Õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Heli Käpp 4. märts 2008. a, Tallinn 2-07-9639 AS E hagi MJ ́i vastu 2906,28 krooni nõudes Hagi läbivaatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: (Lindorff Eesti AS, XXX) Kostja: MJ (isikukood XXX, elukoht XXX)
08.03.2007.a esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 12.10.1999.a sõlmitud liitumislepingust tulenev põhivõlgnevus 1453,64 krooni ja viivised 1452,64 krooni, kokku summas 2906,28 krooni. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabi kulud 583,00 krooni. Kostja, 24.08.2007.a. kirjalikus avalduses kohtule, tunnistab hagi ning ühtlasi väljendab valmisolekut kompromissi sõlmimiseks. Hageja saatis kostjale allkirjastamiseks kompromisslepingu, kuid kohtu määratud tähtajaks, 26.11.2007.a., kostja allkirjastatud kompromisslepingut hagejale ei tagastanud.
2-07-9639 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjale on 15.03.2007.a kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt võlgnevuse tekkimise ajast lähtub kohus otsuse tegemisel tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 191 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on lepingus sätestatud viivistena. Kuna kostja viivitas hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, on TsK § 231 lg 1 kohaselt põhjendatud temalt viivise välja mõistmine. Lepingu kohaselt on viivis 0,5 % tasumisele kuuluvast summast päevas arve tasumise tähtajast arvates. Hageja on vastavalt lepingule arvestanud viiviseid kokku summas 18 618,47 krooni, kuid lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest taotleb hageja kostjalt välja mõista viiviseid põhivõlast väiksemas summas, s.o. 1452,64 krooni. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1453,64krooni põhivõlga ja 1452,64 krooni viiviseid, kokku 2906,28 krooni. TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.