Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

viimane pöördus kaebusega kindlustuse vaidluskomisjoni poole. Komisjoni otsusega jäeti hageja kaebus rahuldamata põhjendusega, et hageja oli ise vastutav temale tekkinud kahju eest.

MAAKOHTU LAHEND

Kohus nõustus kolmanda isikuga, leides, et vaidluskomisjoni tõlgendus LS § 71 lg-st 5 on liiga kitsas ning seda sätet tuleks tõlgendada selliselt, et eritalituse sõiduki juhil on kohustus tagada liiklusohutus kõikidel juhtudel, kui ta oma eriõigusi kasutab. Kuigi LS § 71 lg 2 lubab alarmsõiduki juhil, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, ametiülesannete täitmisel eirata LS § 47 lõigetes 1-4 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust, tuleb viimasel lähtuda ka LS § 47 lg-s 5 sätestatust. Eelnimetatud sätte kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LS § 71 lg 2 käib üksnes lubatust suurema kiirusega sõitmise kohta. Alarmsõiduki juhi õigus eirata liikluseeskirja nõudeid ja liigelda vastassuunavööndis on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määruses nr 69 „Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi määrus). Määruse § 15 kohaselt tohib alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, kõrvale kalduda liikluseeskirjas sätestatud nõuetest. Määruse § 18 kohustab aga eritalituse sõiduki juhti liikluseeskirja nõuetest kõrvale kaldumisel tagama liikluse ohutuse. Kohus oli seisukohal, et kuna kiirabiauto juht sõitis vastassuunavööndis ja lubatust suurema kiirusega, siis oleks ta pidanud olema eriti hoolas ja arvestama võimalusega, et ristmikul võib olla muuhulgas vasakpöörde sooritajaid, mis tähendab, et ta oleks pidanud kohandama oma sõiduki kiiruse selliselt, mis arvestab LS § 47 lg-s 5 sätestatut. Kohus nõustus vaidluskomisjoni otsuses märgitud seisukohaga, et kuna hageja vaateväli oli piiratud temast vasakul peatunud sõidukite tõttu, oleks ta pidanud sõiduteede ristumisalale välja sõites arvestama sellega ja olema tähelepanelikum. Määruse §-s 13 on reguleeritud erisignaalide kasutamine, mille kohaselt võib eritalituse sõiduki juht kasutada erisignaale ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel, samuti teel toimuva möödapääsmatu või teistelt liiklejatelt tema suhtes suuremat tähelepanu nõudva tööülesande täitmisel. Arvestades, et kiirabiauto juht lähenes vastassuunas 70-80 km/h sõidukiirusega reguleerimata ristmikule, kus sel hetkel viibis ka mitmeid teisi sõiduautosid, oleks pidanud kiirabiauto juht kasutama helisignaali. Viimase väitel ta seda ka tegi (kindlustuse vaidluskomisjoni toimiku lk 53). Samas hageja leiab, et kiirabiauto juht sõitis helisignaalita. Kohus leidis, et poolte väited on paljasõnalised ja ei ole kohtus tõendamist leidnud. Antud kaasus on sarnane olukorraga, mida Riigikohus analüüsis oma lahendis nr 3-2-1-26-05, kus üks juht soovis sõita kõrvalteelt ühesuunalisele peateele. Juht veendus, et lubatud sõidusuunast teisi sõidukeid ei lähene, mispeale asus pööret sooritama. Pärast pöörde sooritamist selgus, et vastassuunavööndis sõitis teine auto, mistõttu kokkupõrget vältida ei õnnestunud. Riigikohus nõustus madalama astme kohtute seisukohtadega, leides, et pööret sooritanud juht rikkus LE § 159 nõudeid. Nimelt on kõrvalteelt peateele sõitval juhil kohustus anda teed peateel liiklejale ka siis, kui tegemist on ühesuunalise peateega, kus liigub sõiduk sõidusuunale vastupidises suunas. LE § 91 kohaselt lasub juhil kohutus enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Samas leidis Riigikohus, et eeltoodu ei välista liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 44 lg 2 aluste olemasolul liikluskahju hüvitamist ka pöörde sooritanud autojuhile. Selleks on vaja kindlaks teha, kas vastassuunas sõitnud juht rikkus liikluseeskirja ja jaatava vastuse korral teha kindlaks, kas rikkumine põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju tekkimise. Tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel omab tähtust mõlema juhi süü kahju tekkimisel.

Kohus leidis, et ka kiirabiauto juht rikkus LS § 47 lg-s 5, LS § 71 lg-s 5 ning määruse §-s 18 sätestatud kohustusi. Kui kiirabiauto juht oleks järginud temal lasuvaid kohutusi, siis oleks jäänud liiklusõnnetus toimumata ja hagejal kahju tekkimata. Kohus nõustus, et hagejal võis olla raske aimata, et vastassuunast võiks sõiduk tulla, kuid seda võimalust ei saanud hageja täielikult ka välistada, sest hagejale pidi olema teada, et kiirabiauto juhil on teatud juhtudel õigus eirata LE nõudeid. Seega võib hagejale ette heita hooletust, et ta alustas vasakpöörde sooritamist ajal, mil ta vaateväli oli piiratud. Ei piisa üksnes sellest, kui autojuhi arvates ei oleks tohtinud vastassuunast teist sõiduautot tulla. Juht peab igakordse sõidumanöövri sooritamisel veenduma manöövri ohutuses, vältimaks võimalikku liiklusohtlikku olukorra või liiklusõnnetuse tekkimist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Vastuväidete kohaselt vastassuunast 70-80 km/h sõidukiirusega lähenenud eritalituse sõiduk võis LS § 71 lg 2 kohaselt küll eirata LS §-s 47 lg 1-4 nimetatud lubatud suurimat sõidukiirust, kuid sama seaduse § 71 lg 5 kohaselt peab eritalituse sõiduk tagama LS §-s 71 nimetatud õigusi kasutades liikluse ohutuse. Kõnealusel juhul ei taganud eritalituse sõiduk liiklusohutust, vastasel juhul poleks liiklusõnnetust toimunud. Eritalituse sõiduki juhi ühesuunalisel teel vastassuunas sõitmine kiirusega 70-80 km/h on otseses põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega. Eritalituse sõiduki juhil oli võimalus liiklusõnnetus ära hoida, kuna lähenedes reguleerimata Riia ja Suur-Kaare ristmikule, pidi ta arvestama, et sõidab vastassuunas ja lisaks võib ristmikul SuurKaare tänavalt talle ette sõita vasakpöörde sooritajaid. Lisaks eeltoodule pidi ta nägema, et umbes 10 m kaugusel peale ristmikku on jalakäijate liikumist reguleeriv foor, milles põles sõidukitele keelav ja jalakäijatele lubav tuli. Seega pidi ta lisaks eeltoodule ka võimalike sõiduteed ületada soovivate jalakäijate ohutuse tagamiseks sõitma oluliselt väiksema kiirusega. Arvestades asjaolu, et Riia tänav kõnealuse liiklusõnnetuse toimumise kohal on umbes 12 m lai, sõidukite kokkupõrge toimus ligikaudu tee keskel, BMW sõidukiirus oli sõitmist alustades kuni kokkupõrke hetkeni keskmiselt 10 km/h (sõitu alustades 0 km/h kuni kokkupõrkeni 20 km/h), pidi BMW-l kuluma sõidu alustamisest kokkupõrke hetkeni 2,8 sekundit. Arvestades asjaolu, et eritalituse sõiduk sõitis 70 km/h, läbis ta ühes sekundis 19,5 m ning 80 km/h sõidukiiruse puhul 22,2 m/s. Seega hetkel, mil BMW paigalseisust ristmikule sõitu alustas, oli eritalituse sõiduk vähemalt 41 m kaugusel ja 80 km/h sõidukiiruse korral vähemalt 61,7 m kaugusel sõidukite kokkupõrkekohast. Eeltooduga on täiendavalt leidnud põhjendamist asjaolu, et BMW juht L. Raudheiding ei saanud ette näha vastassuunast 70-80 km/h sõidukiirusega lähenevat eritalituse sõidukit. Samas oleks eritalituse sõiduki juhil olnud võimalik liiklusõnnetust vältida, kui ta oleks olnud ettevaatlikum ning sõitnud aeglasemalt, arvestades eelkõige vastassuunas sõitmist, ristmikule lähenemist ning LS § 71 lg-st 5 tulenevat kohustust tagada liiklusohutus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

eritalituse sõiduki juht arvestama võimalusega, et Suur-Kaare tänavalt võib talle ette sõita vasakpöörde sooritajaid ning sõiduteed võivad ületada jalakäijad. Nimetatud asjaolusid arvestades oleks eritalituse sõiduki juht pidanud arvestama lisaks ka LE §-s 47 lg 5 sätestatuga, olema ettevaatlikum ning sõitma väiksema kiirusega. Apellant on leidnud, et arusaadav on nõuda eritalituse sõiduki juhilt erilist ettevaatlikkust näiteks ristmiku ületamisel punase fooritulega. Samas on apellant jätnud tähelepanuta, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel umbes 10 m kaugusel peale kokkupõrke kohta põles fooris sõidukitele keelav punane tuli. Asja materjalidest nähtub ka see, et hetkel, mil hageja alustas ristmikule sõitu, oli eritalituse sõiduk 41 m kuni 61,7 m (arvestades tema liikumiskiirust 70-80 km/h) kaugusel sõidukite kokkupõrkekohast ning ta ei saanud olla hästi nähtav vasakpööret alustavale sõidukijuhile. Ülaltoodu kinnitab, et vaidlusalune liiklusõnnetus toimus segasüül ning eritalituse sõiduki juht on vastutav hageja sõiduautole tekkinud varalise kahju eest. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata menetluskulud apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

jätmisega

Egon Konsand

jäävad

apellatsiooniastmes

kantud

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.