Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-81-04 Otsuse kuupäev Tartu, 10. september 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi Allan Palu hagi Aime Aasamäe vastu 12 314 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-64/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aime Aasamäe kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23. august 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
korral tuleb loomad rühmitada. Loomade ajamisel üle tee ei kasutatud julgestustraadina karjusetraati, karjuseava oli lahti. Hageja süüd kokkupõrkes ei ole tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sõiduauto vigastatud esitiiva maksumus 7 245 krooni. Tekkinud kahju suurus on tõendatud remonditööd teinud Fakto Mustamäe Auto AS 18. oktoobri 2001. a sularahaarvega nr 824434. Et säiliks sõiduautole antud keregarantii, oli otstarbekam jätta avariiline poritiib taastamata ja vahetada see uue vastu. Sõiduauto külgpeegli taastusremondi kohta esitas hageja Fakto Mustamäe Auto AS 12. aprillil 2002. a koostatud eelkalkulatsiooni, mille kohaselt on külgpeegli remondimaksumus 5 069 krooni. Kuna eelkalkulatsiooniga ei ole tõendatud sõiduauto remondiga tekkinud tegelik kahju, tuleb hageja nõue külgpeegli remondimaksumuse hüvitamiseks jätta rahuldamata.
vaid politseiprefektuuri otsusest, mis tehti mitte kostja, vaid loomade ajaja K. Tautsi haldusõiguserikkumise asjas, ning ei arvestanud hageja süüd. Kohus jättis lahendamata küsimuse, kas hageja valis ohutu sõidukiiruse ning kas loomale otsasõitu oleks saanud vältida. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et hageja ei tõendanud oma väidet liiklusõnnetuse ajal sõiduautol kehtinud garantiiaja kohta. Kohus ei hinnanud ka ebamõistlikult suurt sõiduauto külgpeegli taastusremondi maksumust. Ringkonnakohtul tuli arvestada kannatanu süüd ja kahjutekitanu varalist olukorda ja kohaldada TsK §
tekkimist, siis sõltuvalt kannatanu süü astmest (kahjutekitaja süü korral sõltuvalt ka tema süü astmest), tuleb hüvitise suurust vähendada või hüvitise väljamõistmisest keelduda. Seega võib kohus kahjuhüvitise suurust vähendada või keelduda hüvitise väljamõistmisest, kui ta leiab, et kahju tekitamises oli raske ettevaatamatuse vormis süüdi ka hageja.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.