seisuga 01.11.2007. a kostjatel on tekkinud põhivõlgnevus soojuse eest tasumise osas 651,55 krooni ja viivisevõlg 2 088,60 krooni.
5.Hageja taotleb vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2, eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, § 14, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 113, § 164 ja § 1028 välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus ja menetluskulud 250 krooni.
II Kohtuistung ja nõude vähendamine
6.Kohtuistungil hageja esindaja vähendas hagi hinda ning taotles kostjatelt solidaarselt viivisevõla jäägi 1 409,40 krooni ja menetluskulu 250 krooni (riigilõiv väljamõistmist). Kostjad on peale hagi esitamist hagejale tasunud 1 330,75 krooni (millest arvestati 651,55 krooni põhivõla ja 679,20 krooni viivisevõla katteks).
7.Viivise arvestamise osas selgitas hageja esindaja, et viivise nõue tuleneb korteriühistu ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel sõlmitud lepingust, ning üldarve mitteõigeaegse tasumise korral arvestab AS Kohtla-Järve Soojus viivist 0,07% päevas. Kostjad ei tasunud pika aega soojuse eest esitatud arveid (alates 2004. aasta septembrist) ning asusid arveid maksma alles 2005. augustis, mistõttu ka viivise summa on suur. Esindaja märkis on talle on arusaamatu
viiviste arvestus, mis on kohtule esitatud (tl 10-12). Esindaja polnud nõus hagist loobuma, viivist vähendama või kostjatega kompromissi sõlmima, vaid taotles sisulise otsuse tegemist ja hagi rahuldamist.
8.Kostja L.A. selgitas, et jätab lahendi tegemise kohtu otsustada ning kui kohus leiab, et kostja peab maksma viivist, on kostja nõus seda ka tegema.
9.Kostja V.A. kohtuistungil ei osalenud. Kohtuistungist oli kostjat nõuetekohaselt teavitatud.
III Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja nõue, mida hageja esindaja kohtuistungil toetas, koosneb viivisevõlast 1 409,40 krooni. Kohtumenetluse ajal tasusid kostjad 1 330,75 krooni, millest hageja arvestas 651,55 krooni põhivõla ja 679,20 krooni viivisevõla katteks.
12.Seega poolte vahel puudub vaidlus põhivõla üle, kuna kostjad on selle menetluse ajal tasunud. Eeltoodu alusel ei analüüsi kohus põhivõla põhjendatust, nõude õigusliku alust ja muud sellega seonduvat.
13.Kohus käsitleb hageja viivisenõuet 1 409,40 krooni.
13.1.Hagi esitamisel oli hageja põhivõla nõue 651,55 krooni ja viivisenõue 2 088,60 krooni.
13.2.Tõendist teenustasu arveldustest ajavahemikul september 2004 – november 2007. a (tl 8-9) tuleneb, et alates septembrist 2004. a kuni juulini 2005. a oli L.A. esitatud tasumiseks 11 arvet kogusummas 6 750,10 krooni, millest kostja ei olnud tasunud ühtegi, perioodi lõpus oli saldo -6 750 krooni. 2007. a novembris on saldo -767,55 krooni.
13.3.Tõendist viiviste arvestamise kohta seisuga 06.11.2007. a (tl 10-12) nähtub, et viivist arvestatakse ka arvete eest, mis on maksetähtpäevaks tasutud – nii näiteks on 2005. aasta oktoobrikuu arve summas 410,40 krooni pealt arvestatud viivist alates 20.11.2005. a, maksetähtaja ületanud päevade arv 151 päeva (arve tasumise kuupäev 20.04.2006. a), viivis 43,38 krooni; 2005. a novembrikuu arve summas 787,35 krooni pealt arvestatud viivist alates 20.12.2005. a, maksetähtpäeva ületanud päevade arv 155 päeva (arve tasumise kuupäev 24.05.2006. a), viivis 85,43 krooni; 2005. aasta detsembrikuu arve 1 122,35 krooni pealt arvestatud viivist alates 20.01.2006. a, maksetähtaja ületanud päevade arv 155 päeva (arve tasumise kuupäev 24.06.2006. a), viivis 121,77 krooni. Edasi on arvestatud viivis eelpool toodud meetodi põhjal kuni augustini 2007. a. Tegelikult nähtub tõendist teenustasu arvelduste kohta (tl 8-9), et 2005. a oktoobri, novembri, detsembri arved tasuti tähtaegselt – oktoobri arve arves esitatud summas 15.11.2005. a, novembri arve arves esitatud summas 18.12.2005. a ja detsembri arve arves esitatud summas 20.01.2006. a.
13.4.Seega ei ole hageja nõue tõendatud ega põhjendatud. Ka hageja esindaja möönis, et ta ei saa aru viivise arvestamise metoodikast. Hageja poolt kohtule esitatud soojuse ostu-müügi leping (tl 14-17), sellist viivise arvestust nagu hageja arvestab, ette ei näe (lepingu punkt 8),
samuti ei näe ette sellist viiviste arvestamise meetodit KÜ Estonia pst 34 kiri pealkirjaga „nõuete loovutamine“ (tl 27, punkt III).
14.Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.
IV Menetluskulude jaotus
15.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
16.Kostjad on kohtumenetluse ajal ca 50% hageja nõudest rahuldanud. Hageja poolt kohtule esitanud taotlust sissenõude vähendamiseks saab lugeda osaliseks loobumiseks hagist, mistõttu kohus kohaldab TsMS § 168 lg 4 ning leiab, et kostjad peavad hagejale hüvitama 50% hageja kantud menetluskuludest.
17.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.