Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja poolte seisukohad Hageja volitatud esindaja S.N. sõlmis kostja seadusliku esindaja Aare Vismanniga 10.07.2006 info levitamise lepingu nr 071007 summas 2478 krooni. Hageja esitas kostjale nimetatud lepingu

alusel 01.08.2006 arve nr 071207 ja leppetrahvi arve nr 071007-LT 17. oktoobril 2006, so lepingu punkt 7 alusel 50 % lepingusummast, kui arve tasumise tähtaeg on ületanud ühe kuu. Kostja ei ole vaatamata meeldetuletustele täitnud oma lepingulisi kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista 2478 krooni lepingu alusel, leppetrahvi 1239 krooni, riigilõivu 250 krooni, registrikaardi kulu 50 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 500 krooni, kokku 4517 krooni. Kostja hagiga nõus ei ole. Kirjalikus vastuses 18.01.2007 taotleb kostja S. N poolt 10.07.2006 sõlmitud lepingu tühistamist, sest tehing on tehtud pettuse mõjul. S. N väitis kostja esindajale, et alla kirjutamine ei too kostjale kaasa mingeid kohustusi. Hageja volitatud esindaja on rikkunud teavitamise kohustust. Arved ei tekita tsiviilõiguslikke kohustusi. Hageja nõue on tõendamata. Leppetrahvi nõue on disproportsionaalne ning põhjendamatu. Hageja menetluskulud on tõendamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 11 lg 4 kohaselt kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kohus on seisukohal, et tl-l 37 olev Info levitamise leping nr 071007 on lepingupoolte pädevate esindajate poolt allkirjastatud, seega leping on sõlmitud. Tl 37 pöördel olevad lepingutingimused on aga allkirjastamata, seega kokku leppimata. Kuigi allkirjastatud lepingupoolel on viide lepingu pöördel olevatele lepingutingimustele, ei saa käesolevas asjas asuda seisukohale, et automaatselt on täitmiseks võetud ka lepingu pöördel olevad kokkulepped. Kirjaliku lepingu vorm näeb käesolevas vaidluses ette lepingu mõlema lehekülje allkirjastamise. Lepingut sõlmiv isik, toimides äritegevuses vajaliku hoolsusega, peab lugema läbi ja tegema endale selgeks, millisele kokkuleppele ta alla kirjutab. Läbi tuleb lugeda kõik, mis kirja on pandud, kaasa arvatud see, mis on peenes kirjas lepingu alumises servas: “Olen lepingu tingimustega tutvunud, oma allkirjaga lepingul annan tellimuse täitmiseks, esindan Tellijat õigustoimingutes, käendan ning vastutan käesoleva Tellija eest ning nimel“. Kostja ei ole ümber lükanud hageja esindaja väidet selle kohta, et hageja avaldas lepingus kokkulepitud informatsiooni kostja majandustegevuse kohta (reklaami) alates 01.08.2007. Lepingut täitev pool eeldas, et ka teine lepingupool lepingut täidab. Kostja ei ole enne kohtule esitatud kirjalikku vastuväidet hagile teatanud hagejale väidetavalt pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamisest. Tehingu tühistamise vastuväitest sai hageja teada 14.02.2007 kättetoimetatud kostja vastusest. Kohtuistungil 20.03.2007 oli kostja esindaja seisukohal, et lepingu allakirjutamisel oli kostja esindaja ise hooletu, enam kostja pettusele ei viidatud. Kostja väitel teatas tema lepingu ülesütlemisest 15.10.2006. Hageja esindaja sellega ei nõustunud. Tl-l 19 on kostja esindaja e-kiri hagejale 15.10.2006. Selle kohaselt teatas kostja hagejale, et „Lepingu allkirjastamine toimus tänu sellele, et Teie töötaja oli ebapädev ja jagas väärinformatsiooni. Ning tänu sellele soovin ikkagi, et selle arve tühistamist!“ Kohus on seisukohal, et nimetatud e-kirjast ei ole võimalik aru saada lepingu ülesütlemise kavatsusest. Kohtuistungil leppisid pooled kokku, et leping on üles öeldud alates 21.03.2007. Sellest päevast alates pidi hageja lõpetama kostja äritegevuse kohta info avaldamise. Kohus loeb Info levitamise lepingu üles öelduks alates 21.03.2007. Sellest päevast alates ei olnud kostjal enam kohustust tasuda info avaldamise eest ning hagejal ei olnud enam kohustust kostja kohta infot avaldada.

Kostja tunnistaja A.R. ütlustele tuginedes ei saa kohus asuda seisukohale, et kostjal ei olnud tahet sõlmida vaidlusalune leping. Tunnistaja ütluse kohaselt pakkus S. N võimalust sõlmida leping ning teatas ka hinna ja ütles, et lepingu sõlmimise avalduse saab hiljem tühistada, kui kostja ei taha maksta. Leping sõlmiti 10.07.2006, kehtima hakkas 01.08.2006. Kostja ei ole 20 päeva jooksul teatanud hagejale sellest, et ta soovib lepingut üles öelda või tühistada. Kostja ei ole esitanud enne kohtumenetluse algust hagejale avaldust lepingu ülesütlemiseks või lepingu tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja seadusliku esindaja poolt lepingu allakirjutamist oli hagejal õigus arvata, et lepingut täidetakse ning hageja avaldas kostja kohta need andmed, mis kostja oli Info levitamise lepingu sõlmimisel teatanud. Kohus on jätnud ära kuulamata tunnistajana S. N, kellele on saadetud kohtukutse, kuid kes on kohtule esitanud meditsiinilise sünnitõendi, mille kohaselt sündis tal laps 10. veebruaril k.a. Arvestades tunnistaja pikemaajalist viibimist sünnitusjärgsel töövõimetuslehel tühistas kohus tunnistaja ärakuulamise taotluse rahuldamise, sest see pikendanuks põhjendamatult kaua kohtumenetluse kestust. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks tasu selle perioodi eest, mil hageja, tuginedes 10.07.2006 sõlmitud, 01.08.2006 kehtima hakanud ja 20.03.2007 üles öeldud Info levitamise lepingule, avaldas kostja kohta käivat informatsiooni, so 7 kuu ja 20 päeva eest summas 1578.70 krooni. Leppetrahvi kokkulepe on allkirjastamata, seega sõlmimata ning hageja lepptrahvi nõue jääb rahuldamata. Hageja esitatud võla sissenõudmise kulu summas 500 krooni on tõendamata ja jääb rahuldamata. Kostja on esitanud sellekohase vastuväite. Hageja poolt tasutud riigilõiv ja registrikaardi nõutamise kulu on menetluskulu, mille osas kohus võtab eraldi seisukoha. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.